| ESILEHT | TEEMAD | TELLI |

Kolm aastat Twitteris

May 30, 2010 Comments

Daniel Vaarik


Natuke rohkem kui kolm aastat olen ma kommenteerinud Twitteris mõningaid hetki oma elust. Kasutasin Twitterit alguses seepärast, et ma andsin ülikoolis loenguid teemadel nagu “Virtuaalsused” ja “Tehnoloogiline kultuur” ning siis tundus oluline olla kursis uute online keskkondade ja nende mõjuga, hiljem aga sellepärast, et Twitter kujunes omamoodi filtriks mille abil sai meediat tarbida läbi nende inimeste soovituste, keda ma usaldasin. Infotehnoloogilises mõistes võiks öelda, et tekkis pilv, mis rehitses meediast välja asju, mis just mulle kõige huvitavamad võisid tunduda ning see pilv parandas minu elukvaliteeti.

Samuti andis Twitter võimaluse lähemate tuttavate kursishoidmiseks oma tegevustega, kuid nagu näitas  kasvõi eilne päev, siis jätkuvalt annab Twitter pika puuga ära kõigile juurtele ja kivirähkidele, kui vaadata, kuidas kasutajad üle maailma kommenteerivad Eurovisiooni või mõnda muud globaalset tähelepanu saavat asja. Kommentaarid jõuavad kohale reaalajas ning mõned neist on vastupandamatult naljakad. Lisaks on võimalus selles kajastuses ise osaleda. Kui nahkpükstesse pakitud robotiolekuga laulja on kellegi arvates kombinatsioon David Hasselhofist ja tema autost ning pilku ekraanile heites mõistate, et see on ka teie arvates täpseim võimalikest kirjeldustest, siis hakkab selline koosvaatamine omama lisaväärtust ning nürist sündmusest saab lõbus.

Samas on Twitteri probleem see, et ta ei ole ilmselt väga.. kuidas nüüd öelda… jätkusuutlik. Mitmed positiivsed asjad, mis selle keskkonnaga seonduvad, on  ilmselt tingitud sellest, et varajased kasutajad on olnud sõbralikud ja omavahel üsna sarnased. See ei kesta kaua. Analüüsijate poolt on juba ammu välja toodud kaks probleemi, mis Twitteri kui sellise võivad tappa ja ilmselt tapavadki. Esimene neist – liiga palju kasutajaid, liiga palju läbu ning teine – turundajad hakkavad sisse pressima, mürgitades märksõnamaastikku fabritseeritud sõnumitega a la “uus coca-cola pudeli disain on lahe” või “võida reis sinna või tänna”. Selline sõnnik on juba liikvel ning varsti tuleb jälle leida mingisugune moodus kommertsvabaks suhtlemiseks.

Päästab muidugi see, et oma sõprade ja jälgijate ringi saate üsna kergesti kontrolli all hoida, kuid ohus on just avatud teemad, mis põhinevad märksõnadel nagu näiteks #eurovision ja kuhu kõik saavad sõnumeid saata.

Huvitav on ka Twitteri kasutamine kuulujuttude levitamisel ning tundub, et kui algul arvasid mõned inimesed naiivselt, et Twitter jääb alati mingisuguste avatud progressilemburite tallermaaks (nagu kogu Interneti kohta algul arvati), siis see on klassikaline vääritimõistmine, mis põhineb lihtsameelsel eeldusel, et tehnoloogiatel on moraal. Ei ole! Nii näeme ka seda, kuidas Twitteris tehakse suhteliselt musti tegusid. See väärib ilmselt lausa eraldi postitust aga soovitan vaadata, kuidas näiteks arenevad Twitteris mõned vaenu õhutavad teemad ning kuidas näiteks Leedus peale ühe sünagoogi põlemist ilmusid välja inimesed, kes “teadsid kohe, et asi on seotud Leedu ajalooliselt kõrge natsiarmastusega”.

