Comments on: Maailma riikide rahakotiprobleemid http://memokraat.ee/2010/06/maailma-riikide-rahakotiprobleemid/ Tue, 22 May 2012 15:39:00 +0000 hourly 1 http://wordpress.org/?v=3.3.2 By: Daniel Vaarikhttp://memokraat.ee/2010/06/maailma-riikide-rahakotiprobleemid/comment-page-1/#comment-1170 Daniel Vaarik Sat, 12 Jun 2010 15:25:34 +0000 http://memokraat.ee/?p=863#comment-1170 Üks mu hea tuttav saatis mulle ühe Kreekas samal ajal ilmunud kolumni, mis on täiesti suurepärane ja naljakas taustalugemine, tegin sellest eraldi postituse, kuna kommentaariumi jaoks läks liiga pikaks:<br><br><a href="http://memokraat.ee/2010/06/meie-tapne-vastand-kreeka/" rel="nofollow">http://memokraat.ee/2010/06/meie-tapne-vastand-...</a> Üks mu hea tuttav saatis mulle ühe Kreekas samal ajal ilmunud kolumni, mis on täiesti suurepärane ja naljakas taustalugemine, tegin sellest eraldi postituse, kuna kommentaariumi jaoks läks liiga pikaks:

http://memokraat.ee/2010/06/meie-tapne-vastand-…

]]> By: Meie täpne vastand Kreeka - Memokraathttp://memokraat.ee/2010/06/maailma-riikide-rahakotiprobleemid/comment-page-1/#comment-1172 Meie täpne vastand Kreeka - Memokraat Sat, 12 Jun 2010 10:53:51 +0000 http://memokraat.ee/?p=863#comment-1172 [...] Seda postitust sobib lugeda koos Kristjan Lepiku eilse kolumniga “Maailma riikide rahakotiprobleemid” Memokraadis. var addthis_pub = ''; var addthis_language = 'en';var addthis_options = 'email, [...] [...] Seda postitust sobib lugeda koos Kristjan Lepiku eilse kolumniga “Maailma riikide rahakotiprobleemid” Memokraadis. var addthis_pub = ''; var addthis_language = 'en';var addthis_options = 'email, [...]

]]> By: ristoojahttp://memokraat.ee/2010/06/maailma-riikide-rahakotiprobleemid/comment-page-1/#comment-1167 ristooja Sat, 12 Jun 2010 00:27:29 +0000 http://memokraat.ee/?p=863#comment-1167 Kui vahet teha, siis ehk eelkõige strukturaalsel ja tsüklilisel defitsiidiil, mida ka näiteks IMF arvutab. USAl, Suurbrtannial ja sigadel on muidugi mõlemad suured. Samas USA on unikaalses olukorras võrreldes teiste riikidega dollari maailmavaluuta staatuse tõttu, mis teeb tema defitsiidid kergemini finantseeritavaks...siiani.<br><br>Eesti tüüpi hard core lähenemine on, et jah, defitsiit on defitsiit. Samas - mõnes mõttes oli see 2008-2009 ka pealesurutud, selles mõttes, et sisuliselt oleks Eesti riigil ikka praktiliselt võimatu võlakirjaturgudelt laenata olnud. Ehk siis, eelnevast distsipliinist oli selles mõttes suhteliselt vähe abi. Kui vahet teha, siis ehk eelkõige strukturaalsel ja tsüklilisel defitsiidiil, mida ka näiteks IMF arvutab. USAl, Suurbrtannial ja sigadel on muidugi mõlemad suured. Samas USA on unikaalses olukorras võrreldes teiste riikidega dollari maailmavaluuta staatuse tõttu, mis teeb tema defitsiidid kergemini finantseeritavaks…siiani.

Eesti tüüpi hard core lähenemine on, et jah, defitsiit on defitsiit. Samas – mõnes mõttes oli see 2008-2009 ka pealesurutud, selles mõttes, et sisuliselt oleks Eesti riigil ikka praktiliselt võimatu võlakirjaturgudelt laenata olnud. Ehk siis, eelnevast distsipliinist oli selles mõttes suhteliselt vähe abi.

