Comments on: Pealkirjameedia

By: Mart Parve

Mart Parve — Mon, 16 Aug 2010 12:30:14 +0000

Punkti 1 osas – ärgem unustagem, et MTÜ-d ja SA-d võivad vabalt teenida ka mitte avalikkuse vaid liikmete huve. Seetõttu on neil seaduse piireis samasugune õigus privaatsusele ja konfidentsiaalsusele nagu äriühingutel.

Punkt 2 on õige ning eks seda ju tehakse ka. Kui SA-l või MTÜ-l on “paadis” mõned kõrge nähtavuse ja haldusvõimega ettevõtted (näiteks Swedbank, SEB või EMT;), siis on see kvaliteedimärk ja seda organisatsiooni võetakse ka hoopis tõsisemalt. Seen that.

By: tarmojuristo

tarmojuristo — Fri, 06 Aug 2010 00:24:55 +0000

Tänases EPL-is on jälle suurepärane näide pealkirjameediast: “Keskerakond meelitas oma ridadesse pungiveteran Tõnu Trubetsky”. Fakti ja kommentaari lahushoidmise keeruline kunst valmistab taaskord kellelegi tõsiseid raskusi.

By: Urmo Kübar

Urmo Kübar — Sun, 01 Aug 2010 01:17:05 +0000

Ma pidasin oma küsimusega silmas seda, et kui äriühingute puhul on rida asju, mille puhul me aktsepteerime seoses ärisaladuse või konkurentsi vms-ga, et need ei pea olema kõigile avalikud, siis sama kehtib ka suuresti ka kodanikuühenduste kohta, kes samuti tegutsevad sageli konkurentsisituatsioonis. Mulle jääb Miku kommentaaridest mulje, et ta just kui võrdsustab mittetulundus- ja avaliku sektori, aga tegu on siiski erasektori organisatsioonidega, kellest vaid osa kasutab avalikku ehk maksumaksjate raha (ja need rahakasutused on ju nagunii avalikud, kui mitte rahastaja kodulehel, siis teabenõudena ikka). Ülejäänute puhul on see rahastaja ja ühenduse vaheline asi – kindlasti ei pea mitte keegi tegema näiteks annetust organisatsioonile, kes keeldub selle raha kasutamisest infot andmast.

Miku teise ettepaneku kohta – mina selliseid tsentraliseeritud lahendusi ei fänna, kus mingi Asutus eri kampaaniatele oma heakskiidu annab või ei. Vähemalt peaks selliseid üksteisest sõltumatuid hindajaid olema rohkem kui üks. Küll aga kummitab mind üha enam kevadel kuuldud ettepanek annetamise hea tava koostamisest, mis oleks abiks nii annetuste kogujaile kui annetajatele. Ma arvan, et varsti läheb soov sellega tegeleda nii väljakannatamatuks, et võtan hulga organisatsioone kokku ja hakkame pihta.

By: Art Lukas

Art Lukas — Fri, 30 Jul 2010 17:03:40 +0000

Üks levinud eksitava pealkirja tüüp majandusuudistes on kasumi (kahjumi) protsentuaalne muutus. Minu meelest annab selline pealkiri edasi mingit sisulist infot ainult juhul kui ettevõttel praktiliselt puuduvad püsivkulud ja/või käive on väga-väga stabiilne. Reeglina see nii aga ei ole, eriti meie rahutus majanduskeskkonnas. Näiteks see uudis: http://www.e24.ee/?id=293767
Kui Ekspress Grupp oleks suutnud veel 1,5 milj kr eest reklaami müüa, ehk kasvatada käivet alla 1%, oleks saanud juba öelda, et kasum lausa kolmekordistus. Pealkirjade lugejaile jätab see mulje, et firma ujub rahas, kuigi tegelikult teenitakse alla 5% marginaali, mis ratsa rikkaks saamist ei tõota.