Loe ülejäänud teksti… »

Värske Väike-Ameerika Hääl

May 28, 2010 Comments

Daniel Vaarik

Uus Väike-Ameerika Hääl on ilmunud! Peale absoluutse fakti, et see on ka muidu tore ajaleht, mainin seda loomulikult ka sellepärast, et seal on üks väike lugu ka minult. Lehte saab PDF-ina alla laadida toksides pildil või siin.

Pind su silmas

May 22, 2010 Comments

Tarmo Jüristo

Pind su silmas on parim suurendusklaas.
– Theodor W. Adorno, “Minima Moralia”

NO-teatri Ühtse Eesti projekti lõppakordiks olnud Suurkogust on nüüdseks vast piisavalt aega möödunud, et kõik, kellel sel teemal midagi südamel kripeldas, on saanud oma suu lahti teha, head- ja pahameelt väljendada või veelkord avalikult oma ükskõiksust kuulutada. Võtsin ükspäev ette ja tegin päris korraliku reha nii üle kirjutava kui kõneleva meedia, lugesin läbi ja üle hulga artikleid ning kuulasin ära asjakohased saated Reporteritunnist, Olukorrast Riigis, Rahva Teenritest ja Keskpäevatunnist ning pean tunnistama, et üldises plaanis on mu summaarne reaktsioon arvustustele “meh”.

Olen ise NO-teatri tükkide (ühe olulise erandiga) suureks tugevuseks pidanud tekstuaalset avatust, nende võimalike interpretatsioonide rohkust ja kontekstuaalset paindlikkust. See tähendab ühtlasi, et ka Ühtsel Eestil ei ole üht ja ainsat sõnumit — sellise otsijad võiksid hetkeks peatuda ning mõtiskleda kasvõi näiteks erakonna nimevaliku iroonilise dimensiooni üle. Seda enam on kahju, et selle ühe sõnumi otsimine on jätnud varju kogu aktsiooni läbiva mitmetahulisuse ja -tasemelisuse.

Nii projektist endast kui selle arvustustest saaks muidugi näpud villi kirjutada, aga täna tahan ma vaadata lähemalt ainult üht konkreetset suurkogu-järgselt ilmunud arvustustest läbi jooksnud seisukohta. Nimelt on päris mitmelt poolt kõlanud kahetsevaid hääli, et NO-teatri muidu väga tänuväärt didaktiline ettevõtmine, mille eesmärgiks oli justkui poliitilistest pimedatest nägijate tegemine, ei jõudnud oma tegeliku sihtrühmani, kuna suurhalli saali olid kogunenud peamiselt valgustatud inimesed, kes on väga hästi teadlikud poliit-tehnoloogiatest ja seega manipuleerimise suhtes immuunsed.

Hm.

Esmalt tuleb muidugi nõustuda mitmete inimestega (nt. Hannes Rumm ja Jaak Allik), kes on ära märkinud, et NO99 hoidis rahvaga manipuleerimise osas Suurkogul väga turvalist pikivahet. Klaköörid toodi kohe etenduse alguses kapist välja, mis mitte ainult ei kahandanud nende efektiivsust suurusjärgu võrra, vaid ühtlasi andis kohaletulnud inimestele väga selge signaali jääda pealtvaatajateks. Selles osas on muide kuulda olnud ka mitmeid etteheitvaid hääli — mis kahetsevad, et Ojasoo ja Semper otsustasid püssirohukeldris tikkudega mitte mängida ja seega hoiduda inimkatsete tegemisest 7,000-pealise publikuga. Nii et tegelikult me ei tea kui hästi või halvasti see seltskond manipuleeritav oleks olnud, kui etenduse vedajad oleks võtnud pähe seda proovida. Aga ei võtnud ja ma usun (okei, tegelikult tean), et üheks suureks põhjuseks oli nn. Langi-aktsioon ja selle käigus juhtunu.

