Comments on: Maalehe hõbekuul http://memokraat.ee/2009/08/maalehe-hobekuul/ Sun, 20 May 2012 18:35:00 +0000 hourly 1 http://wordpress.org/?v=3.3.2 By: ivarsoopanhttp://memokraat.ee/2009/08/maalehe-hobekuul/comment-page-1/#comment-917 ivarsoopan Sun, 23 Aug 2009 14:28:55 +0000 http://memokraat.ee/?p=180#comment-917 Danieli igas punktis on iva sees ja ilmselt need kõik on natuke mõjutanud lehe populaarsuse kasvu. Raskel ajal on see loogiline, et maarahvas eelistab lõpuks ainult ühte paberil teabe edastajat. Kui kodus on ka arvuti ja vajadusel saab näiteks maailmauudised päevalehtede netiversioonist (Eesti päevalehtede paberväljaannetes on välismaised teemad nõrgad) ja ka päeva jooksul ajas arenevaid teemasid saab jälgida netist, siis pole maarahval vajadust tellida kallist päevalehte. Eriti kui Maaleht on tellitud. <br>Kujundus pole Maalehel tõesti just midagi erilist, pigem nurgeline ja natuke kaootiline, aga ju see pole siis inimestele nii oluline. See ei tähenda, et ei võiks teha pilkupüüdvaid lehekülgi ja graafikuid. Üldist kujundust tuleb rahulikuna hoida, sädelevad erandid ei peleta siiski kedagi ära, isegi kui lugeja on harjunud rahuliku joonega. <br>EPL tellis oma kujunduse hispaanlastelt ja tehti revolutsiooni. Alguses tundus see mulle ka huvitav, aga nagu Daniel ka märkis, hakkas vorm sisu segama. Kui lehekülje makett nägi ette, et kõik pildiallkirjad on üherealised, siis ei tohtinud mingil juhul seda teha kaherealiseks. Kui kolmeveerusel pildil oli neli inimest, siis ei mahtunud sinna isegi mitte nende nimed ära - rääkimata koha, aja jms mahutamisest -, kuigi hea leht nimetab ka pildil olevad inimesed ära (kui tegu pole just rahvaga tänavalt). Aga ei saanud seda teha. Tuli kirjutada midagi ümmargust. Kõik need Danieli näited vormist ja sisust kirjeldavad väga täpselt liiga rangelt paika pandud kujunduse miinuspoolt. Kui muutusi ei saa teha ainuüksi sellepärast, et kuskil kaugel keegi hispaanlane on midagi ette kirjutanud ja väidetavalt pole lubanud muuta, siis on asi halb. <br>Seejuures unustatakse üks tõsiasi. Hispaaniast võib ju kujundust tellida, aga Hispaania ja meie lehekujunduse traditsioonid on väga erinevad. Hispaanias müüb suur pilt, palju värvilisi kujundusvidinaid, vähe teksti, suured pealkirjad. Eestis pole traditsioon üldsegi mitte selline. Ainuüksi sellepärast ei tohiks olla võõras vormis kinni, isegi kui seesama EPLi kujundus on võitnud kuskil maailmas mingeid auhindu ja seda on kiidetud. Eesti lugejale on see tunnustus tähtsusetu, see on lehetegijatele endale tähtis, mis kahjuks ei maksa midagi. <br>Suured päevalehed muutusid liiga linnakeskseks, sest arvasid isekeskis, et reklaamiraha on linnades ja seepärast tuleb pingutada ainult linlaste nimel. Kui õigesti mäletan, siis mõne aasta eest tegid Vihalemm ja Lauristin tudengitega uuringu (äkki oli see lausa EPLi tellimusel, sest nad tutvustasid seda EPLi toimetuses). Sealt tuli välja, et EPLi lugejaiskond pole sugugi mitte nii linnakeskne. Väga suur osa elasid maapiirkondades ja mitte Harjumaal, nagu eeldati. Seega oli leht pikka aega tõmmelnud vales suunas, jättes enne uurimata, kes ja kus neid loeb, aga lehe üldist suunitlust muudeti kohe ja kiiruga Tallinna-keskseks. Omanikud arvasid, et teavad, mis on õige, aga uuringud võivad olla omanikest targemad. Sellega kaotati kindlasti suur hulk lugejaid, sest miks peaksid maapiirkondade elanikud ihkama lugeda Tallinna koolimajade remondist ja tänavaaukudest. <br>Päevalehtede viga on aastaid olnud see, et nad pole endale täpselt selgeks teinud, kes neid luges (mitte ainult piirkonna teadmine pole tähtis vaid ka haridus, amet, laste arv peres, kas elab majas või korteris jms). Praegu võiksid lehed oma endiste lugejate seas (andmed on andmebaasides alles) väga üksikasjaliku küsitlusi teha ja selle tulemusi arvestades lehte ka parandada. Muidu joostakse amokki. <br>Maalehel on selles mõttes vedanud, et neil on varemgi teada olnud, kellele nad kirjutavad. Nad on aastakümneid oma tellijatega suhelnud ja lehe lugejaskonna huve arvestanud. Juba lehe nimi ütleb, kellele kirjutatakse. See on heas mõttes nišileht. Päevalehtedel on raskem, sest nad tahavad ja peavad laveerima laiema lugejaskonna huvides. Kuskil on kindlasti kesktee, aga seda teada muidu ei saa, kui ei teata lugeja tahtmisi. Loosung "lugeja söögu heina" ei toimi, sest mitmest meediakanalist tuleb heina tohutul hulgal ning kui see juhtub veel olema enne läbi näritud, siis pole inimesel mingit põhjust seda osta. <br>Kahju, et päevalehed - ise rasket aega ennustades - ei otsinud põhjusi, miks neid enam ei tellita. Otsustati, et teeme need või need muutused, aga kelle jaoks neid tehti ja kas see lugejaile ka korda läks, see jäigi teadmata. Võis ju tõesti loogiliselt järeldada, et Tallinna elanike arvu silmas pidades tuleb teha neli või viis lehekülge Tallinna lugusid, ülejäänud Eestile piisab kahest-kolmest. (EPL katsetas seda.) Isegi oli jutuks, et tuua Tallinna leheküljed Eesti uudiste ette. Aga võta näpust, see ei toiminud. Nüüd on seda jälle kiiruga muudetud. Oleks varem uuringu teinud ja turgu analüüsinud, poleks olnud vaja niisama katsetada ja lugejaid kaotada. Tallinnas elab palju inimesi, kes on pärit maapiirkondades või on ajutiselt Tallinnas ja nad tahavad ka oma kodukoha kohta lugeda. <br>Postimees on selles mõttes halb näide, et lehte ei püüta parandada mitte väljakujunenud ja oma kindlat lugejaskonda arvestades. Lugejaid püütakse võita teise lehe lugejaid püüdes. See näeb kõrvalt koomiline välja. Tulemuseks on see, et ka leht näeb koomiline välja. EPLi ei pea Postimees ammu enam konkurendiks. Mu meelest annab see EPLile trumbi kätte. Tuleb olla kindlameelselt kvaliteetne ja tuua sisse rohkem maateemasid, mis seal ka varem olid, kuid Tallinna-kesksusega välja roogiti. Iganädalased suurepärased reportaažid maalt oli hea lugemine ka linnarahvale. Nüüd näeb reportaaže harva ja see žanr on lausa kadumas. Noored reporterid hakkavad kuivi uudiseid vorpides unustama, mis on lõhn, värv, külmavärin või näkku peksev vihm. Laua taga telefoni otsas neid ei tunne ja need ei jõua ka lehte. Maalehte jõuavad. Pole siis mingi ime, et leht elab. Danieli igas punktis on iva sees ja ilmselt need kõik on natuke mõjutanud lehe populaarsuse kasvu. Raskel ajal on see loogiline, et maarahvas eelistab lõpuks ainult ühte paberil teabe edastajat. Kui kodus on ka arvuti ja vajadusel saab näiteks maailmauudised päevalehtede netiversioonist (Eesti päevalehtede paberväljaannetes on välismaised teemad nõrgad) ja ka päeva jooksul ajas arenevaid teemasid saab jälgida netist, siis pole maarahval vajadust tellida kallist päevalehte. Eriti kui Maaleht on tellitud.
