Comments on: Päeva mõte http://memokraat.ee/2009/01/paeva-mote/ Sun, 20 May 2012 18:35:00 +0000 hourly 1 http://wordpress.org/?v=3.3.2 By: tarmojuristohttp://memokraat.ee/2009/01/paeva-mote/comment-page-1/#comment-117 tarmojuristo Thu, 29 Jan 2009 22:52:00 +0000 http://memokraat.ee/?p=40#comment-117 Siin veel Danieli märkuse täpsustamiseks - Arendt ise oli vastu sellele kui teda aeg-ajalt "filosoofiks" tituleeriti just nimelt sel põhjusel, et filosoofia tegeleb abstraktse, ainsuses väljendatava "inimese" probleemidega, samas kui tema mõtte fookuses olid alati "inimesed" mitmuses, kes elavad meie konkreetses maailmas oma erinevate, konkreetsete murede ja rõõmudega.<br/><br/>Aga Kajari kommentaar viitab tegelikult küll ühele olulisele aspektile Arendti juures, lihtsalt see 2. sajand on ca. 500-600 aastaga mööda pandud. Nimelt oli Arendtil (suuresti alates <i>Human Conditionist</i>) teatav vaimustus ning sellega kaasnevad roosaka tooniga prillid Vana-Kreeka linnriikide poliitilise korralduse suhtes, millele temaga seoses hakati viitama kui <i>polis envy</i>-le. Siin veel Danieli märkuse täpsustamiseks – Arendt ise oli vastu sellele kui teda aeg-ajalt “filosoofiks” tituleeriti just nimelt sel põhjusel, et filosoofia tegeleb abstraktse, ainsuses väljendatava “inimese” probleemidega, samas kui tema mõtte fookuses olid alati “inimesed” mitmuses, kes elavad meie konkreetses maailmas oma erinevate, konkreetsete murede ja rõõmudega.

Aga Kajari kommentaar viitab tegelikult küll ühele olulisele aspektile Arendti juures, lihtsalt see 2. sajand on ca. 500-600 aastaga mööda pandud. Nimelt oli Arendtil (suuresti alates Human Conditionist) teatav vaimustus ning sellega kaasnevad roosaka tooniga prillid Vana-Kreeka linnriikide poliitilise korralduse suhtes, millele temaga seoses hakati viitama kui polis envy-le.

]]> By: Daniel Vaarikhttp://memokraat.ee/2009/01/paeva-mote/comment-page-1/#comment-112 Daniel Vaarik Thu, 29 Jan 2009 14:08:00 +0000 http://memokraat.ee/?p=40#comment-112 Kajarile - Hannah Arendt ei kuulu kindlasti nende môtlejate hulka, kes tegelevad mingi abstraktse filosoofilise molekuli pôrmustamisega. Ta proovis leida vastust väga praktilistele probleemidele - näiteks kuidas ikkagi vältida seda, et aeg ajalt läheb käest ära, hull tuleb vôimule ning osad lüüakse maha. Kajarile – Hannah Arendt ei kuulu kindlasti nende môtlejate hulka, kes tegelevad mingi abstraktse filosoofilise molekuli pôrmustamisega. Ta proovis leida vastust väga praktilistele probleemidele – näiteks kuidas ikkagi vältida seda, et aeg ajalt läheb käest ära, hull tuleb vôimule ning osad lüüakse maha.

]]> By: tarmojuristohttp://memokraat.ee/2009/01/paeva-mote/comment-page-1/#comment-111 tarmojuristo Wed, 28 Jan 2009 22:38:00 +0000 http://memokraat.ee/?p=40#comment-111 Nojah, aga siin see konks ongi.. Kuidas sa annad inimestele võimaluse õnnele, nii et see võrdne oleks? Sest kui sa annad võrdse stardipositsiooni, siis mõned jõuavad õnneni samas kui teised ei pruugi jõuda - kuna mõned lihtsalt on võimekamad, edukamad, kohanevamad, edasipüüdlikumad või karjeristlikumad kui teised. Ning see on nimelt see, mida Arendt ütleb - andes kõigile võrdsed võimalused tuleb paratamatult ja halastamatult älja, et kõik ei ole võrdsed. Nojah, aga siin see konks ongi.. Kuidas sa annad inimestele võimaluse õnnele, nii et see võrdne oleks? Sest kui sa annad võrdse stardipositsiooni, siis mõned jõuavad õnneni samas kui teised ei pruugi jõuda – kuna mõned lihtsalt on võimekamad, edukamad, kohanevamad, edasipüüdlikumad või karjeristlikumad kui teised. Ning see on nimelt see, mida Arendt ütleb – andes kõigile võrdsed võimalused tuleb paratamatult ja halastamatult älja, et kõik ei ole võrdsed.

]]> By: Noora Yuehttp://memokraat.ee/2009/01/paeva-mote/comment-page-1/#comment-110 Noora Yue Wed, 28 Jan 2009 16:56:00 +0000 http://memokraat.ee/?p=40#comment-110 aga ehk on tähtis hoopis püüdlus võrdsuse poole kui selline? mõtlen siinkohal tava anda inimestele võimalus õnnele hoolimata nende taustast, päritolust, nahavärvist, majanduslikust edukusest vms. aga ehk on tähtis hoopis püüdlus võrdsuse poole kui selline? mõtlen siinkohal tava anda inimestele võimalus õnnele hoolimata nende taustast, päritolust, nahavärvist, majanduslikust edukusest vms.

]]> By: tarmojuristohttp://memokraat.ee/2009/01/paeva-mote/comment-page-1/#comment-108 tarmojuristo Wed, 28 Jan 2009 14:48:00 +0000 http://memokraat.ee/?p=40#comment-108 Võibolla sellepärast ongi kaasaegne sotsiaaldemokraatia rõhumas rohkem võrdse finiši kui võrdse stardipositsiooni peale? ;) Võibolla sellepärast ongi kaasaegne sotsiaaldemokraatia rõhumas rohkem võrdse finiši kui võrdse stardipositsiooni peale? ;)

]]> By: Kajarhttp://memokraat.ee/2009/01/paeva-mote/comment-page-1/#comment-107 Kajar Wed, 28 Jan 2009 14:19:00 +0000 http://memokraat.ee/?p=40#comment-107 No ei.<br/><br/>2. sajandil polnud võrdseid tingimusi. Maru hea oli elada, sest ei olnud seda suurt ja ebakindlat filosoofilist probleemi, kuidas seletada inimeste ebavõrdsust. <br/><br/>Sellest pisiasjast, et samal ajal naine või ori olla oli maru sitt, on filosoofiline kindlus muidugi palju tähtsam! No ei.

2. sajandil polnud võrdseid tingimusi. Maru hea oli elada, sest ei olnud seda suurt ja ebakindlat filosoofilist probleemi, kuidas seletada inimeste ebavõrdsust.

Sellest pisiasjast, et samal ajal naine või ori olla oli maru sitt, on filosoofiline kindlus muidugi palju tähtsam!

]]>