Comments on: Konkurentsist Eesti meedias

By: vahurkalmre

vahurkalmre — Tue, 16 Mar 2010 14:32:26 +0000

Kui ajakirjanik (?) ivarsoopan hakkab millelegi hinnangut andma, siis peaks ta minu arvates asja kõigepealt endale selgeks tegema. Muidu võib asi kehv välja kukkuda. Maailma ajalehtede kujunduskonkursse pole “palju ja erinevaid”, vaid üks – see on SND (Society for News Design) poolt korraldatav aastakonkurss.

By: Janek Luts

Janek Luts — Mon, 15 Mar 2010 12:12:34 +0000

Aru ma ei saa, mis selles halba, et kellati selle ümber, keda ja miks pärjati! Üks vähesied võimalusi tõmmata tähelepanu, et tehakse ka tõsiseid asju ajastul, kui tähelepanu “pildipeal elatud ilusal elul”! Kes ja kus seda siis teisiti oleks kajastanud, et keegi sllest väljaspool Õpetajate Maja oleks teada saanud?

By: alari rammo

alari rammo — Sun, 14 Mar 2010 17:52:06 +0000

Kas see ei ole iseloomulik ka hulgale teistele valdkondadele Eestis (ja mitte ainult äris, aga ka hariduses või isegi MTÜdes), et teatud osa enda korporatiivsest identiteedist põhineb tegijate peas ja mitteformaalses firmasiseses suhtluses praalimisel ja konkurentide halvustamises? Kohati siiski ka päris avalikult, mille võtab samal kultuuritasemel toimetav meedia (ja mitte vaid ÄP) omakorda rõõmuga vastu, kuna näeb siiani tähtsaimat uudiskünnise kriteeriumi – konflikti. Nihukest 90ndate algusele sarnast kauboilikkust või väiklust ning paranoilist vaenlase kujustamist näeb ka suurte ning enamikes asjades tänaseks päris soliidsete firmade juures.

Mu arust on näide sellest natuke ka konkurente ründavad reklaamikampaaniad, mida EPL ja PM on muidugi omal ajal väga sihikindlalt teinud, aga üsna viisaka käitumise piiri peal on ka kas või praegune mobiilioperaatorite kampaaniasõda. Teine silma jäänud aspekt: vahel lähevad reklaamid ja kommunikatsioonikeel ja -stiil niisuguses õhkkonnas hoopis igavaks, kuna midagi silmatorkavat ja lahedat ei julgeta teha, sest "nemad" kasutavad seda meie vastu ära. See on tsitaat elust endast ühe valdkonna turuliidrilt Eestis.

Tarbijate käitumist ei pruugi kogu see anaal-onanistlik mõtteviis tõesti kuidagi kusagil kunagi mõjutada.

By: Daniel Vaarik

Daniel Vaarik — Sun, 14 Mar 2010 17:36:00 +0000

Tänud nende kommentaaride eest!

By: kallemuuli

kallemuuli — Sun, 14 Mar 2010 01:22:26 +0000

Niipalju ehk veel, Daniel, et mu meelest on pika vaikuse põhjuseks muuhulgas ka aastatuhande esimesel kümnendil tõelise konkurentsi puudumine EPLi ja PMi vahel. Need nö kisklemise ajad olid ju sellised, kus RH ja Hommikulehe tiraazhe lahutas mõni tuhat eksemplari ja üks võis teisest tõesti täna-homme mööda minna. Kui ma EPLi peatoimetaja ametist lahkusin, oli EPLi tiraazh 1999.aasta sügisel 44 000 eksi Postimehe 52 000 vastu. Ja EPL oli seejuures kasvamas ja PMile järele jõudmas. Vaata palun, mis need numbrid nüüd on. Kui ikka üks leht on teisest trükiarvult, lugejate hulgalt, reklaamikäibelt jne laias laastus ligi poole suurem — no mida sa seal konkureerid või kritiseerid (minul küll pole pakilist ja vastupandamatut tahtmist EPLi kohta praeguses olukorras midagi öelda, ei head ega halba, isegi kui selleks mõnikord isegi alust oleks. Ei näe lihtsalt põhjust suud lahti teha või sulge haarata — milleks mulle see? Et pärast keegi hakkaks ütlema, et näe, Muuli kritiseerib konkurenti, või veel enam, et laliseb, nagu üks siinseid kommentaatoreid väljendus. Konkurenti ju tegelikult pole.). Ja see näiline, et mitte öelda olematu konkurents on niiviisi kestnud juba vähemalt seitse-kaheksa aastat vähimagi olulisema nihketa. Olukord muutuks ehk alles siis, kui EPLi ja PMi strateegilised numbrid oluliselt muutuksid.

By: kallemuuli

kallemuuli — Sun, 14 Mar 2010 00:50:23 +0000

Daniel, täpsustuseks niipalju, et pidasin R2-s ajakirjandusauhindadest rääkides silmas mitte ainult EPLi, vaid ka mitut teist lehte, sealhulgas Postimeest. Seepärast ma ka ei maininud EPLi nimeliselt mitte kordagi. Kui mu mälu muidugi ei peta. Aga isegi kui mälu mind alt veab, siis mu etteheide oli igatahes mõeldud mitmele väljaandele, mitte ainult EPLile, ja nii ma ka justkui rääkisin. Seepärast paneb mind veidi imestama, et keegi näeb selles kriitikat EPLi pihta. Kinnitan veelkord: ma ei soovinud ega soovi EPLi selles osas kuidagi teiste seast esile tõsta.