]]> By: tarmojuristohttp://memokraat.ee/2010/06/maailma-riikide-rahakotiprobleemid/comment-page-1/#comment-1168 tarmojuristo Sat, 12 Jun 2010 00:20:26 +0000 http://memokraat.ee/?p=863#comment-1168 Eelarvepoliitika nagu ka paljude muude asjade puhul kipub kehtima vana hea tõde, et <i>devil is in details</i>. S.t. üldiselt on muidugi lihtne öelda ja mõista, et konservatiivne eelarvepoliitika hoiab mitmed riskid madalamad. Samas, see laenupidu mille pohmell täna üle Euroopa tasapisi kohale on jõudmas on hulga erinevate otsuste tulemus, mis tehti tänastest väga erinevates oludes ja mille tegemise hetkel nad kahtlemata palju paremad välja paistsid kui täna. <br><br>Olari Taal olla kunagi vist öelnud, et "oleks ma poolt nii tark kui mu naine tagantjärgi, siis ma oleks rikkaim mees maailmas" ;). Kui nüüd meenutada, siis käis ka Eestis ju väga kõva jauramine sel teemal, et mille kuradi jaoks me seda raha sinna reservi korjame, kui majandus iga aasta 8% kasvada viskab ja raha uksest ja aknast sisse pressib.<br><br>Lisaks võiks ju tähele panna, et arvestatava kontributsiooni nii USA kui UK riigivõlga andis ka kuulus 2009. aasta Financial Clusterfuck, kus inimestele just palju valikut ei antud, et kas peaks triljoni või paar pangasüsteemi reanimeerimiseks likku panema. Eelarvepoliitika nagu ka paljude muude asjade puhul kipub kehtima vana hea tõde, et devil is in details. S.t. üldiselt on muidugi lihtne öelda ja mõista, et konservatiivne eelarvepoliitika hoiab mitmed riskid madalamad. Samas, see laenupidu mille pohmell täna üle Euroopa tasapisi kohale on jõudmas on hulga erinevate otsuste tulemus, mis tehti tänastest väga erinevates oludes ja mille tegemise hetkel nad kahtlemata palju paremad välja paistsid kui täna.

Olari Taal olla kunagi vist öelnud, et “oleks ma poolt nii tark kui mu naine tagantjärgi, siis ma oleks rikkaim mees maailmas” ;). Kui nüüd meenutada, siis käis ka Eestis ju väga kõva jauramine sel teemal, et mille kuradi jaoks me seda raha sinna reservi korjame, kui majandus iga aasta 8% kasvada viskab ja raha uksest ja aknast sisse pressib.

Lisaks võiks ju tähele panna, et arvestatava kontributsiooni nii USA kui UK riigivõlga andis ka kuulus 2009. aasta Financial Clusterfuck, kus inimestele just palju valikut ei antud, et kas peaks triljoni või paar pangasüsteemi reanimeerimiseks likku panema.

]]> By: Sven Varkelhttp://memokraat.ee/2010/06/maailma-riikide-rahakotiprobleemid/comment-page-1/#comment-1166 Sven Varkel Fri, 11 Jun 2010 23:09:52 +0000 http://memokraat.ee/?p=863#comment-1166 Mulle meeldib see seisukoht ja olen seda erinevates kommentaariumides ka väljendanud. Rahvas peabki vastutama, vastasel korral pole ju valimisi tarvis! Rahvas peab hakkama valimiskasti juures tõsiselt mõtlema, kelle poolt hääletada. Rahvas (igaüks meist!) peab vähemalt põhiseaduse endale pulkadeni selgeks tegema ning sellesse tõsiselt suhtuma. Alles siis saame rääkida kodanikuühiskonnast ja demokraatiast. Vabadus midagi teha ja vastutus tehtu eest käivad ALATI käsikäes - seda ei tohi unustada. Mulle meeldib see seisukoht ja olen seda erinevates kommentaariumides ka väljendanud. Rahvas peabki vastutama, vastasel korral pole ju valimisi tarvis! Rahvas peab hakkama valimiskasti juures tõsiselt mõtlema, kelle poolt hääletada. Rahvas (igaüks meist!) peab vähemalt põhiseaduse endale pulkadeni selgeks tegema ning sellesse tõsiselt suhtuma. Alles siis saame rääkida kodanikuühiskonnast ja demokraatiast. Vabadus midagi teha ja vastutus tehtu eest käivad ALATI käsikäes – seda ei tohi unustada.