Kujundus pole Maalehel tõesti just midagi erilist, pigem nurgeline ja natuke kaootiline, aga ju see pole siis inimestele nii oluline. See ei tähenda, et ei võiks teha pilkupüüdvaid lehekülgi ja graafikuid. Üldist kujundust tuleb rahulikuna hoida, sädelevad erandid ei peleta siiski kedagi ära, isegi kui lugeja on harjunud rahuliku joonega.
EPL tellis oma kujunduse hispaanlastelt ja tehti revolutsiooni. Alguses tundus see mulle ka huvitav, aga nagu Daniel ka märkis, hakkas vorm sisu segama. Kui lehekülje makett nägi ette, et kõik pildiallkirjad on üherealised, siis ei tohtinud mingil juhul seda teha kaherealiseks. Kui kolmeveerusel pildil oli neli inimest, siis ei mahtunud sinna isegi mitte nende nimed ära – rääkimata koha, aja jms mahutamisest -, kuigi hea leht nimetab ka pildil olevad inimesed ära (kui tegu pole just rahvaga tänavalt). Aga ei saanud seda teha. Tuli kirjutada midagi ümmargust. Kõik need Danieli näited vormist ja sisust kirjeldavad väga täpselt liiga rangelt paika pandud kujunduse miinuspoolt. Kui muutusi ei saa teha ainuüksi sellepärast, et kuskil kaugel keegi hispaanlane on midagi ette kirjutanud ja väidetavalt pole lubanud muuta, siis on asi halb.
Seejuures unustatakse üks tõsiasi. Hispaaniast võib ju kujundust tellida, aga Hispaania ja meie lehekujunduse traditsioonid on väga erinevad. Hispaanias müüb suur pilt, palju värvilisi kujundusvidinaid, vähe teksti, suured pealkirjad. Eestis pole traditsioon üldsegi mitte selline. Ainuüksi sellepärast ei tohiks olla võõras vormis kinni, isegi kui seesama EPLi kujundus on võitnud kuskil maailmas mingeid auhindu ja seda on kiidetud. Eesti lugejale on see tunnustus tähtsusetu, see on lehetegijatele endale tähtis, mis kahjuks ei maksa midagi.
Suured päevalehed muutusid liiga linnakeskseks, sest arvasid isekeskis, et reklaamiraha on linnades ja seepärast tuleb pingutada ainult linlaste nimel. Kui õigesti mäletan, siis mõne aasta eest tegid Vihalemm ja Lauristin tudengitega uuringu (äkki oli see lausa EPLi tellimusel, sest nad tutvustasid seda EPLi toimetuses). Sealt tuli välja, et EPLi lugejaiskond pole sugugi mitte nii linnakeskne. Väga suur osa elasid maapiirkondades ja mitte Harjumaal, nagu eeldati. Seega oli leht pikka aega tõmmelnud vales suunas, jättes enne uurimata, kes ja kus neid loeb, aga lehe üldist suunitlust muudeti kohe ja kiiruga Tallinna-keskseks. Omanikud arvasid, et teavad, mis on õige, aga uuringud võivad olla omanikest targemad. Sellega kaotati kindlasti suur hulk lugejaid, sest miks peaksid maapiirkondade elanikud ihkama lugeda Tallinna koolimajade remondist ja tänavaaukudest.
Päevalehtede viga on aastaid olnud see, et nad pole endale täpselt selgeks teinud, kes neid luges (mitte ainult piirkonna teadmine pole tähtis vaid ka haridus, amet, laste arv peres, kas elab majas või korteris jms). Praegu võiksid lehed oma endiste lugejate seas (andmed on andmebaasides alles) väga üksikasjaliku küsitlusi teha ja selle tulemusi arvestades lehte ka parandada. Muidu joostakse amokki.
Maalehel on selles mõttes vedanud, et neil on varemgi teada olnud, kellele nad kirjutavad. Nad on aastakümneid oma tellijatega suhelnud ja lehe lugejaskonna huve arvestanud. Juba lehe nimi ütleb, kellele kirjutatakse. See on heas mõttes nišileht. Päevalehtedel on raskem, sest nad tahavad ja peavad laveerima laiema lugejaskonna huvides. Kuskil on kindlasti kesktee, aga seda teada muidu ei saa, kui ei teata lugeja tahtmisi. Loosung “lugeja söögu heina” ei toimi, sest mitmest meediakanalist tuleb heina tohutul hulgal ning kui see juhtub veel olema enne läbi näritud, siis pole inimesel mingit põhjust seda osta.
Kahju, et päevalehed – ise rasket aega ennustades – ei otsinud põhjusi, miks neid enam ei tellita. Otsustati, et teeme need või need muutused, aga kelle jaoks neid tehti ja kas see lugejaile ka korda läks, see jäigi teadmata. Võis ju tõesti loogiliselt järeldada, et Tallinna elanike arvu silmas pidades tuleb teha neli või viis lehekülge Tallinna lugusid, ülejäänud Eestile piisab kahest-kolmest. (EPL katsetas seda.) Isegi oli jutuks, et tuua Tallinna leheküljed Eesti uudiste ette. Aga võta näpust, see ei toiminud. Nüüd on seda jälle kiiruga muudetud. Oleks varem uuringu teinud ja turgu analüüsinud, poleks olnud vaja niisama katsetada ja lugejaid kaotada. Tallinnas elab palju inimesi, kes on pärit maapiirkondades või on ajutiselt Tallinnas ja nad tahavad ka oma kodukoha kohta lugeda.
Postimees on selles mõttes halb näide, et lehte ei püüta parandada mitte väljakujunenud ja oma kindlat lugejaskonda arvestades. Lugejaid püütakse võita teise lehe lugejaid püüdes. See näeb kõrvalt koomiline välja. Tulemuseks on see, et ka leht näeb koomiline välja. EPLi ei pea Postimees ammu enam konkurendiks. Mu meelest annab see EPLile trumbi kätte. Tuleb olla kindlameelselt kvaliteetne ja tuua sisse rohkem maateemasid, mis seal ka varem olid, kuid Tallinna-kesksusega välja roogiti. Iganädalased suurepärased reportaažid maalt oli hea lugemine ka linnarahvale. Nüüd näeb reportaaže harva ja see žanr on lausa kadumas. Noored reporterid hakkavad kuivi uudiseid vorpides unustama, mis on lõhn, värv, külmavärin või näkku peksev vihm. Laua taga telefoni otsas neid ei tunne ja need ei jõua ka lehte. Maalehte jõuavad. Pole siis mingi ime, et leht elab.

