Comments on: Singapuri märkmeid, teine vaatepunkt

By: Laura Noodapera

Laura Noodapera — Thu, 28 Jan 2010 22:01:25 +0000

Erinevalt Eestist on aga Singapuris selline imeasi nagu religioonitolerants. Jehoova tunnistajaid seal ei sallita, aga arvestades selle riigi valitsemissüsteemi ei ole see ka mingi ime, kuna JT liikumine ei tunnista ühtegi ilmalikku võimu, keeldudes muu hulgas näiteks riigi lippe heiskamast. Üldiselt on nii multikultuurses keskkonnas sallivusega erinevate etniliste ja religioossete gruppide suhtes aga kõvasti paremini kui Euroopas või Ameerikas, rääkigu raportid, mida tahes.

By: Kari Käsper

Kari Käsper — Wed, 27 Jan 2010 23:03:43 +0000

Muidugi on selge, et hea idee on hea idee olenemata sellest, kes selle peale tuli. Aga Singapurist rääkides (eriti kuna arutamisel on EL – Singapuri vabakaubanduslepe) ei tohiks unustada, et see on riik, kus inimesi (eriti poliitilisi vastaseid) võidakse tähtajatult ilma kohtuistungita kinni pidada, kus vaba ajakirjandus sisuliselt puudub, kus elaniku kohta on maailmas enim täideviidud surmanuhtlusi ja kus seksuaalsuhted meeste vahel on vangistusega karistatav seaduserikkumine. See ei ole ainult valitsemissüsteem vaid riik, mis ei tunnista põhimõtteliselt universaalseid inimõigusi ning mis samas oma majandusliku edukuse tõttu saab seda jätkata.

By: Kari Käsper

Kari Käsper — Wed, 27 Jan 2010 22:37:10 +0000

Tõesti, see on täiesti võimalik. Samas ei maksa demokraatia muutumis- ja teisenemisvõimet ka alahinnata. Huvitav on siin ka EL valitsemismehhanism, mis võimaldab paindlikult ja suhteliselt tehnokraatlikult juhtida teatud protsesse, mis ei peagi ehk tingimata traditsioonilises mõttes demokraatlikud olema.

By: tauno

tauno — Wed, 27 Jan 2010 21:44:04 +0000

Lihtsalt üks illustreeriv näide selle pereliikmete aitamise traditsiooni kohta, mille mulle üks singapurlasest koolikaaslane rääkis. Nimelt on seal kindel tava, et alates esimesest teenitud palgast hakkad vanematele iga kuu andma teatud osa (täpselt ei mäleta, aga oli äkki 10%) teenitust. Kompenseerimaks neile su üleskasvatamiseks kulutatud aeg ja raha. Sama asi väidetavalt ka Hong Kongis. Hiina / Korea / Jaapan poleks ka ime (aga ei tea).

By: tarmojuristo

tarmojuristo — Wed, 27 Jan 2010 21:38:37 +0000

"Mina arvan, et varem või hiljem teeb see klikk mõne suure vale valiku, mida nad ei saa seestpoolt parandada ning selle tulemus on paratamatult revolutsioon ja ühiskonnakorralduse järsk muutus, mis omakorda toob kaasa mõjud ka majandusele."

Jah, täitsa võimalik, et nii läheb. Aga samas on ka võimalik, et nii ei lähe. Slajov Žižek on seda provokatiivset küsimust mitmel puhul tõstatanud - suurem osa vana maailma liberaalidest näib arvavat, et majanduslik ja ühiskondlik heaolu on aprioorselt seotud liberaalse demokraatiaga, aga mis siis kui see seos on pelgalt sattumuslik? Mis saab, kui Hiina majanduslik tõus ei olegi lihtsalt ajutine ja kollapsile määratud? Mis saab, kui peaks juhtuma nii, et Hiina jääb autokraatlikuks ja nende ühiskonna- ja majandusmudel osutub mitte ainult elujõuliseks vaid ka pikaajaliselt edukamaks kui seda on demokraatliku Lääne omad?

See on koht, kus Žižek esitab väga keerulise ja kiusliku küsimuse: kui nii peaks minema, kas meie, vaba ja valgustatud Lääs, oleme siis valmis hoidma kinni oma põhimõtetest ka oma majandusliku, kultuurilise ja militaarse hegemoonia kaotamise hinnaga?

By: mikktamme

mikktamme — Wed, 27 Jan 2010 17:35:52 +0000

Kari:
Pakun välja paar teemat:
1. Singapur on 30-40 aastaga ehitanud maailmatasemel kõrgharidussüsteemi
2. Singapur on suutnud luua keskkonna, mis on paljudele rahvusvahelistele talentidele elamiseks kutsuv
3. Singapur on maailmas esirinnas vee taaskasutamise ja puhastamise alal.

Kas näiteks need kolm teemat on sellised, millest ei tasu üldse õppida kuna Singapur on valitsetud teistsuguse süsteemiga kui meil kombeks?