By: ivarsoopan

ivarsoopan — Sat, 13 Mar 2010 23:33:15 +0000

Vastab tõele, et 1990. aastate lõpus oli EPLis kirjutamata reegel nimetada Postimeest Tartu ajaleheks. Selle võttis mu mäletamist mööda käibele Muuli ja oli ka selle usinaim kasutaja. Eks see levis kiiresti teiste töötajate seas, kellest paljud võtsid seda siiski kui üht muhedat nalja. Kahjuks ei mõjunud see ägedas konkurentsis enam naljana, sest Postimees sõi end üha agaramalt sisse EPLi turul, kuigi oli niigi EPList suurem. Siis saabus aeg, mil EPLi ja Postimehe lugejate vahe oli kahanenud u 5000ni. Tammer nägi selleks kõvasti vaeva ja tema töö kandis vilja. Samas oli see ka aeg, mil EPL oli ilmselt oma ajaloo kollaseim. Loomulikult ei saa seda võrrelda harjumuspärase kollasusega, mis iseloomustab tabloide. Leht oli lihtsalt agressiivne, ütles palju otse ja kriitiliselt, aga oli ka palju huupi lajatamist ja mõnikord solvamistki. Palju reegleid ju tollal polnud. Metsik Lääs, kõik tulistasid puusalt. Ilmselt see siis lugejaile meeldis. Aga kindlasti oli see osa konkureerimisest Postimehega.
Kahjuks või õnneks jäigi EPLil Postimees kinni püüdmata. Vist oli nii, et omanikud ei tulnud Tammeri plaanidega kaasa ja ta lõi käega. Ma ei ole näinud ühtegi inimest, kes nii palju ja südamega töötaks, kui seda tegi Tammer. See oli lausa nakkav. Ühel päeval ta aga loobus, ju siis oli omanikelt toetust vähe. See haiglane konkurents ja nahast väljapugemine vaibuski siis. Seda oli lehes seeski piinlik vaadata. See oli viha, mida juhid ilmselt ise liialt palju mängus sees olles ei märganud. See jättis lehest halva mulje. Lugejale ei läinud see absoluutselt korda, kuigi lehetegijad seda ise arvasid. Miks oleks pidanudki minema?
Muuli etteheited EPLi aadressil, et EPL kirjutas loo oma ajakirjanike edulugudest, on lalin. EPL ei saanudki teisiti kirjutada, sest leht oli sel aastal parimate valimisel parim. Lihtne fakt, mis muidugi ei tähenda veel, et leht ka parim on. Sähvatused annavad küll valgust, aga ei valgusta tervet ööd. Postimehel on otsitud eneseupitamist olnud rohkemgi. Iga aasta osaleb leht ühel ülemaailmsel lehtede kujunduskonkursil, millel saadud äramärkimisi mängitakse välja kui MMi kuldmedaleid. Need on minu mäletamist mööda tasulised konkursid, mida korraldatakse igal aastal palju ja erinevaid. Lugejale jääb mulje, et konkursi žürii on PMi välja valinud ja seda konkureerides teiste Eesti ajalehtedega. Teised ajalehed aga ei võta sellest konkursist osa. Kuigi ju võiks. Eks see ole ka eneseupitamine. Või näiteks PMi veebis ilmunud lugu, et PM on argipäeviti Baltimaade suurim ajaleht. Argipäeviti. Leedu tabloidi Vakaro ziniose tiraaž oli ühel jaanuarikuu neljapäeval Postimehe omast väiksem (nädalavahetusel on Leedu lehel tiraaž üle kahe korra PMist suurem), aga PM laiendas selle sujuvalt kõigile argipäevadele.
See on kindel, et avalik halvustamine ja naeratamine selleks, et pahameelegrimassi varjata, teeb ainult kahju. Kriitika peab aga jääma. Kui teine leht eksib eetiliselt, pole selles midagi halba, et konkurent probleemi käsitleb, aga seda saab teha väärikalt. Eetikareeglite rikkumiste avalikkuse ette toomine on osa enesepuhastusest. Lehtedel võiks olla oma kindel meediakriitika nurgake, kus sel teemal ausalt kirjutatakse. Ainult pressinõukogu otsuste avaldamine pole päris see. Arutleda on vaja, mitte edastada kuivi teateid. Lääne Elus on selleks autoriveerg, kus ajakirjanik saab tausta avada, selgitada, miks just nii kirjutas, kuidas tulemuseni jõudis. Vajadusel tuleb endale tuhka pähe raputada. Lugeja austab ausust. Kui lehes hakati parandusi / vabandusi / täpsustusi avaldama kirjutaja enda nime all isikliku tekstina, kus ajakirjanik tunnistab ilma ilustamata oma viga, tuli sellele päris tihti vastukaja. On isegi nii olnud, et vabandust soovinud allikas vabandas hiljem, et ajakirjanik pidi sellisel moel lehes vabandama :). Oluline on see, kui ajakirjanik ja ajaleht on altis kohe ja ise vead parandama, mitte ei oota, kas keegi vigu märkab ja midagi nõuab. Seda esineb ja pole meil kellelgi vist käed sellest päris puhtad.

By: uberVU - social comments

uberVU - social comments — Sat, 13 Mar 2010 20:40:33 +0000

Social comments and analytics for this post…

This post was mentioned on Twitter by Memokraat: Daniel konkurentsist Eesti meedias: http://bit.ly/arLzFR…