]]> By: ivarsoopanhttp://memokraat.ee/2009/08/maalehe-hobekuul/comment-page-1/#comment-531 ivarsoopan Sun, 23 Aug 2009 07:28:55 +0000 http://memokraat.ee/?p=180#comment-531 Danieli igas punktis on iva sees ja ilmselt need kõik on natuke mõjutanud lehe populaarsuse kasvu. Raskel ajal on see loogiline, et maarahvas eelistab lõpuks ainult ühte paberil teabe edastajat. Kui kodus on ka arvuti ja vajadusel saab näiteks maailmauudised päevalehtede netiversioonist (Eesti päevalehtede paberväljaannetes on välismaised teemad nõrgad) ja ka päeva jooksul ajas arenevaid teemasid saab jälgida netist, siis pole maarahval vajadust tellida kallist päevalehte. Eriti kui Maaleht on tellitud. <br>Kujundus pole Maalehel tõesti just midagi erilist, pigem nurgeline ja natuke kaootiline, aga ju see pole siis inimestele nii oluline. See ei tähenda, et ei võiks teha pilkupüüdvaid lehekülgi ja graafikuid. Üldist kujundust tuleb rahulikuna hoida, sädelevad erandid ei peleta siiski kedagi ära, isegi kui lugeja on harjunud rahuliku joonega. <br>EPL tellis oma kujunduse hispaanlastelt ja tehti revolutsiooni. Alguses tundus see mulle ka huvitav, aga nagu Daniel ka märkis, hakkas vorm sisu segama. Kui lehekülje makett nägi ette, et kõik pildiallkirjad on üherealised, siis ei tohtinud mingil juhul seda teha kaherealiseks. Kui kolmeveerusel pildil oli neli inimest, siis ei mahtunud sinna isegi mitte nende nimed ära - rääkimata koha, aja jms mahutamisest -, kuigi hea leht nimetab ka pildil olevad inimesed ära (kui tegu pole just rahvaga tänavalt). Aga ei saanud seda teha. Tuli kirjutada midagi ümmargust. Kõik need Danieli näited vormist ja sisust kirjeldavad väga täpselt liiga rangelt paika pandud kujunduse miinuspoolt. Kui muutusi ei saa teha ainuüksi sellepärast, et kuskil kaugel keegi hispaanlane on midagi ette kirjutanud ja väidetavalt pole lubanud muuta, siis on asi halb. <br>Seejuures unustatakse üks tõsiasi. Hispaaniast võib ju kujundust tellida, aga Hispaania ja meie lehekujunduse traditsioonid on väga erinevad. Hispaanias müüb suur pilt, palju värvilisi kujundusvidinaid, vähe teksti, suured pealkirjad. Eestis pole traditsioon üldsegi mitte selline. Ainuüksi sellepärast ei tohiks olla võõras vormis kinni, isegi kui seesama EPLi kujundus on võitnud kuskil maailmas mingeid auhindu ja seda on kiidetud. Eesti lugejale on see tunnustus tähtsusetu, see on lehetegijatele endale tähtis, mis kahjuks ei maksa midagi. <br>Suured päevalehed muutusid liiga linnakeskseks, sest arvasid isekeskis, et reklaamiraha on linnades ja seepärast tuleb pingutada ainult linlaste nimel. Kui õigesti mäletan, siis mõne aasta eest tegid Vihalemm ja Lauristin tudengitega uuringu (äkki oli see lausa EPLi tellimusel, sest nad tutvustasid seda EPLi toimetuses). Sealt tuli välja, et EPLi lugejaiskond pole sugugi mitte nii linnakeskne. Väga suur osa elasid maapiirkondades ja mitte Harjumaal, nagu eeldati. Seega oli leht pikka aega tõmmelnud vales suunas, jättes enne uurimata, kes ja kus neid loeb, aga lehe üldist suunitlust muudeti kohe ja kiiruga Tallinna-keskseks. Omanikud arvasid, et teavad, mis on õige, aga uuringud võivad olla omanikest targemad. Sellega kaotati kindlasti suur hulk lugejaid, sest miks peaksid maapiirkondade elanikud ihkama lugeda Tallinna koolimajade remondist ja tänavaaukudest. <br>Päevalehtede viga on aastaid olnud see, et nad pole endale täpselt selgeks teinud, kes neid luges (mitte ainult piirkonna teadmine pole tähtis vaid ka haridus, amet, laste arv peres, kas elab majas või korteris jms). Praegu võiksid lehed oma endiste lugejate seas (andmed on andmebaasides alles) väga üksikasjaliku küsitlusi teha ja selle tulemusi arvestades lehte ka parandada. Muidu joostakse amokki. <br>Maalehel on selles mõttes vedanud, et neil on varemgi teada olnud, kellele nad kirjutavad. Nad on aastakümneid oma tellijatega suhelnud ja lehe lugejaskonna huve arvestanud. Juba lehe nimi ütleb, kellele kirjutatakse. See on heas mõttes nišileht. Päevalehtedel on raskem, sest nad tahavad ja peavad laveerima laiema lugejaskonna huvides. Kuskil on kindlasti kesktee, aga seda teada muidu ei saa, kui ei teata lugeja tahtmisi. Loosung "lugeja söögu heina" ei toimi, sest mitmest meediakanalist tuleb heina tohutul hulgal ning kui see juhtub veel olema enne läbi näritud, siis pole inimesel mingit põhjust seda osta. <br>Kahju, et päevalehed - ise rasket aega ennustades - ei otsinud põhjusi, miks neid enam ei tellita. Otsustati, et teeme need või need muutused, aga kelle jaoks neid tehti ja kas see lugejaile ka korda läks, see jäigi teadmata. Võis ju tõesti loogiliselt järeldada, et Tallinna elanike arvu silmas pidades tuleb teha neli või viis lehekülge Tallinna lugusid, ülejäänud Eestile piisab kahest-kolmest. (EPL katsetas seda.) Isegi oli jutuks, et tuua Tallinna leheküljed Eesti uudiste ette. Aga võta näpust, see ei toiminud. Nüüd on seda jälle kiiruga muudetud. Oleks varem uuringu teinud ja turgu analüüsinud, poleks olnud vaja niisama katsetada ja lugejaid kaotada. Tallinnas elab palju inimesi, kes on pärit maapiirkondades või on ajutiselt Tallinnas ja nad tahavad ka oma kodukoha kohta lugeda. <br>Postimees on selles mõttes halb näide, et lehte ei püüta parandada mitte väljakujunenud ja oma kindlat lugejaskonda arvestades. Lugejaid püütakse võita teise lehe lugejaid püüdes. See näeb kõrvalt koomiline välja. Tulemuseks on see, et ka leht näeb koomiline välja. EPLi ei pea Postimees ammu enam konkurendiks. Mu meelest annab see EPLile trumbi kätte. Tuleb olla kindlameelselt kvaliteetne ja tuua sisse rohkem maateemasid, mis seal ka varem olid, kuid Tallinna-kesksusega välja roogiti. Iganädalased suurepärased reportaažid maalt oli hea lugemine ka linnarahvale. Nüüd näeb reportaaže harva ja see žanr on lausa kadumas. Noored reporterid hakkavad kuivi uudiseid vorpides unustama, mis on lõhn, värv, külmavärin või näkku peksev vihm. Laua taga telefoni otsas neid ei tunne ja need ei jõua ka lehte. Maalehte jõuavad. Pole siis mingi ime, et leht elab. Danieli igas punktis on iva sees ja ilmselt need kõik on natuke mõjutanud lehe populaarsuse kasvu. Raskel ajal on see loogiline, et maarahvas eelistab lõpuks ainult ühte paberil teabe edastajat. Kui kodus on ka arvuti ja vajadusel saab näiteks maailmauudised päevalehtede netiversioonist (Eesti päevalehtede paberväljaannetes on välismaised teemad nõrgad) ja ka päeva jooksul ajas arenevaid teemasid saab jälgida netist, siis pole maarahval vajadust tellida kallist päevalehte. Eriti kui Maaleht on tellitud.
