Daniel Vaarik
Tegelased:
Rauno (40 aastane väike-ettevõtja Kesk-Eestist)
Maria (29 aastane kahe lapse ema)
Doris (25 aastane magistrikraadiga kontoritöötaja)
Ken (45 aastane ülikooli õppejõud)
Mati (50ndates aastates keskastme juht suures ettevõttes)
Vanaema Eleanor (85 aastane üllatavalt kõbus vanainimene)
Seltskond on saanud kokku ühel päeval ühes Eesti linnakeses, ühe kõrvaltänava vanas puumajas. Istutakse pika laua taga, et tähistada vanaema sünnipäeva. Pidu on juba mõnda aega käinud, kui…
Rauno (tõstab endale salatit): Hea lugu oli täna, tulime mööda Tallinn-Tartu maanteed, eks, siis vaatame, üks Volvo paneb kuidagi imelikult, tead niimoodi pool meetrit liiga tee keskel ja nii umbes kaheksakümne kuuega. Põhimõtteliselt see on 90 kildi ala, eks. Ma pakkusin sõbrale, et veame kasti õlle peale kihla, et roolis on naine. Tema arvas, et äkki on joodik või vanainimene. Vedasimegi.
Maria (ühmatab) : Einoh… ja kes võitis?
Eleanor: Vanainimest nüüd joodikuga võrdlema…
Rauno: No sõitsime mööda, jõllitasime mõlemad juhi poole nagu mingid jobud. Natuke pime oli ka, aga siis nägime, et oligi naine. Mine noh! Täiega minu võit! Saad aru, see on jumala kindel värk, et kui keegi kuskil autoga ukerdab, siis on naine roolis, barett peas nagu mingil kunstimumpslil.
Doris (paneb noa ja kahvli käest): Sa tahad öelda, et naised pole võimelised autoga sõitma või?
Rauno: No ära MIND süüdista! Fakt on fakt!
Ken (räägib kiirustades vahele): See on ikka seotud meie soorollide diskursusega. Naised on ju lapsest saadik vähem autodega tegelenud, paljud vanemad naisterahvad on saanud load hiljem, neil on vähem praktikat! Väga vale on siit midagi järeldada, siit saabki alguse ebavõrdsuse taastootmine ühiskonnas…
Eleanor (ei saa eriti Keni jutust aru, kuid tegelikult lülitus terve seltskonna tähelepanu välja, kui Ken rääkima hakkas): Aga kas maanteel peab üldse niimoodi kihutama?
Doris: Minu meelest ajab Rauno tüüpilist matšojuttu. Mis aastal sa sündinud oled, 1930 või? Esiteks, ma arvan, et naised teevad vähem avariisid kui mehed, ja kui panna nad meestega kõrvuti, siis …
Rauno (innustunult): Ot ot ot ot ot ooot nüüd! A miks siis naised koos meestega rallit ei sõida? Või võtame male, väga hea näide, eksole… Miks naised ei võistle males meestega samas kategoorias, ah? Äkki on neil lihtsalt AJU väiksem kui meestel, mis?
Doris: Nüüd sa valisid küll vale näite. Ma arvan, et SULLE teeb Carmen Kass kolme etturiga ka pähe.
Ken (segab vahele): See on jälle see taastootmise diskursus – samal ajal kui poisid on malekoolis, käivad tüdrukud balleti- või muusikakoolis…
Doris: …lase mul lõpetada nüüd, Ken! Sest muide, naised OSALEVAD meestega samadel turniiridel. Esimene naissoost suurmeister males oli grusiinlanna Nona Gapridashvili!
