Selline aatelisus ja pühendumine õige asja eest võitlemisele – on vist raske midagi kõrgemalt hinnata? Ükskõik mis alal.

Ja ma arvan (loodan?), et ka selline tegevus on nakkav. “Ei kompromissidele”.

–
Ja kuigi samas postituses ajakirjandusest rääkimine tundub tänast Eesti meediat vaadates väga odav, teeme seda siiski.

Kes Eestis selliselt hingega teeb? Elust loobumist ei ootagi, kuid kirega targalt kirjutamine? Ajakirjanik olemine sellepärast, et maailma paremaks muuta? Ei kompormissidele?

Mõned vähesed on õiges suunas (Hvostov, Kivi, Jürgen), kuid üldiselt on kahe lõigu lugemisega selge, et inimene teeb seda tööd, kuna mingit tööd peab ju tegema.

Iga “ajakirjanik”, kes toodab klikke ja pealkirju (ka kaudselt), võiks selle artikli ette võtta ja tõsiselt mõelda. Saab paremini.