Kujundus pole Maalehel tõesti just midagi erilist, pigem nurgeline ja natuke kaootiline, aga ju see pole siis inimestele nii oluline. See ei tähenda, et ei võiks teha pilkupüüdvaid lehekülgi ja graafikuid. Üldist kujundust tuleb rahulikuna hoida, sädelevad erandid ei peleta siiski kedagi ära, isegi kui lugeja on harjunud rahuliku joonega.
EPL tellis oma kujunduse hispaanlastelt ja tehti revolutsiooni. Alguses tundus see mulle ka huvitav, aga nagu Daniel ka märkis, hakkas vorm sisu segama. Kui lehekülje makett nägi ette, et kõik pildiallkirjad on üherealised, siis ei tohtinud mingil juhul seda teha kaherealiseks. Kui kolmeveerusel pildil oli neli inimest, siis ei mahtunud sinna isegi mitte nende nimed ära – rääkimata koha, aja jms mahutamisest -, kuigi hea leht nimetab ka pildil olevad inimesed ära (kui tegu pole just rahvaga tänavalt). Aga ei saanud seda teha. Tuli kirjutada midagi ümmargust. Kõik need Danieli näited vormist ja sisust kirjeldavad väga täpselt liiga rangelt paika pandud kujunduse miinuspoolt. Kui muutusi ei saa teha ainuüksi sellepärast, et kuskil kaugel keegi hispaanlane on midagi ette kirjutanud ja väidetavalt pole lubanud muuta, siis on asi halb.
Seejuures unustatakse üks tõsiasi. Hispaaniast võib ju kujundust tellida, aga Hispaania ja meie lehekujunduse traditsioonid on väga erinevad. Hispaanias müüb suur pilt, palju värvilisi kujundusvidinaid, vähe teksti, suured pealkirjad. Eestis pole traditsioon üldsegi mitte selline. Ainuüksi sellepärast ei tohiks olla võõras vormis kinni, isegi kui seesama EPLi kujundus on võitnud kuskil maailmas mingeid auhindu ja seda on kiidetud. Eesti lugejale on see tunnustus tähtsusetu, see on lehetegijatele endale tähtis, mis kahjuks ei maksa midagi.
Suured päevalehed muutusid liiga linnakeskseks, sest arvasid isekeskis, et reklaamiraha on linnades ja seepärast tuleb pingutada ainult linlaste nimel. Kui õigesti mäletan, siis mõne aasta eest tegid Vihalemm ja Lauristin tudengitega uuringu (äkki oli see lausa EPLi tellimusel, sest nad tutvustasid seda EPLi toimetuses). Sealt tuli välja, et EPLi lugejaiskond pole sugugi mitte nii linnakeskne. Väga suur osa elasid maapiirkondades ja mitte Harjumaal, nagu eeldati. Seega oli leht pikka aega tõmmelnud vales suunas, jättes enne uurimata, kes ja kus neid loeb, aga lehe üldist suunitlust muudeti kohe ja kiiruga Tallinna-keskseks. Omanikud arvasid, et teavad, mis on õige, aga uuringud võivad olla omanikest targemad. Sellega kaotati kindlasti suur hulk lugejaid, sest miks peaksid maapiirkondade elanikud ihkama lugeda Tallinna koolimajade remondist ja tänavaaukudest.
Päevalehtede viga on aastaid olnud see, et nad pole endale täpselt selgeks teinud, kes neid luges (mitte ainult piirkonna teadmine pole tähtis vaid ka haridus, amet, laste arv peres, kas elab majas või korteris jms). Praegu võiksid lehed oma endiste lugejate seas (andmed on andmebaasides alles) väga üksikasjaliku küsitlusi teha ja selle tulemusi arvestades lehte ka parandada. Muidu joostakse amokki.
Maalehel on selles mõttes vedanud, et neil on varemgi teada olnud, kellele nad kirjutavad. Nad on aastakümneid oma tellijatega suhelnud ja lehe lugejaskonna huve arvestanud. Juba lehe nimi ütleb, kellele kirjutatakse. See on heas mõttes nišileht. Päevalehtedel on raskem, sest nad tahavad ja peavad laveerima laiema lugejaskonna huvides. Kuskil on kindlasti kesktee, aga seda teada muidu ei saa, kui ei teata lugeja tahtmisi. Loosung “lugeja söögu heina” ei toimi, sest mitmest meediakanalist tuleb heina tohutul hulgal ning kui see juhtub veel olema enne läbi näritud, siis pole inimesel mingit põhjust seda osta.
Kahju, et päevalehed – ise rasket aega ennustades – ei otsinud põhjusi, miks neid enam ei tellita. Otsustati, et teeme need või need muutused, aga kelle jaoks neid tehti ja kas see lugejaile ka korda läks, see jäigi teadmata. Võis ju tõesti loogiliselt järeldada, et Tallinna elanike arvu silmas pidades tuleb teha neli või viis lehekülge Tallinna lugusid, ülejäänud Eestile piisab kahest-kolmest. (EPL katsetas seda.) Isegi oli jutuks, et tuua Tallinna leheküljed Eesti uudiste ette. Aga võta näpust, see ei toiminud. Nüüd on seda jälle kiiruga muudetud. Oleks varem uuringu teinud ja turgu analüüsinud, poleks olnud vaja niisama katsetada ja lugejaid kaotada. Tallinnas elab palju inimesi, kes on pärit maapiirkondades või on ajutiselt Tallinnas ja nad tahavad ka oma kodukoha kohta lugeda.
Postimees on selles mõttes halb näide, et lehte ei püüta parandada mitte väljakujunenud ja oma kindlat lugejaskonda arvestades. Lugejaid püütakse võita teise lehe lugejaid püüdes. See näeb kõrvalt koomiline välja. Tulemuseks on see, et ka leht näeb koomiline välja. EPLi ei pea Postimees ammu enam konkurendiks. Mu meelest annab see EPLile trumbi kätte. Tuleb olla kindlameelselt kvaliteetne ja tuua sisse rohkem maateemasid, mis seal ka varem olid, kuid Tallinna-kesksusega välja roogiti. Iganädalased suurepärased reportaažid maalt oli hea lugemine ka linnarahvale. Nüüd näeb reportaaže harva ja see žanr on lausa kadumas. Noored reporterid hakkavad kuivi uudiseid vorpides unustama, mis on lõhn, värv, külmavärin või näkku peksev vihm. Laua taga telefoni otsas neid ei tunne ja need ei jõua ka lehte. Maalehte jõuavad. Pole siis mingi ime, et leht elab.

