Vestlus koolijuhtide erakonnastumisest ja selle mõjudest

Kui kodanikul on küsimus, siis ta läheb otsib sellele vastust internetist. Võib olla helistab kuhugi ametiasutusse või uurib tuttavatelt. Kui vastust kohe ei leia, siis nii mõnigi jätab pärimise järgi ning jääb lootma, et ehk keegi teine ühel päeval pakub lahenduse. Aga mitte Martti Rõõmus.

Noored Kooli programmi läbinud ettevõtja on valmis vastuste leidmise nimel tõesti vaeva nägema. Minuga kokku saama tulebki ta selleks, et rääkida, kuidas ta uuris koolijuhtide erakonnastumist Eestis.

Juba kolmandat aastat Tallinna Ühisgümnaasiumis 6.-9. klassi lastele ajalugu ja ühiskonnaõpetust õpetav Rõõmus rõhutab, et tema uurimus pole ajendatud ühegi erakonna eelistamisest ega soovist pilduda muidu sildistavaid hinnanguid. Kõik mida ta soovib, on rohkem infot ja avatud arutelu haridusele tähtsatel teemadel.

Järgneb meie vestluse lühike üleskirjutus.

Mis sind pani seda uurimistööd läbi viima?

Kõik algas sellest, et Noored Kooli projektis on selline aine nagu Eesti hariduspoliitika ning selle raames tuli teha uurimistööd. Direktorite erakondliku kuuluvuse väljaselgitamine tundus selge ja konkreetse eesmärgina, mida ära teha selle taustal, et hariduse teemal on juba niigi palju arvamusi ja seiskohavõtte.

Kirjelda oma uurimistöö metoodikat

Kõigepealt alustasime sellest, et pöördusin Haridus- ja Teadusministeeriumi poole palvega saada Eesti koolide direktorite nimekirja.

Ministeeriumi sõnul pole direktorite nimekirja sellisel kujul olemas ning nad viitasid ka sellele, et see pidevalt muutub. Lõpuks igatahes ei suutnud nad päringut rahuldada. Vahetasime mõnda aega mingeid e-kirju aga ühel hetkel see kõik sumbus lõplikult. Tasub ehk lisamist, et HTM-ist ei õnnestunud sellesisulist vastust saada ka Noored Kooli programmi eelmisel lennul, kes tegeles küsimusega aasta tagasi.

Graafik 1. Kõigist Eesti koolijuhtidest on erakonnastunud 34 protsenti (Martti Rõõmus)

Mul oli kaks abilist ning kui me saime Eesti Hariduse Infosüsteemist kõigi koolide nimekirjad, siis jagasime koolid kolme peale ära. Igaüks sai umbes 200 kooli ning hakkasime googeldama. Olid mõned koolid, mille lingid ei töötanud, kuid kokkuvõttes saime sel moel kätte siiski arvestatava valimi – 506 koolidirektori nimed. Koole on muidu kokku üle 600. Aega võttis see meilt igaühelt umbes pool päeva.

Kui nimekiri oli olemas, siis järgmine väljakutse oli see, et nende võrdlemine erakondade registriga on tehnilistel põhjustel väga keeruline, sest erakonade nimekirjad on küll avalikud, kuid ligi kümne tuhande inimesega nimekirju kuvatakse äriregistri kodulehel 100 nime kaupa! Selle läbitöötamine pole just kuigi mugav ja võtaks väga palju lisaaega.

Õnneks oli Riigi Infosüsteemide Register sedavõrd vastutulelik, et tegid meile võrdlustabeli valmis, pean neid selle eest tõesti kiitma.

Mis kõige rohkem silma torkas?

Esimesena torkas silma see, et koolidirektorite erakondlik kuuluvus ei ühti päris selle jaotusega, kuidas erakondlik kuuluvus ühiskonnas keskmiselt jaotunud on ning eriti selgelt eristub Tallinn, kus Keskerakond on võimul, 68% koolijuhtidest on erakonnastunud ja nendest 54 protsenti on Keskerakonna liikmed.

Graafik 2. Nendest Tallinna koolijuhtidest, kes on erakonnastunud, on üle poolte Keskerakonnas (Martti Rõõmus).

Samas ei too erakondade pikaajaline võimulolek igas linnas sugugi direktorite erakonnastumist kaasa, sest näiteks Tartus on Reformierakond pikalt võimul olnud, kuid seal kuuluvad erakondadesse vaid 2 koolijuhti ehk umbes 10% direktoritest.