Sama tähelepaneku ja järelduseni jõudis oma Reporteritunni arutluses tegelikult ka Jaak Allik — kellega mul siiski on ühes olulises punktis väga tõsine eriarvamus. Nimelt leidis Allik, et Langi-aktsioon andis ette-ennustatava tulemuse, milleks oli olukord, et üks kolmandik saalist ei allunud manipulatsioonile. See seisukoht eeldab, et manipulatsiooni eesmärgiks oli saada kõik inimesed lavale. Asi läheb aga palju huvitavamaks, kui hetkeks kaaluda ka teisi võimalusi. Mis juhtub, kui korraks ette kujutada, et asja sihiks ei olnud mitte liigutada inimesed saalist lavale, vaid jagada seni rahumeeli saalis istunud seltskond kahte leeri? Ja veelgi enam — võtta neilt ära see mugav ja mitte millekski kohustav pealtvaataja positsioon? Teha heterogeensest publikust kaks homogeenset gruppi: meie ja nemad?

Kui asjale niimoodi läheneda, siis muutub seisukoht “minuga ei saa manipuleerida” märksa keerulisemalt kaitstavaks, kuivõrd saali istuma jäämine muutub samavõrd otsuseks kui lavale minek. Huvitav oli asja juures veel ka see, et ühest hetkest alates lavastas kogu olukord ennast ise. Kuuldavasti oli teatril olnud plaan võtta üles “Mis te teete teise laua rahvas”, aganad ei jõudnud selleni. Inimesed tegid seda ise, enne kui režii seda ette nägi, ja ilma, et neid oleks kellegi poolt selleks kuidagi manipuleeritud või ärgitatud. Ja kui kogu situatsioon oli selgelt mänguline ja teatraalne, siis “meie” ja “nende” vaheline pinge saalis muutus ühel hetkel väga reaalseks. Seda on selgelt näha klipist ning olen sama kuulnud päris mitme inimese suust, kes ise kohal olid. Ühel hetkel ületati saalis mingi nähtamatu mõtteline joon, peale mida tekkis uus reaalsus — midagi, mille kohta Durkheim on kasutanud terminit “sotsiaalne fakt”. See on miski, mille lavastaja saab küll teatud kombel esile kutsuda, kuid mille olematuks tegemine pole seepeale enam tema võimuses.

Okei, teatrisaalis oleks tegelikult olnud ju ka võimalus püsti tõusta ja minema jalutada — aga tundub, et seda võimalust siiski keegi ei kasutanud. Kokkuvõttes olid kõik inimesed saalis osalised lavastuses, meeldis see neile siis või mitte, kuna nende varasem positsioon publikuna lihtsalt võeti neilt ära — ja siin polnud teadlikkusest või oma peaga mõtlemisest tuhkagi abi.

Suuremas plaanis võib sama skeemi laiendada aga ka ühiskonnale tervikuna. Levinud vaate kohaselt on populism midagi sellist, mida tehakse kellegi teisega ja mis kunagi ei tööta meie endi peal. Populismi ohvriks lähevad naiivsed ja harimatud, need, kellel ei ole selgeid poliitilisi veendumusi ja kellel puudub kriitiline meel. Mis aga saab siis, kui ainsaks alternatiiviks läbini pehkinud ja populistlikule parteilisele establishmendile on üksikkandidaat, kelle “Ära vali parti”-kampaania on klassikalise populismi õpikunäide?

Vast on lugu nii, et populismi-pind on tegelikult meie kõigi silmas — ainult et teiste puhul paistab see palgina.