]]> By: argokerbhttp://memokraat.ee/2009/08/maalehe-hobekuul/comment-page-1/#comment-528 argokerb Wed, 19 Aug 2009 09:28:19 +0000 http://memokraat.ee/?p=180#comment-528 <i>Aitäh kõigile, kes seni on kommenteerinud. Seda postitust tulekski lugeda ainult koos nende kommentaaridega,</i><br><br>Sarnane ebakõla tekkis mul siinses blogis üleval oleva Wolfgang Drecshler sissekande paberlehte valatud versiooniga. <br><br>Rebituna arutlevas ja voolavast kontekstist välja paberlehe rigiidsesse formaati ning pannes kõrvuti Arengufondi "Valge paberi" ja Taavi Veskimäe arvamusega, tundus mulle, et sisuliselt oli puu puhastatud võrast ja juurtest ning järele jäänud palki proovitud tõelise puu pähe eksponeerida. <br><br>Ehk siis blogiformaadis sissekande ülekandmisel paber- või onlinelehte, tekib ka teistlaadne sisu. Lehtede kommentaarium lohiseks nagu uudisel sabas, kuid blogikommentaariumid, mis on dialoogilised ja lisandavad, võivad saada lahutamatuks osaks sissekandest. Aitäh kõigile, kes seni on kommenteerinud. Seda postitust tulekski lugeda ainult koos nende kommentaaridega,