Maakondade võrdluses tõusis esile Ida-Virumaa, kus on 53% koolijuhtidest parteisse astunud. Võrdluseks, et Eesti keskmine näitaja on 34%. Keskerakonnas on erakonnastunud direktoritest Ida-Virumaal pooled koolijuhid.

Ma ei taha kuidagi öelda, et koolijuht ei tohiks olla erakonnastunud, eriti arvestades, et tegemist on ilmselt ühiskondlikult aktiivsemate inimestega, kuid oluliseks saab siin küsimus, et millistel motiividel on see erakonnastumine toimunud.

Graafik 3. Erakonnastunud Harjumaa koolijuhtidest peaaegu pooled on Keskerakonnas (Martti Rõõmus).

Vaadates tänaseid koole, siis direktoritel on väga suur roll ja ka vabadus. Neist sõltub palju. Kui nende massiline parteistumine toimub mingisugusel läbipaistmatul põhjusel või kui koolijuhte määratakse mingil muul põhjusel ametisse kui professionaalsus, siis see hakkab mõjutama meie haridussüsteemi kvaliteeti.

Kas koolijuhil on võimalus ka parteipropagandat teha?

Seda ma ei tea, puudub info selle kohta, et keegi agitatsiooni teeks.

Aga mida erakond siis sellest võita võib, kui direktorid on erakonnastunud?

Võib ette kujutada selliseid olukordi, kus on tarvis läbi viia mingeid projekte nagu näiteks niinimetatud public-private-partnership projektid, mis Tallinnas olid mõne aasta eest üsna populaarsed, sellisel juhul võib kasulik olla, kui direktor on kuulekas.

Äkki jagatakse vahel nii öelda soojasid kohtasid juba tehtud teenete eest?

Ei ole välistatud.

Kas rahade liikumine võib sellega kuidagi seotud olla?

Me ei uurinud seda, kuid ühtepidi on näiteid olnud küll. Ühes vallas oli võimul koolidirektoriga läbisaav seltskond ning alustati koolimaja katuse ehitamist. Mõne aja pärast tuli võimule teine seltskond ning projekt katkestati, kuni selle ajani… kui tuli võimule jälle vana seltskond, kes siis ka projekti lõpetas.

Miks ikkagi peaks sellest üldse hoolima, et direktorid erakondadesse kuuluvad?

Lihtne vastus on: direktorid on olulised, nendest sõltub palju koolitasandil ja tervikuna ka Eesti haridussüsteemis. Meil räägitakse õpetajate kvaliteedist, kuid direktorite rollist räägitakse vähe. Ometi on direktorid oluliseimad tegijad kooli üldise kultuuri ja näo kujundamisel ja kooli taseme saavutamisel. On ju koolijuhid nendesamade õpetajate ülemused, nad võtavad neid õpetajaid tööle ning nende määrata on väga paljud koolielulised küsimused.

Graafik 4. Huvitav fakt – kuigi ka Tartus on kaua aega võimul olnud üks erakond (Reform), ei ole see erinevalt Tallinnast kaasa toonud koolijuhtide astumist sellesse erakonda (Martti Rõõmus).

Selle uurimuse puhul oleks oluline jälgida ka trendi, kas pilt muutub aja jooksul. Näiteks enne või pärast valimisi või võimu vahetumist omavalitsuses. Samuti oleks hea võrrelda teiste riikidega ning mõelda, mida räägivad meile erinevused ja sarnasused.

  • http://www.dragon.ee/irve/blog/ irve

    >> Kas koolijuhil on võimalus ka parteipropagandat teha?Faktiliselt võin kinnitada, et koolijuhil on parteipropaganda võimalus kui ta annab ühiskonnaõpetuse tundi. Olen aastate eest viibinud Ain Siimanni poolt Gustav Adolfi Gümnaasiumis antud ühiskonnaõpetuse tundides kus sai näiteks üsna piinlikke Rahvaliitu kiitvaid tekste kuulata.Usun, et koolijuhil on sõnaõigus ka poliitreklaamide ülespanekul nagu lasteaedadesse valimisajal paigutunud plakatitest analoogiast võiks eeldada.

  • Sirje K

    Iseenesest huvitavad andmed, kuigi ilmselt teavad seda kõik inimesed, kel on olnud poliitikaga mingi kokkupuude. Hetkel on uurimustöö metoodika all kirjeldatud vaid andmete kogumist, mis oli keeruline ja vast seepärast jäi andmete põhjalikum analüüs ära. Huvitav oleks edasi kasutada näiteks kvalitatiivset või kvantitatiivset uurimusmeetodit, koostada küsimustik ja viia valimi seas läbi küsitlus teemal kuidas nende erakonnastumine on toimunud ja mis kasu/kahju neil sellest on olnud.