Rauno (pisut ärritunult): Ma ei saa aru, mis teil naistel häda on, kogu aeg oleme meie, mehed süüdi. Võtke kätte, teenige raha, ostke endale autosid ja õppige siis sõitma tead… See on teil umbes selline jutt nagu see mõrdõiguslikkuse volinik võiks rääkida…
Maria: No nüüd küll ütlesid. Tead mina tahaks KOGU aeg rääkida millestki muust kui mähkmetest. Ma ikka imestan, et ühest küljest on jube võrdõiguslikkus, vanaema, anna andeks aga ajab ikka sita keema, kui järsku hakatakse seltskonnas mingit meestejuttu ajama, ja siis naised iseenesest tõmbuvad kõrvale ja hakkavad imetamisest rääkima…
Ma olen proovinud ka teisiti … et ma võin ju seista seal meeste kõrval ja üritada ka intressitaseme teemal sõna võtta, aga keegi tegelikult ei kuula mind, vot tõesti, nagu klaaslagi oleks vahel, sind lihtsalt ei märgata ja siis minnakse oma jutuga edasi… siis sa lähed ja oled jälle staar selles imetamisvestluses.
Ken: Muide, selline termin ongi olemas - klaasist lagi, selle kujundi all mõistetakse kirjutamata reegleid, mis ei lase osadel inimestel saavutada oma võimete kohast rolli. Nähtamatust takistusest…
Doris: Muide, kas te teate, millises Euroopa Liidu riigis on kõige suuremad palgaerinevused meeste ja naiste vahel?
Rauno: Valgevenes?
Doris: Loll, Valgevene pole Euroopa Liidus…
Mati: Poolas?
Doris: Vale. Eestis on. Meil on naiste ja meeste palgaerinevus 30 protsenti. Saate aru, ühel päeval ma avastasin, et ma olen magistrikraadiga kõrgelt haritud professionaalne naisterahvas, kes töötab tipptasemel konsultatsiooniettevõttes, aga ma pean iga kuu lõpus nädal aega tatraputru sööma, et ots otsaga kokku tullla…Minu kursavendadel pole selliseid probleeme ammu enam, nemad sõidavad iga paari kuu tagant Hispaaniasse või Lõuna-Ameerikasse puhkama või midagi…
Rauno: Äkki on sul lihtsalt meest vaja, kes sind üleval peaks…
Doris (pöördub Mati poole, samal ajal ignoreerides Keni ja Raunot): Mati, sul on palju alluvaid, kas sinu naisalluvad saavad vähem palka?
Mati (kõhklevalt): Ma pole päris kindel… kui siis natuke tõesti…
Doris: Ja miks sa lased sellel nii olla?
Mati: Nad ei küsi ka eriti nagu… (mõtleb natuke) Tegelikult on mul väga tublid naised tööl. Väga kohusetundlikud töötajad, teatud kohtadel eelistan neid kindlasti meestele…
Maria: Ja maksad vähem palka…
Mati (vaiksel toonil): Ausalt, ma pean ütlema, et naised on tagasihoidlikumad… Muudes asjades ka… Tead kui keegi annaks mulle iga kord tuhat krooni, kui mõni naine ütleb, et tule parem sina koosolekule ja pane oma mehesõna maksma, siis ma võiks endale suvila osta.
Ja kui ma olen kohale tulnud ja vaadanud, et miks siis mina pidin tulema, siis ma ei näe mingit erilist põhjust, et miks nad ise seda asja korda ei võinud ajada. Nad nagu ei julge vastutust võtta, teevad asju nii nagu on harjutud tegema.
Doris (käskivalt): Ja nüüd sa lähed esmaspäeval tööle ja tõstad oma naisalluvate palga KOHE sama kõrgele kui meesalluvate oma!
Mati (naeratab pisut kohmetult ja köhatab): Minul ISIKLIKULT pole mitte midagi selle vastu, et naised rohkem teeniksid, samas te peate aru saama, et ma istun siiski ka tööandja toolil. Masuaeg on ja iga kokkuhoitud kroon on oluline. Ma ei hakka palka tõstma sellel, kes ei küsi…
Teate, vahel ma mõtlen, et naised pingutavad, teevad ületunde ja siis veel näevad vaeva, et kaks päeva järjest mitte sama kostüümiga tööle tulla … kuid nad unustavad seejuures midagi ära, nad unustavad mõnikord järele mõelda… Nad on hõivatud argipäevaga. Võib olla see on ainult eesti naise probleem. Meestega on lihtsam, nad ütlevad kohe välja, mis nad arvavad ja kui palka tahavad, siis ütlevad ka. Neil on pigem see probleem, et nad on endast liiga heal arvamusel.