Ma ei õigusta Singapuri valitsemisviisi. Ma lihtsalt ei taha asju näga nii must-valgelt kui paljudel läänemaailmas kombeks on.

Tänud huvitava arutelu eest!

Mikk

By: priidu

priidu — Tue, 26 Jan 2010 23:27:58 +0000

Ikkagi ei ole Sa adresseerinu minu vastuväite tuuma, et juhul kui ebademokraatlikus riigis juurutatud lahendus on selline, mis oleks hästi toimiv olenemata riigikorrast (kontekst), siis tasub selle võimaluse üle arutleda.

Tegemist on lihtsa loogikaga. Kui konkreetse lahenduse juurutamisel ei ole vajalik komponent valitsev ebademokraatlik riigikord või valitsevast ebademokraatlikust riigikorrast tulenev asjaolu, siis ei pea me seda lahendust hinnates lähtuma riigikorrale antavast hinnangust.

Ma juhin veel kord, et minu seisukohavõtud selle loo juures ei väljenda ühtegi väärtushinnangut, vaid kujutavad endast märkust argumentatsiooni loogika kohta. Ma ei õigusta ühtegi riigikorda, vaid viitan sellele, et ainult sellest ühest näitajast lähtudes oma hinnangu kujundamine tapab sisulise diskussiooni.

By: Kari Käsper

Kari Käsper — Tue, 26 Jan 2010 23:05:55 +0000

Ma arvan, et asju tuleb vaadata kontekstis ja terviklikult. Saksamaal ja Eestis enne teist maailmasõda ka majandus õitses, aga mis hinnaga? Singapurist palju olulisemad eksperimendid ebademokraatliku ja samas majanduslikult eduka riigikorralduse osas on Hiina ja Venemaa. Rääkisin sellest kunagi Economisti pikaaegse peatoimetaja Bill Emmottiga, kelle tees Hiina kohta oli see, et nad on suutnud autoritaarse süsteemi muuta piisavalt paindlikuks, et see suudab tagada selle süsteemi elujõulisuse. Demokraatia point on ju see, et tekkinud vead parandatakse varem või hiljem kuna vigade tegijad lihtsalt vahetatakse välja. Seega püüdleb demokraatia põhimõtteliselt, kuigi aeglaselt, inimestele sobivaima süsteemi poole, mistõttu toimivat demokraatlikku riigikorda keegi naljalt muu vastu ei vaheta. Hiinas, Venemaal, ja ehk siis ka Singapuris on võimul üks ja sama klikk, kelle huvi on oma võimu säilitada, ja seetõttu on sinna teatud vea tekkimise võimalus sisse programmeeritud (kui juhid muutuvad piisavalt ahneks/kaugeks ning ei taju enam rahva meelsust). Mina arvan, et varem või hiljem teeb see klikk mõne suure vale valiku, mida nad ei saa seestpoolt parandada ning selle tulemus on paratamatult revolutsioon ja ühiskonnakorralduse järsk muutus, mis omakorda toob kaasa mõjud ka majandusele. Ehk siis kokkuvõtvalt, isegi kui lühikeses perspektiivis tundub ebademokraatlik ja inimõigusi rikkuv ühiskond võimekam ja eeskuju andev, siis pikemas perspektiivis on kasulikum inimõigusi ja demokraatiat austada ning seda maailmas levitada üritada.

By: priidu

priidu — Tue, 26 Jan 2010 20:18:32 +0000

Ma arvan, et Sinu kommentaar illustreerib autori pointi kõige paremini: Sellest, mis Singapuris hästi on, ei ole üldjuhul võimalik rääkida, sest reeglina keegi tõstatab demokraatia ja inimõiguste teema.

Ma ei ole mingil juhul inimõiguste vastane, aga ma toetan siinkohal autorit. Kindlasti on võimalik ka ebademokraatlikus ning inimõigusi mitteaustavas riigis toimuvast õppida. Selleks tuleb teha konkreetset nähtust analüüsides mõtteline eksperiment: kas sellise asja korraldamiseks on vaja loobuda demokraatlikust riigikorrast või rikkuda inimõigusi. Kui saab midagi teha ilma meie põhiväärtusi unustamata, siis miks mitte kaaluda nähtust malli võtmist?

Sisulise diskussiooni varjutamist allikakriitika või sellele sarnanevate argumentidega ma ei poolda.

By: Kari Käsper

Kari Käsper — Tue, 26 Jan 2010 12:15:23 +0000

Understatement of the year: Asi on kaugel vaid demokraatia puudumisest, tegemist on räigelt inimõigusi rikkuva riigiga. Human Rights Watch: “Singapore remains the textbook example of a politically repressive state. Individuals who want to criticize or challenge the ruling party’s hold on power can expect to face a life of harassment, lawsuits, and even prison.” http://www.hrw.org/en/news/2010/01/20/singapore...