]]> By: Kristjan Lepikhttp://memokraat.ee/2010/06/maailma-riikide-rahakotiprobleemid/comment-page-1/#comment-1165 Kristjan Lepik Fri, 11 Jun 2010 22:30:57 +0000 http://memokraat.ee/?p=863#comment-1165 Markku, eks defitsiit on ikka defitsiit, sõltumata sellest, kas on see USA või Euroopa - see on tuleviku arvel võlgu võtmine (eriti kui on nii suur kui USA puhul, 10% SKP-st). <br><br>Krugman on väga agressiivne defitsiidi pooldaja ja minu jaoks on paljud tema seisukohad majanduslikult täiesti vastuvõetamatud, ma pakuks, et Nobeli järel kõige ülehinnatum majandusteadlane ning mõne aasta pärast tuleb tal paljusid tänaseid seisukohti häbeneda. Markku, eks defitsiit on ikka defitsiit, sõltumata sellest, kas on see USA või Euroopa – see on tuleviku arvel võlgu võtmine (eriti kui on nii suur kui USA puhul, 10% SKP-st).

Krugman on väga agressiivne defitsiidi pooldaja ja minu jaoks on paljud tema seisukohad majanduslikult täiesti vastuvõetamatud, ma pakuks, et Nobeli järel kõige ülehinnatum majandusteadlane ning mõne aasta pärast tuleb tal paljusid tänaseid seisukohti häbeneda.

]]> By: Markku Prunthttp://memokraat.ee/2010/06/maailma-riikide-rahakotiprobleemid/comment-page-1/#comment-1164 Markku Prunt Fri, 11 Jun 2010 21:47:50 +0000 http://memokraat.ee/?p=863#comment-1164 Kas USA-d ja SIGASID ikka saab defitsiidi asjus ühte ritta panna? Paul Krugman kirjutab NYT arvamuslugudes, et USA saab omale defitsiiti lubama, lausa peab seda tegema, et majanduskriisi süvenemist vältida, mis kaob tuleva majanduskasvu arvelt. Kas tuleb vahet teha, mis laadi majandusega riikidest juttu on?<br><br>Tarmo, olen nõus sellega, mida ütled vastutamise kohta, aga antud küsimuses, eelarvepoliitika põhijoontes, ei ole juskui mitte midagi keerulist, millest kodanik aru ei peaks saama. Mäletan, et teismeealisena olid mulle paremerakonnad, eriti Isamaliit, sümpaatsed osaliselt just konservtiivse eelarevpoliitika pärast. Kas USA-d ja SIGASID ikka saab defitsiidi asjus ühte ritta panna? Paul Krugman kirjutab NYT arvamuslugudes, et USA saab omale defitsiiti lubama, lausa peab seda tegema, et majanduskriisi süvenemist vältida, mis kaob tuleva majanduskasvu arvelt. Kas tuleb vahet teha, mis laadi majandusega riikidest juttu on?

Tarmo, olen nõus sellega, mida ütled vastutamise kohta, aga antud küsimuses, eelarvepoliitika põhijoontes, ei ole juskui mitte midagi keerulist, millest kodanik aru ei peaks saama. Mäletan, et teismeealisena olid mulle paremerakonnad, eriti Isamaliit, sümpaatsed osaliselt just konservtiivse eelarevpoliitika pärast.

]]> By: Kristjan Lepikhttp://memokraat.ee/2010/06/maailma-riikide-rahakotiprobleemid/comment-page-1/#comment-1163 Kristjan Lepik Fri, 11 Jun 2010 19:07:18 +0000 http://memokraat.ee/?p=863#comment-1163 Steni poolt õige märkus - oleks vaja eesti keelt arendada?<br><br>Ma pidasin silmas seda, et riigi kodanik ei saa öelda, et tal pole mingit süüd selles, kuhu riik tüürinud on. Kollektiivselt on siiski valitsevad jõud valitud ning sellega ka riigile suund.<br><br>Tarmo point kahtlemata õige - tavainimene kipub tõenäoliselt pigem emotsiooni kui ratsionaalse analüüsi pealt valima, kuid eks see ole nii enamikes riikides. <br><br>Kas siis nii : Mida targem on keskmine valija -> Seda vähem populismi saab rakenda poliitikas / Seda kvaliteetsem poliitika -> Seda paremini juhitud riik? Mõnevõrra küll üldistav, kuid riigi valikute tarkus siis algab ikka tavainimesest. Steni poolt õige märkus – oleks vaja eesti keelt arendada?

Ma pidasin silmas seda, et riigi kodanik ei saa öelda, et tal pole mingit süüd selles, kuhu riik tüürinud on. Kollektiivselt on siiski valitsevad jõud valitud ning sellega ka riigile suund.

