Comments on: Sõnavabadus

By: ivarliiv

ivarliiv — Fri, 11 Sep 2009 22:31:46 +0000

ei tea, ei tea…
Miskipärast tundub JÄTKUVALT, et läbukommenteerimise värk on O T S I T U D ja ylev6imendatud teema! Ja samas, päris mitte! Vot jah, segadus hinges.
Delfi puhul näiteks, toimib minus (enese)tsensuur – juba oskad eristada, mida lugeda ja mida mitte ( edasikerida). Sama EPL-ga, Postimehe, EE ja muudega.
Ja veel, tahaks väga väita, et järsku Leedo sai positiivse kohtulahendi ainult seet6ttu, et kohtunikekogu oli just seda uksu – Delfi on peldikusein ( mis mingil ajal k6vasti levis ja pushiti ja seda määratlust hakkas Delfi kohta ka tuttavate suust k6lama ).

Aga ikkagi, mind see oluliselt ei häiri näiteks, sest seda läbu ma ei loe!

By: ivarliiv

ivarliiv — Fri, 11 Sep 2009 15:31:46 +0000

Aga ikkagi, mind see oluliselt ei häiri näiteks, sest seda läbu ma ei loe!

By: madisj

madisj — Thu, 10 Sep 2009 11:33:24 +0000

Kui ID-kaart oleks sama lihtne ja levinud, kui tänapäeval mobiil, siis kindlasti oleks see lahendus. Ma arvan, et ID-kaardi võimalused on ajalehtede veebide ka tegemisel, kuid probleemi see ei lahenda, sest vaevalt, et ilma identifitseerimata kommentaare ära ei keelata. Samas täna näeb ID-kaardiga kommenteerimises motivatsiooni ilmselt väga väike kildkond – nimetage veel teenuseid, peale panga, kus ID-kaart massilist kasutust on leidnud?

By: daniel vaarik

daniel vaarik — Thu, 10 Sep 2009 11:21:56 +0000

Miks ei ole ID-kaart lahendus? Vaadakem näiteks Tarkinvestori kommentaariumi kvaliteeti.

By: arve

arve — Thu, 10 Sep 2009 10:36:13 +0000

Huvitav, miks on Delfi ja ajalehtede kommentaarikeskkonnad nii arenemisvõimetud? Ilmselgelt on asi pigem motivatsioonis kui sobivate lahenduste puudumises. Samas, nii lihtne see ka ei ole, et EPL lihtsalt viskaks vastikud kommentaatorid välja. Registreeritud kasutajaid on muidugi võimalik bännida, aga miski ei takista neid teise nime all tagasi tulemast. Minut.ee-s esines kunagi selline ere näide nagu Kapten Trumm, kes käis kõigile pinda, aga lahti temast ei saanud. IP-aadressi alusel bännimine ei tule kõne alla, sest puudub seos 1 inimene=1 aadress. Eeltsensuur tähendab aga sisuliselt seda, et avaldatakse need kommentaarid, mis toimetajale meeldivad. Ekspressi veebis see nii ju oli, kuni nad otsustasid kommentaarid vabaks lasta. Muidugi on iseenesest mitmeid võimalusi, kuidas muuta kommentaariumi adekvaatsemaks. Notice and take down süsteem, teiste kasutajate poolt modereerimine (slashdoti süsteem jms), erinevate identifitseerimise tasemete rakendamine, samalt IP-aadressilt erinevate nimede alt saadetud kommentaaride automaatne äramärkimine jms. Lahendus ei ole see, et kehtestada üldine eeltsensuur ja id-kaardiga identifitseerimata kommenteerimine keelata. See on lihtsalt liiga puine, et ellu viia.

By: madisj

madisj — Thu, 10 Sep 2009 07:42:52 +0000

Ärge pugege anonüümsuse taha või tooge seda esile kui kurja juurt. Kui me anonüümsuse ära kaotame ei saa me teada, mida inimesed tegelikult arvavad. See on samaväärne ühiskonna nõrkus kui asjaolu, et mõned (mitte paljud, nagu siin kiputakse väitma) ei taha avalikkuses sõna võtta, kuna kardavad kommentaare. Seega ei tohiks me eelistada üht teisele.
Tegelikult on olemas anonüümsusele sobiv roll ja see toimib täna paljudes internetikeskkondades. Nimelt vahendaja teab täpselt, kellega tal on selle accounti taga tegemist, kuid avalikkuse ees on inimene anonüümne või pseudonüümne. Oluline, et inimene teab, et vahendaja ei kasuta seda teadmist kuidagimoodi accounti omaniku vastu ära või teeb seda ainult juhul, kui accounti omanik patustab vahendaja poolt seatud reeglite vastu.
Ma arvan, et paari aasta jooksul on see vahevariant jõudnud ka mitmetesse siinsetesse põhikommentaariumitesse. Ilmselt sõltub see arendusvõimalustest e. masu kestvusest.