Ken: Sufražettide liikumise ajal Inglismaal viskasid naised tänavakividega aknaid sisse, et valimistel hääleõigust saada…
Maria: Ma abiellusin Peetriga siis, kui me olime üsna samas seisus, ta oli mu klassivend eksole ju. Ma mäletan, et matemaatika tunni ajal käis ta rulaga sõitmas ja ajaloo tundide ajal Püssirohu keldris joomas, ülikooli jättis ka pooleli, aga tal on kuidagi kergemini läinud. Elamegi ju tema palgast. Samas, kui ta raamatupidamisest hästi aru ei saa, siis oleme koos kodus need asjad läbi arutanud, ta on öelnud, et kohe kindlam tunne on… Ja seejuures on ta suure firma juhatuse liige.
Eleanor: Oh neid mehi küll, ei olnud see teisiti ei vene ajal ega eesti ajal. Iga eduka mehe taga oli ikka üks naine, kes triikis, küpsetas, kasvatas lapsi… Ja mis on tänu? Minu mees jõudis pensioniikka, sai kaks infarkti ja läinud oligi. Oleks vähemalt koos vanadusepõlve saanud veeta.
Mati: Ema, kui isa poleks olnud, oleks meil ikka väga raske olnud…
Eleanor (ohkab): Mida TEIE ka teate.
Kõik jäävad korraks vait.
Rauno: Aga kas natuke nii ei ole, et naise kohus ongi kodus lapsi kasvatada, ja mees teenib raha, ongi pere valmis ja kogu lugu…?
Maria: Tead sa proovi ise kõigepealt kahe lapsega neli aastat kodus istuda, nii et kinoski pole aega käia, vaata, mis juttu sa siis räägid. Ma tahaksin ka magistrikraadi saada, läheksin kasvõi aianduskooli, kui saaks kuidagi lastekasvatamise kõrvalt…
Doris: Ma arvan, et tihtipeale mehed lihtsalt kardavad naisi. Seesama üleolev muie, mida me kõik praegu Rauno näol võime jälgida, on tegelikult kaitsereaktsioon, ta kardab, et äkki tõesti naised saaksid tema tööga paremini hakkama kui ta ise…
Rauno: Jaajaajaa…plära.
Ken: Naiste emantsipeerumine on rohkem kui saja aasta vanune protsess, mis on ääristatud murtud traditsioonidega ja haavatud maskuliinsusega. Kindlasti on olemas mingisugune meeste kaitsereaktsioon naisküsimuses. Lihtne on positsioone hoida, maskuliinseid väärtusid kõrgele tõsta ja üksteist mõnevõrra ringkäendada. Seejuures ilmselt isegi tajumata, et selline asi toimub…
Doris: Ja teate, selleks, et olla Eestis naistippjuht või poliitik, peab välja nägema nagu 50 aastane mees. Kui oled noorem, ilusam ja naiselikum, siis tead, et sellised tüübid nagu Rauno istuvad kuskil õllekas ja ütlevad, et sa oled lits… Kui näed välja eatu, sootu mutt, siis seda muret muidugi pole.
Vahepeal kööki läinud vanaema tuleb tagasi võimsa vahukooretordiga.
Eleanor: No aitab nüüd küll sellest laterdamisest, siin on maasika-vahukoore tort, minu ema retsepti järgi!
Kõik võtavad torti ning vaikselt taastub vaidlusele eelnenud idülliline meeleolu. Nii Rauno kui Doris muutuvad torti süües vähem sõjakaks, peagi tekivad uued ja rahulikumad aruteluteemad nagu näiteks remont Mati juures kodus.
Rauno ja Mati (kallavad kõigile napsu): Vanaema terviseks!