By: Daniel Vaarik

Daniel Vaarik — Thu, 29 Jul 2010 14:57:39 +0000

Kaido, see on minu enda tugev veendumus ka, et hea ajakirjandus on väga hästi müüdav. Aga miks ikkagi seda nii vähe on…

By: Jaan Kronberg

Jaan Kronberg — Thu, 29 Jul 2010 14:15:46 +0000

facebookis lehekülg mis pühendatud debiilsetele "uudistele" ja pealkirjadele: http://shrt.st/k9e

By: Kaido Ulejev

Kaido Ulejev — Thu, 29 Jul 2010 00:26:10 +0000

Daniel, see müügisurve jutt on muutumas legendiks:). Oma kogemusest kinnitan, et head ajakirjandust on märksa lihtsam müüa kui halba. Ja ma ei räägi siinkohal pealkirjadest, vaid ikka sisust.

By: Alari Rammo

Alari Rammo — Tue, 27 Jul 2010 21:54:41 +0000

Ei saa aru. Äriühing vastutab otseselt omaniku ees oma kulutuste osas ju, mitte avalikkuse; nagu kodanikeühendused vastutavad esiteks rahastajate. Ja kui fondide-riigi-kov-i ees on valdavalt päris põhjalik aruandlus, taandub küsimus annetajate ja amorfse avalikkusega suhtlemisele ehk vaid lihtsaimas versioonis.

Vaatame nüüd reaalsust, kui pohuilt ilmselt 90% inimesi annetab püsivalt või kampaaniates ja mõtleme veel kord, kas neile mõlemile huvilisele on kogu seda kremplit mõtet ette võttagi. Ehk siis jõudsin järgmise vana hea teema juurde tagasi, et annetaja on Eestis suht loll.

Jube kitsaks läheb see kommentaariveerg.

By: Urmo Kübar

Urmo Kübar — Tue, 27 Jul 2010 21:19:33 +0000

Aga kui Miku pakutud mängu piire laiendada ja paralleelselt mängida mõttega, et samasugune raamatupidamiskannete avalikustamise kohustus hakkaks kehtima ka äriühingutele (samamoodi eraõiguslikud juriidilised isikud nagu ka kodanikeühendused) – milline võiks olla nende reaktsioon? Kas on mingeid tehinguid (seejuures räägime siis mõistagi ainult seaduslikest, eks ole), mille avalikustamise vastu nad eriti võiks olla ja miks?

By: Mikk Tamme

Mikk Tamme — Tue, 27 Jul 2010 20:52:49 +0000

diskussiooni huvides jätkates siis:
1. võimaluseks on ju spetsiaalne lihtsamat sorti majandustarkvara, mis raamatupidamise kohe netti paneb. (riik võib isegi kodanikeühendusi toetada ja selle tellida - näiteks Erply laadselt firmalt... :))
See on pigem nagu otsustamise koht, et kas näiteks kõikide kodanikuühenduste (ja ka riigitöötajate) palgad võiksid olla avalikud. Jah alguses oleks kuidagi paha paha aga küll kiiresti tekib selle peale ka arusaam, kuidas seda infot mõistlikult tõlgendada.

Hangete osas - ei pea ju hankeid selisena tegema nagu riigihangetes aga kui sisuliselt ja avatult öelda, miks otsustati sellelt tarnijalt osta, võiks juba ka abi olla... (nojah - selle käima saamine vajab natuke harjutamist kindlasti)

Sama on minu punkt 2 osas. See ei pea olema tohutu paberimäärimine. Vaja läheks, et avalikus meediaruumis toodaks välja, et keegi raha koguva organisatsiooni väline inimene on vaadanud üle, et näe selline protsent läheb kuludeks, selline läheb reaalselt heaks tegevuseks jne.
ja selleks, et annetajal lihtsam oleks, saadaks panna miski tuntav "pitser" peale.

Sellega igati nõus, et tegevusaruanded epaks korralikud olema.