  • http://distantsignal.blogspot.com Daniel Vaarik

    Tundub hea idee aga kui Martti tegi otsa lahti, siis äkki keegi võtab ette ja teeb järgmiseks kvalitatiivuuringu peale?

  • Aivo Vaske

    Kahtlen, kas selline küsitlus usutavaid vastuseid annab juhul kui inimesed on ära hirmutatud. 

    Direktori mõjutamiseks on ilmselt kolm peamist viisi 
    a) lubatakse vihjamisi lasta lahti, kui erakonda ei astu (ja lastakse ka). 
    b) ei anta koolile mingeid investeeringuid vms raha, 
    c) ei võetagi tööle, kui sobivasse erakonda ei kuulu. 

    Aga sellest räägivad ilmselt pigem need, kes on lahti lastud ja ka nemad võivad kibestumusest liialdada vms. See, et inimene on ebakompetentne, aga arvab, et ta lasti lahti erakonnapoliitika tõttu, on talle ja paljudele teistele mugav ja kasulik seletus.

    Pigem oleks oleks ehk abi laiemast kvantuuringust.

    Mõned hüpoteesid:
    1. Erakonnad on huvitatud koolidirektoritest, sest nad on tuntud inimesed, keda saab panna valimistel hääli koguma. Võib vaadata, kui palju need direktorid Tallinnas ja Ida-Virumaal Keskerakonnale hääli on kogunud kohalikel valimistel. 1.a Ilmselt osad, kes ei kuulu erakonda on samuti kandideerima kutsutud. Seega võiks vaadata, kas ka teised on osalenud valimistel ja kas see on seotud valitseva erakonna/koalitsiooniga.2. Direktor võib palgata ka erakonnakaaslastest õpetajaid ja muid töötajaid. Samuti võib direktor muumeelse inimese nö välja süüa või tööle võtmata jätta, kujundades ka nii kooli ja laste väärtusi ja maailmapilti. Võib uurida edasi, kuidas õpetajad ja koolitöötajad on erakonnastunud ja mis erakonnad on kusagil koolides ala- või üleesindarud. Siin võib asi ka juhuslik olla sest kool kui valim on väike. Aga suur pilt peaks ikka midagi näitama. 3. Muu admin ressurss, mida keeruline uurida.- Tema käsutuses on ka igasugu õpilaste, vanemate ja vilistlaste nimekirjad ja aadressid, mis on väärt ressurss valimistel nii talle, kui erakonnale.- Samuti saab ta lubada paigutada erakonna nänni ja reklaami kuhugi – õpetajate tuppa vms. 
    – Direktor saab oma erakonnakaaslasi kooli tuua ka esinejatena ja soovitada ka õpetajatel neid kasutada. 

    Ilmselt veel asju, aga hetkel rohkem välja ei mõtle.

  • Aivo Vaske

    Kahtlen, kas selline küsitlus usutavaid vastuseid annab juhul kui inimesed on ära hirmutatud. 

    Direktori mõjutamiseks on ilmselt kolm peamist viisi 
    a) lubatakse vihjamisi lasta lahti, kui erakonda ei astu (ja lastakse ka). 
    b) ei anta koolile mingeid investeeringuid vms raha, 
    c) ei võetagi tööle, kui sobivasse erakonda ei kuulu. 

    Aga sellest räägivad ilmselt pigem need, kes on lahti lastud ja ka nemad võivad kibestumusest liialdada vms. See, et inimene on ebakompetentne, aga arvab, et ta lasti lahti erakonnapoliitika tõttu, on talle ja paljudele teistele mugav ja kasulik seletus.

    Pigem oleks oleks ehk abi laiemast kvantuuringust.