By: jluts

jluts — Thu, 10 Sep 2009 06:47:45 +0000

Loen seda arvamusjada ja tekkis de javu! Nimelt kevadel oli TÜ taas Juhan Peegli nimeline “kogunemine”. Kummastav oli kuulata ettekandeid, kuidas “ajakirjandus” (või meedia, seegi jäi sääl mõtestamata) on labastatud, madala tasemega ja üks olulisemaid tegureid selles olukorras on anonüümsus “click-äriplaanid” ja ebakvaliteetse “rating-turundus”. Veeretati seal neid sõnu ja mõtteid siia ja sinna aga keegi ei esitanud küsimust otse saalis viibivatele Hansule ja Mardile, kes meil olulisemad mogulid ja kindlasti Juhani tänulikud õpilased. Seega tekkis mul praegu küsimus, kas muutusteks “anonüümse laga” suhtes on vaja survet alt ülesse või ülevalt alla? Kas ühiskonna vaimse tervise ja tasukaalu huvid võiksid üle kaaluda pragmaatilise ärihuvi? Praegu Memokraadis toimuv arutelu on nauditav aga kas jäämegi ennast siia välja elama ja rõõmustame siin nurga taga, et leidub inimesi, kes veel mõtlevad?

By: daniel vaarik

daniel vaarik — Thu, 10 Sep 2009 05:54:39 +0000

Madis, aitäh. Ja ma arvan ka, et lahendusi on tarvis. Aga minu meelest on need üsna lihtsalt olemas, neid ei taheta lihtsalt rakendada, sellepärast tuleb ilmselt enne väidelda, kas neid lahendusi on siis tarvis või mitte. (Laiemad meedia ärimudeli lahendused on jah puudu aga kommentaaride modereerimine pole mingi kosmoseteadus).

See, mida sa Leedo kohta ütled, on minu arvates problemaatiline. Sellepärast, et kui me arvame, et anonüümsus võimaldab inimestel ennast paremini kellegi peal välja elada, siis me esiteks eksime selle osas, kui me arvame, et see sellele pahategijale tegelikult kuidagi mõjub või midagi paremaks teeb. Tegelikult viib see hoopis vee hägustumiseni, milles on subjektil palju lihtsam teha kuritegusid kui varem.

Ma olen täiesti kindel, et Eestis on mõned tegelased isegi nimelt suurendanud enda vastast moraalset paanikat ja lahmimist, et seejärel öelda, et "vaadake, kui käest ära on asjad, milles mind kõik süüdistatakse"! See on konkreetne tehnika (korruptandid, ärge lugege, muidu saate veel ideid siit).

Teiseks eksime selle osas kui arvame, et see väljaelajale midagi head teeb. Siinsamas blogis mõni aeg tagasi viitasin ühele uuringule, mille kohaselt sarnasel arvamusel olevad ühte ruumi pandud inimesed kütavad üksteist üles ja radikaliseeruvad kergesti. Anonüümsete kommentaaridega nende madala ühisnimetaja ümber toimuvad vestlused on väga head näited radikaliseerumisest, mis ei ole tegelikult kellelegi hea. Kas tahaksid elada 900 tuhande Tiit Madissoni või 300 tuhande Maksim Reva keskel? (Vabandan, et lisasin natuke värvi, lihtsalt illustratsiooniks).

By: madisj

madisj — Thu, 10 Sep 2009 05:18:51 +0000

Ma lisaksin ühe mõtte:
Kas pole igal normaalsel inimesel tahtmist midagi öelda V.Leedo kohta, kui ta loeb, et Leedo on Savisaare abiga riigilt pumbanud raha ning rajanud selle abil oma eduka äri, tehes seda kõike avalikkuse eest varjatud lepete abil. Kui riik on vilets meie maksumaksjate vara kasutaja ning valimised väike pika aja tagant toimuv lohutus, siis kommentaar aitab pinget maandada. Samuti näeb inimene kommentaaridest, et teised mõtlevad samamoodi. Ka see teadmine on väärtus. Ma ütleks, et kommentaaride kaudu pahameele väljendamine on aksepteeritav. Samas piiri tuleb pidada ning labasused ja verbaalne oksendamine on liiast. Samas see piir on erinevatel inimestel erinevas kohas. Samuti on situatsioonid erinevad. Mõnes jaoks on mõnes situatsioonis selline arvamus väga emotsionaalne, kuid talutav.
Pange ennast situatsiooni, kui Leedo ütlust, et kõik on jokk kommenteeritaks niimoodi:
Võõras: Ära aja lolli iba, sul peaks häbi olema üldse piuksu teha. Sa kõverjalg, vali õiget laulu ja ära seleta. Palk on sul nagunii 100 tuhat. Vereimeja raisk. Lugejate raha on see, mille eest sa tint ennast nuumad.

By: madisj

madisj — Thu, 10 Sep 2009 05:07:05 +0000

Mulle meeldib Danieli missioon, see rahulolematuse tunne, mis ei anna asu. Need situatsioonikirjeldused on väga head. AGA, see ei aita meid edasi. Lahendusi on vaja. On vaja diskussiooni lahenduste üle.