ÄRA KLIKI SAASTAL
blog.tr.ee

Memokraadi e-kirjastuselt

Küsimuste leht

Lugemissoovitusi

RSS Praxis mõtleb ja kirjutab

  • Näide nõrgast maksusoodustusest
    Mõni aeg tagasi võttis Narva Linnavolikogu vastu määruse nimega „Uusi töökohti loovate ettevõtjate toetamise kord“.Lühidalt on tegemist preemiatega, mida Narva maksab neile, kes toovad Narva linna eelarvesse juurde tulumaksulaekumist näiteks uute töökohtade loomisega. Seda võib nimetada ka maksusoodustuseks ning selle suurus sõltub lisalaekumisest (teatud os […]

RSS Ajaleht.eu

  • Nädal 140 märgi maailmas
    Eilne asi, aga Andres Võrk ilusti kirjutab, et sotsmaksu lagi on regressiivne idee. Ja osa medsüsteemi läheks kinni http://bit.ly/bM3IXV # Powered by Twitter Tools […]

RSS Vello Vikerkaar’s blog

  • Watching Clifford Levy
    Whose day was it to watch Clifford Levy?It was June, 2010, and the New York Times’ Moscow bureau chief was visiting Tallinn’s Pae Gymnasium.Levy reported that Estonia, “...a small former Soviet republic on the Baltic Sea, has been mounting a determined campaign to elevate the status of its native language and to marginalize Russian, the tongue of its former […]

RSS Varraku raamatublogi

RSS Zero Anthropology

  • Only the Zero News That’s Fit to Print
    1 In the Conflicts Around Wikileaks, Is Julian Assange Really the Problem? 2 Montgomery McFate: Gone from the Human Terrain System 3 Neocolonialism: It’s Post-Independence, Not Post-Colonial 4 Withdrawing from Afghanistan: Three Movies on the Soviet Occupation 5 The Loaded Goat: Revisiting Pine Cone Anthropology in Afghanistan 6 Israeli Penetration of the Am […]

RSS Paul Goble’s Window on Eurasia

  • Window on Eurasia: Daghestanis Criticize Plans to Create National Military Units
    Paul Goble Staunton, September 7 – As Daghestan descends into violence, experts there have criticized one of Moscow’s proposals for addressing the situation – the creation of a Chechen-style battalion made up of people from the local nationalities who, the Russian authorities assume, will be more ready and able to go into the mountains and fight the militant […]

RSS Boing Boing

RSS Hea kodaniku ajaveeb

  • Mõtteid Montrealist, 2. osa
    Tegelikult olen küll juba pea nädala Eestis tagasi, aga täitmata on Montrealis antud lubadus teiseks osaks Civicus World Assembly’l tekkinud tähelepanekutest.* * *Laupäevaõhtuseks õppevisiidiks valin Montreali linnavalitsuse külastuse, sest tegu on väidetavalt esimese suurlinnaga Põhja-Ameerikas, kus on kokku lepitud linnavõimu ja -kodanike koostöösuhetes - […]

RSS I Will Teach You To Be Rich

  • Why you’ll probably fail your New Year’s resolution
    The most common New Year’s resolutions deal with health & fitness, money, career, relationships, and travel. Sorry to be blunt, but if you’re not making steady progress at your top resolution right now — September 6th — you haven’t set up systems to maintain ongoing accountability, and chances are you’ll fail again in January. On the other [...] […]

RSS ……random…noise……

  • Reading is sexy
    As a once subscriber to the London Review of Books I remember the consistently amusing  (if sometimes a bit overly self-consciously so), personals section in their classifieds, where a lot of overeducated and mildly frustrated people try to be witty enough to catch the interest of their potential soul-mates within what is roughly the character limit of […]

RSS Seikatsu

RSS Sirbi artiklid

  • Valik Lévi-Straussi retsepte
    Sallivuse ja kultuurilise mitmekesisuse võimalikkusest ülerahvastuvas maailmas        Claude Lévi-Strauss, Rass ja ajalugu. Rass ja kultuur. Prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff. Toimetanud ja järelsõna kirjutanud Marek Tamm.  Kujundanud Andres Rõhu. Varrak, 2010. 128 lk      Paljude poolt Teise maailmasõja järgse  perioodi olulisimaks antropoloogiks titul […]