    Mõned hüpoteesid:
    1. Erakonnad on huvitatud koolidirektoritest, sest nad on tuntud inimesed, keda saab panna valimistel hääli koguma. Võib vaadata, kui palju need direktorid Tallinnas ja Ida-Virumaal Keskerakonnale hääli on kogunud kohalikel valimistel. 1.a Ilmselt osad, kes ei kuulu erakonda on samuti kandideerima kutsutud. Seega võiks vaadata, kas ka teised on osalenud valimistel ja kas see on seotud valitseva erakonna/koalitsiooniga.2. Direktor võib palgata ka erakonnakaaslastest õpetajaid ja muid töötajaid. Samuti võib direktor muumeelse inimese nö välja süüa või tööle võtmata jätta, kujundades ka nii kooli ja laste väärtusi ja maailmapilti. Võib uurida edasi, kuidas õpetajad ja koolitöötajad on erakonnastunud ja mis erakonnad on kusagil koolides ala- või üleesindarud. Siin võib asi ka juhuslik olla sest kool kui valim on väike. Aga suur pilt peaks ikka midagi näitama. 3. Muu admin ressurss, mida keeruline uurida.- Tema käsutuses on ka igasugu õpilaste, vanemate ja vilistlaste nimekirjad ja aadressid, mis on väärt ressurss valimistel nii talle, kui erakonnale.- Samuti saab ta lubada paigutada erakonna nänni ja reklaami kuhugi – õpetajate tuppa vms. 
    – Direktor saab oma erakonnakaaslasi kooli tuua ka esinejatena ja soovitada ka õpetajatel neid kasutada. 

    Ilmselt veel asju, aga hetkel rohkem välja ei mõtle.

  • Andres Kärssin

    2006 uurisin ajakirjanikuna veidi seda teemat. Toona sai ikkagi selgeks, et koole katab poliitiline katus – seda sõna otseses mõttes. Lisan viite, kus sellest pikemalt juttu http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3139/uud_uudidx_313901

  • http://distantsignal.blogspot.com Daniel Vaarik

    Mul see link otse ei avanenud aga kui googeldada Kärssin poliitiline katus, siis tuli esimesena ette. 

  • Urmo Kübar

    “Kui nimekiri oli olemas, siis järgmine väljakutse oli see, et nende võrdlemine erakondade registriga on tehnilistel põhjustel väga keeruline, sest erakonade nimekirjad on küll avalikud, kuid ligi kümne tuhande inimesega nimekirju kuvatakse äriregistri kodulehel 100 nime kaupa!” https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search saab muidu ka inimese nime järgi otsida, kuhu erakonda ta kuulub (juhuks, kui keegi teine tahab mingit sarnast uuringut teha ja on samasuguse dilemma ees)

  • http://andreaskaju.com Andreas Kaju

    võibolla ma mõtlen üle, aga kaldun arvama, et märkimisväärne osa nendest inimestest erakonnastub ilma eksplitsiitse surveta, implitsiitse survega. Et olla hea koolijuht, kelle eelarve on korras ja läbisaamine koolipidajaga hea, astutakse erakonda. Võim ei pea tingimata inimesi represseerima, et need ümber võimu painduks ja koonduks. Kaldun arvama, et suur osa inimesi teeb selles olukorras tihti ise nö ratsionaalse, enese huvidest lähtuva valiku. Võimu vahetumisel vahetatakse ka erakondi.

  • http://distantsignal.blogspot.com Daniel Vaarik

    Andreas, millega põhjendaksid sel juhul erinevust Tallinna ja Tartu koolijuhtide erinevas erakonnastumise tasemes (pikad ühe partei võimul oleku traditsioonid teevad need linnad muidu sarnaseks)?

  • http://andreaskaju.com Andreas Kaju

    Tallinn ja KE on tõesti ilmselt ulatusliku sundparteistamise kaasused. Nii või naa, mul pole enda väite kasuks mingeid tõendeid, aga tundub üldise fenomenina (pragmatism, tajutud enda huvi või lausa kooli huvi, võimulojaalsus teatud puhkudel) huvitav võimalus

  • Tanel Saimre

    Üks üsna lihtne täiendus teeks selle infi siin kohe paremaks. Nimelt: kui palju Tartu koolijuhte kuulub Keskerakonda? Praegu nähaolevaid andmeid saaks seletada ka nii, et koolijuhid lihtsalt kipuvad eelistama Keskerakonda, nii Keskerakonna omavalitsustes kui ka mujal. Ja selles poleks midagi imelikku või kahtlast, erinevate elukutsete esindajad eelistavad ju tihti teatud poliitilisi suundi.

    Aga üldiselt aplaus Marttile hea töö eest!

  • Mare Räis

    Mõned koolijuhid ei julge isegi parteideülesesse MTÜsse Vaba Isamaaline Kodanik kuuluda, kuigi kogunemistel käivad.  

  • http://www.facebook.com/people/Priidu-Kull/100001189700196 Priidu Kull

    Ka Res Publica ja Rohelised olid vist parteideülesed kuni need organisatsioonid muutusid parteideks.