Sarnane ebakõla tekkis mul siinses blogis üleval oleva Wolfgang Drecshler sissekande paberlehte valatud versiooniga.

Rebituna arutlevas ja voolavast kontekstist välja paberlehe rigiidsesse formaati ning pannes kõrvuti Arengufondi “Valge paberi” ja Taavi Veskimäe arvamusega, tundus mulle, et sisuliselt oli puu puhastatud võrast ja juurtest ning järele jäänud palki proovitud tõelise puu pähe eksponeerida.

Ehk siis blogiformaadis sissekande ülekandmisel paber- või onlinelehte, tekib ka teistlaadne sisu. Lehtede kommentaarium lohiseks nagu uudisel sabas, kuid blogikommentaariumid, mis on dialoogilised ja lisandavad, võivad saada lahutamatuks osaks sissekandest.

]]> By: aivarviidikhttp://memokraat.ee/2009/08/maalehe-hobekuul/comment-page-1/#comment-527 aivarviidik Tue, 18 Aug 2009 13:20:30 +0000 http://memokraat.ee/?p=180#comment-527 Kolleegid, kelledest enamik siinkirjutajaist seda ühel või teisel kombel on. Jahutaksin pistut teie kirge ja taltsutaksin teid ennatlike järelduste tegmisel.<br><br>- MLil on väga korrektne ja sisukas veebikülg <a href="http://www.maaleht.ee" rel="nofollow">www.maaleht.ee</a>, mille loetavuse top10 lugudest esiotsa moodustavad onlinetoimetuse enda kirjutatud uudised<br>- MLil on korrektne, loogiline ja läbimõeldud klassikaline kujunudus, mida NB! suudetakse iga nädal ka ellu viia<br>- vaadake aialeht.ee-d ja kas usute, et see kõik on tehtud algusest lõpuni siinsete inimeste mitte kalli reklaamiagenturi poolt? <br>- Tiina, võin kinnitada, et MLi ajakirjanike palgad on täiel määral võrreldavad mistahes kirjutava ajakirjanuduse väljaandes töötavate ajakirjanike palkadega<br>- Üllatus-üllatus, aga MLi ajakirjanik läks Madonna kontserdile tegema just seda, mida lehest lugeda sai mitte ei eksinud juhuslikult kilekottide vahele :)<br>- Neeme, nõus, et kodus leiva tegemine pole kriisiaja sündroom (muide, meil oli see sõnastatud "komme" :)), aga paraku on kriisaeg ja tuhandele inimesele kodus leiva tegemise koolituse andmine kuidagi kummalisel kombel kokku jutunud. :) Ökohuvi suhtes on sul muidugi õigus.<br><br>Novat. Ja ikkagi söandan ma arvata, et nagu ei seisne Valli baari fenomen mitte ajale jalgu jäämises vaid oma kliendi tundmises, nii seisneb ka MLi populaarsus õigetes suhtumistes, valikutes ja hoiakutes; oskuses paremini tunda oma publikut ja nendega nii kontakti saada kui seda ka hoida. <br>Ja kui see tuleneb ajakirjanike keskmisest vanusest, siis on see MLi eelis veel pikaks ajaks :) Kolleegid, kelledest enamik siinkirjutajaist seda ühel või teisel kombel on. Jahutaksin pistut teie kirge ja taltsutaksin teid ennatlike järelduste tegmisel.

- MLil on väga korrektne ja sisukas veebikülg http://www.maaleht.ee, mille loetavuse top10 lugudest esiotsa moodustavad onlinetoimetuse enda kirjutatud uudised
- MLil on korrektne, loogiline ja läbimõeldud klassikaline kujunudus, mida NB! suudetakse iga nädal ka ellu viia
- vaadake aialeht.ee-d ja kas usute, et see kõik on tehtud algusest lõpuni siinsete inimeste mitte kalli reklaamiagenturi poolt?
- Tiina, võin kinnitada, et MLi ajakirjanike palgad on täiel määral võrreldavad mistahes kirjutava ajakirjanuduse väljaandes töötavate ajakirjanike palkadega
- Üllatus-üllatus, aga MLi ajakirjanik läks Madonna kontserdile tegema just seda, mida lehest lugeda sai mitte ei eksinud juhuslikult kilekottide vahele :)
- Neeme, nõus, et kodus leiva tegemine pole kriisiaja sündroom (muide, meil oli see sõnastatud “komme” :)), aga paraku on kriisaeg ja tuhandele inimesele kodus leiva tegemise koolituse andmine kuidagi kummalisel kombel kokku jutunud. :) Ökohuvi suhtes on sul muidugi õigus.

Novat. Ja ikkagi söandan ma arvata, et nagu ei seisne Valli baari fenomen mitte ajale jalgu jäämises vaid oma kliendi tundmises, nii seisneb ka MLi populaarsus õigetes suhtumistes, valikutes ja hoiakutes; oskuses paremini tunda oma publikut ja nendega nii kontakti saada kui seda ka hoida.
Ja kui see tuleneb ajakirjanike keskmisest vanusest, siis on see MLi eelis veel pikaks ajaks :)

]]> By: neemekorvhttp://memokraat.ee/2009/08/maalehe-hobekuul/comment-page-1/#comment-526 neemekorv Tue, 18 Aug 2009 12:16:34 +0000 http://memokraat.ee/?p=180#comment-526 hea lehekujundus on osa heast ajakirjandusest. aga see ei tähenda tõesti, et seda peaks nui neljaks iga natukese aja tagant muutma. pigem on paberlehtedes olnud probleem selles, et olemasoleva kujunduse võimalusi ei osata/ei suudeta täiel määral ära kasutada. ja siis tellitaksegi uus kallis kujundus, mis võib kokkuvõttes olla vanast viletsamgi. selliseid märke kandis mu arvatest tugevasti nt EPLi viimane kujundusreform. aga möttel on nt väga elegantne kujundus ja oli kunagi areenil, kus see töötas täiesti sisuliselt.<br><br>aivarile - mu meelest te eksisite viimasel esiküljel, väites et kodus leivategemine on kriisiaja sündroom. tegelikult on see pigem trend, millele on oma osa andnud pigem öko- ja mahetoidu ja üldse isetegemise populaarsus ning servast ka evelin ilves, aga mitte masu. minu naine hakkas leiba tegema seepärast, et eesti tootjad kasutavad üha rohkem kurat-teab-mis keemilisi aineid ja vähe rukkijahu. (juustuga on muide veel hullem, peale saaremaa kasutavad vist kõik säilitusaineid) hea lehekujundus on osa heast ajakirjandusest. aga see ei tähenda tõesti, et seda peaks nui neljaks iga natukese aja tagant muutma. pigem on paberlehtedes olnud probleem selles, et olemasoleva kujunduse võimalusi ei osata/ei suudeta täiel määral ära kasutada. ja siis tellitaksegi uus kallis kujundus, mis võib kokkuvõttes olla vanast viletsamgi. selliseid märke kandis mu arvatest tugevasti nt EPLi viimane kujundusreform. aga möttel on nt väga elegantne kujundus ja oli kunagi areenil, kus see töötas täiesti sisuliselt.