Tarmo point kahtlemata õige – tavainimene kipub tõenäoliselt pigem emotsiooni kui ratsionaalse analüüsi pealt valima, kuid eks see ole nii enamikes riikides.

Kas siis nii : Mida targem on keskmine valija -> Seda vähem populismi saab rakenda poliitikas / Seda kvaliteetsem poliitika -> Seda paremini juhitud riik? Mõnevõrra küll üldistav, kuid riigi valikute tarkus siis algab ikka tavainimesest.

]]> By: Dmitri Jegorovhttp://memokraat.ee/2010/06/maailma-riikide-rahakotiprobleemid/comment-page-1/#comment-1162 Dmitri Jegorov Fri, 11 Jun 2010 17:29:28 +0000 http://memokraat.ee/?p=863#comment-1162 Üks asi on arutada, kust probleemid alguse said ja kuidas neid lahendada. Teine oluline asi, mida ei tohi unustada, on see, millised probleemid võivad meid veel ees oodata. <br><br>Paljud (mina mh) nt ei saa päris täpselt aru ekspordi kasvatamise eufooriast, kui me näeme, et meie ekspordi sihtturud on ikka veel võimaliku löögi all, sest nad ei lahendanud probleeme, vaid lükkasid lahendamise tuleviku kraesse. <br><br>Kui me oskame ennast positsioneerida selliselt, et näe, Eestist saab osta sama toodet või teenust, aga odavamalt, millega säästad ja hoiad oma kvaliteeti jätkuvalt kõrgel tasemel, siis on OK. Aga kui tarbimine meie sihtturgudel langeb (kas riigikulutuste piiramise või maksukoormuse tõusu tõttu) ning haarab kaasa ka meie eksporditavat toodangut või meie pakutavaid teenuseid, siis on asi köööööga.<br><br>On vaja aktiivselt otsida uusi stabiilsemaid turge (nt toorme müügist elatuvaid, aga mitte ainult). Ses osas on aserite suunal riigi poolt tehtav tervitatav. Ka Norra võiks meilt rohkem tähelepanu pälvida. Üks asi on arutada, kust probleemid alguse said ja kuidas neid lahendada. Teine oluline asi, mida ei tohi unustada, on see, millised probleemid võivad meid veel ees oodata.

Paljud (mina mh) nt ei saa päris täpselt aru ekspordi kasvatamise eufooriast, kui me näeme, et meie ekspordi sihtturud on ikka veel võimaliku löögi all, sest nad ei lahendanud probleeme, vaid lükkasid lahendamise tuleviku kraesse.

Kui me oskame ennast positsioneerida selliselt, et näe, Eestist saab osta sama toodet või teenust, aga odavamalt, millega säästad ja hoiad oma kvaliteeti jätkuvalt kõrgel tasemel, siis on OK. Aga kui tarbimine meie sihtturgudel langeb (kas riigikulutuste piiramise või maksukoormuse tõusu tõttu) ning haarab kaasa ka meie eksporditavat toodangut või meie pakutavaid teenuseid, siis on asi köööööga.

On vaja aktiivselt otsida uusi stabiilsemaid turge (nt toorme müügist elatuvaid, aga mitte ainult). Ses osas on aserite suunal riigi poolt tehtav tervitatav. Ka Norra võiks meilt rohkem tähelepanu pälvida.

]]> By: Sten Tamkivihttp://memokraat.ee/2010/06/maailma-riikide-rahakotiprobleemid/comment-page-1/#comment-1161 Sten Tamkivi Fri, 11 Jun 2010 17:13:58 +0000 http://memokraat.ee/?p=863#comment-1161 Kas see "vastutamise" segadus ei tule äkki puhtalt sellest vanast heast tõlkeprobleemist: accountability & responsibility ei ole päris sama asi. Erinevused ainuvastutuses või selle jagamises, võimaluses delegeerida (sh demokraatlikult valida enda esindaja otsustama) ja paratamatuses elada tagajärgedega. Kas see “vastutamise” segadus ei tule äkki puhtalt sellest vanast heast tõlkeprobleemist: accountability & responsibility ei ole päris sama asi. Erinevused ainuvastutuses või selle jagamises, võimaluses delegeerida (sh demokraatlikult valida enda esindaja otsustama) ja paratamatuses elada tagajärgedega.

]]>