aivarile – mu meelest te eksisite viimasel esiküljel, väites et kodus leivategemine on kriisiaja sündroom. tegelikult on see pigem trend, millele on oma osa andnud pigem öko- ja mahetoidu ja üldse isetegemise populaarsus ning servast ka evelin ilves, aga mitte masu. minu naine hakkas leiba tegema seepärast, et eesti tootjad kasutavad üha rohkem kurat-teab-mis keemilisi aineid ja vähe rukkijahu. (juustuga on muide veel hullem, peale saaremaa kasutavad vist kõik säilitusaineid)

]]> By: tiina luigehttp://memokraat.ee/2009/08/maalehe-hobekuul/comment-page-1/#comment-525 tiina luige Mon, 17 Aug 2009 11:39:43 +0000 http://memokraat.ee/?p=180#comment-525 Põhimõtteliselt olen Danieliga nõus + veel paar asja. Nagu Daniel Madonna ja kilekotiga naise näites ütleb, on tegu lugudega lugejate keskelt. Arvan, et see pole teadlik. Mitmel põhjusel (millest kõik ei pruugi Maalehe ajakirjanikele meeldida) ei ole Maalehe ajakirjanikud nö nagu teised. Kuni viimase ajani (viimaste arengutega pole kursis), oli Maalehe ajakirjanike palgatase väga niru ja nad ei saanudki ennast positsioneerida ministritega samasse klassi. Ja ka mitte oma ametivendadega, kellest paremad teenivad 40kilo. Sellest tuli ka suhtumiste pakett ja väärtushinnangud. Teine Maalehe oluline tunnus on käsitööoskus. Maalehe kirjutajad on kogenud, palju kirjutanud ja õppinud lugu kokku panema vana kindla mudeli järgi. Tartu koolkond, kui soovite. Ajakirjanike keskmise vanuse kohta pole mul andmeid, aga oleks huvitav teada. Mis puutub teiste lehtede formaadiuuendusi, millest pikemalt kirjutas siin Archiei, siis omanike surve seda pidevalt teha on väljakannatamatu. Saa ei saa mingit töörahu, kui üle paari kolme aasta fonti välja ei vaheta. Põhimõtteliselt olen Danieliga nõus + veel paar asja. Nagu Daniel Madonna ja kilekotiga naise näites ütleb, on tegu lugudega lugejate keskelt. Arvan, et see pole teadlik. Mitmel põhjusel (millest kõik ei pruugi Maalehe ajakirjanikele meeldida) ei ole Maalehe ajakirjanikud nö nagu teised. Kuni viimase ajani (viimaste arengutega pole kursis), oli Maalehe ajakirjanike palgatase väga niru ja nad ei saanudki ennast positsioneerida ministritega samasse klassi. Ja ka mitte oma ametivendadega, kellest paremad teenivad 40kilo. Sellest tuli ka suhtumiste pakett ja väärtushinnangud. Teine Maalehe oluline tunnus on käsitööoskus. Maalehe kirjutajad on kogenud, palju kirjutanud ja õppinud lugu kokku panema vana kindla mudeli järgi. Tartu koolkond, kui soovite. Ajakirjanike keskmise vanuse kohta pole mul andmeid, aga oleks huvitav teada. Mis puutub teiste lehtede formaadiuuendusi, millest pikemalt kirjutas siin Archiei, siis omanike surve seda pidevalt teha on väljakannatamatu. Saa ei saa mingit töörahu, kui üle paari kolme aasta fonti välja ei vaheta.

]]> By: kaisimsonhttp://memokraat.ee/2009/08/maalehe-hobekuul/comment-page-1/#comment-524 kaisimson Mon, 17 Aug 2009 09:14:26 +0000 http://memokraat.ee/?p=180#comment-524 Taavi, tundub, et sa pole juba väga, väga ammu Maalehe veebikülge külastanud. Sinu kommentaarist järeldan seda. Online pakub ikka suurt lisaväärtust ning kõik teemad seotud maaeluga. Ole hea ja külasta. Lisaks on Maalehel ka portaal Aialeht.ee, mis on parim nõuandja rohenäpule. Kindlasti ei võistle veeb Delfi, Postimehe ja EPLiga uudiste kiiruses, vaid ajab ka veebis just oma rida, mida meie külastajad tahavad saada. Klikka aga <a href="http://www.maaleht.ee" rel="nofollow">www.maaleht.ee</a> Taavi, tundub, et sa pole juba väga, väga ammu Maalehe veebikülge külastanud. Sinu kommentaarist järeldan seda. Online pakub ikka suurt lisaväärtust ning kõik teemad seotud maaeluga. Ole hea ja külasta. Lisaks on Maalehel ka portaal Aialeht.ee, mis on parim nõuandja rohenäpule. Kindlasti ei võistle veeb Delfi, Postimehe ja EPLiga uudiste kiiruses, vaid ajab ka veebis just oma rida, mida meie külastajad tahavad saada. Klikka aga http://www.maaleht.ee

]]> By: dakihttp://memokraat.ee/2009/08/maalehe-hobekuul/comment-page-1/#comment-523 daki Sun, 16 Aug 2009 17:22:32 +0000 http://memokraat.ee/?p=180#comment-523 Tere! Väga põnev blogipostitus! Tahaks avaldada seda Blogileht.ee ühiskonna rubriigis. Palun võtke ühendust <a href="mailto:dagmar@blogileht.ee" rel="nofollow">dagmar@blogileht.ee</a> Tere! Väga põnev blogipostitus! Tahaks avaldada seda Blogileht.ee ühiskonna rubriigis. Palun võtke ühendust dagmar@blogileht.ee

]]> By: taavihttp://memokraat.ee/2009/08/maalehe-hobekuul/comment-page-1/#comment-522 taavi Sun, 16 Aug 2009 09:33:55 +0000 http://memokraat.ee/?p=180#comment-522 Üsna regulaarse ML lugejana julgen ka sõna võtta. Isiklikult tundub, et kujundus ei mängi ML populaarsuses/ebapopulaarsuses suurt rolli. Kogu lugupidamise juures ei ole valdav ML lugejaskond minu hinnangul just liiga nõudlik kujunduse osas. Seda ka võibolla seetõttu, et nagu Daniel välja tõi, on tegemist nišitootega ja ei toimi majandusest tuttav mudel, kus kauba mittemeeldides minnakse ja võetakse riiulist sarnane asenduskaup. Sarnast asenduskaupa lihtsalt ei ole. Tegemist on väga hästi tabatud nišiga, mis tegelikult ju pole isegi niš, vaid üsna lai sihtgrupp.<br>Ja lisaks siia ka ühe uue hüpoteesi - äkki on stabiilse lugejatearvu taga ka ML kehvapoolne veeb? Tundub võibolla liiga lihtsutatud käsitlus, aga ML veeb pole minu arvates kunagi taotlenud suurt ja pidevalt kasvavat lugejaskonda, kes igapäevaselt (sarnaselt delfile, postimehele vms enimkasutatud operatiivsete uudisteportaalidega) käib ja klikib ja vaatab mis on uut. Ja kuna onlain erilist lisandväärtust ei paku, ongi jäädud paberi juurde, samas kui Postimeest on hakatud veebist lugema. <br>Aga see viimane mõttearendus on ainult hüpotees, mis põhineb paarile näitele tutvusringkonnast. Üsna regulaarse ML lugejana julgen ka sõna võtta. Isiklikult tundub, et kujundus ei mängi ML populaarsuses/ebapopulaarsuses suurt rolli. Kogu lugupidamise juures ei ole valdav ML lugejaskond minu hinnangul just liiga nõudlik kujunduse osas. Seda ka võibolla seetõttu, et nagu Daniel välja tõi, on tegemist nišitootega ja ei toimi majandusest tuttav mudel, kus kauba mittemeeldides minnakse ja võetakse riiulist sarnane asenduskaup. Sarnast asenduskaupa lihtsalt ei ole. Tegemist on väga hästi tabatud nišiga, mis tegelikult ju pole isegi niš, vaid üsna lai sihtgrupp.
Ja lisaks siia ka ühe uue hüpoteesi – äkki on stabiilse lugejatearvu taga ka ML kehvapoolne veeb? Tundub võibolla liiga lihtsutatud käsitlus, aga ML veeb pole minu arvates kunagi taotlenud suurt ja pidevalt kasvavat lugejaskonda, kes igapäevaselt (sarnaselt delfile, postimehele vms enimkasutatud operatiivsete uudisteportaalidega) käib ja klikib ja vaatab mis on uut. Ja kuna onlain erilist lisandväärtust ei paku, ongi jäädud paberi juurde, samas kui Postimeest on hakatud veebist lugema.
Aga see viimane mõttearendus on ainult hüpotees, mis põhineb paarile näitele tutvusringkonnast.

]]> By: daniel vaarikhttp://memokraat.ee/2009/08/maalehe-hobekuul/comment-page-1/#comment-521 daniel vaarik Sat, 15 Aug 2009 11:08:26 +0000 http://memokraat.ee/?p=180#comment-521 Vahekokkuvõtteks: <br><br>Aitäh kõigile, kes seni on kommenteerinud. Seda postitust tulekski lugeda ainult koos nende kommentaaridega, sest enamus teist toob välja mingi uue ja olulise nurga Maalehe küsimuses ning parandab minu poolt jäetud tühimikke. Loodan, et see on hea mõtlemisaine neile, kes tegelevad meedia kujundamisega.<br><br>Archiei: Head tähelepanekud. Üldiselt olengi nõus sellega, mis Sa ka Taali, Lauristini ja muude valveintervjueeritavate kohta ütled. Aga nii või teisiti, usun, et ajalehed on mõnevõrra valejälgedel, kui nad arvavad, et pikki lugusid ei loeta. Nad pole lihtsalt välja mõelnud, milliseid pikki lugusid loetakse. Lisaks on ilmselt hakanud tekkima selline olukord, kus paljud inimesed, kes võiksid olla uued näod, kas ei oska või ei taha meedias üldse nähtavad olla, seoses sellega, et sellest on neile rohkem ebameeldivust kui kasu. (Eelkõige see, et lugusid "toimetatakse", seejärel käib anonüümide peksulaine üle ning samuti kontekstist väljakistud ristviitamine a la keegi paneb intrigeeriva pealkirja, mis pole ammu enam tõsi, rääkimata sarnasusest sellega, mida teie ütlesite). <br><br>Jamie1047: Õhtuleht ja Maaleht on vist väga erinevad väljaanded ja lõppude lõpuks on Õhtuleht just selle tõestuseks, et tehes lehte tõesti peaaegu kõigile, saabki teha seda umbes nii nagu Õhtuleht seda teeb, seepärast polegi vist väga imelik, et nende tiraaž langes vähe. Vahekokkuvõtteks:

Aitäh kõigile, kes seni on kommenteerinud. Seda postitust tulekski lugeda ainult koos nende kommentaaridega, sest enamus teist toob välja mingi uue ja olulise nurga Maalehe küsimuses ning parandab minu poolt jäetud tühimikke. Loodan, et see on hea mõtlemisaine neile, kes tegelevad meedia kujundamisega.

Archiei: Head tähelepanekud. Üldiselt olengi nõus sellega, mis Sa ka Taali, Lauristini ja muude valveintervjueeritavate kohta ütled. Aga nii või teisiti, usun, et ajalehed on mõnevõrra valejälgedel, kui nad arvavad, et pikki lugusid ei loeta. Nad pole lihtsalt välja mõelnud, milliseid pikki lugusid loetakse. Lisaks on ilmselt hakanud tekkima selline olukord, kus paljud inimesed, kes võiksid olla uued näod, kas ei oska või ei taha meedias üldse nähtavad olla, seoses sellega, et sellest on neile rohkem ebameeldivust kui kasu. (Eelkõige see, et lugusid “toimetatakse”, seejärel käib anonüümide peksulaine üle ning samuti kontekstist väljakistud ristviitamine a la keegi paneb intrigeeriva pealkirja, mis pole ammu enam tõsi, rääkimata sarnasusest sellega, mida teie ütlesite).

Jamie1047: Õhtuleht ja Maaleht on vist väga erinevad väljaanded ja lõppude lõpuks on Õhtuleht just selle tõestuseks, et tehes lehte tõesti peaaegu kõigile, saabki teha seda umbes nii nagu Õhtuleht seda teeb, seepärast polegi vist väga imelik, et nende tiraaž langes vähe.

]]>