"Me ei saa võtta ühiskonda, mis meil on, iseenesest mõistetavalt. Meile võib küll tunduda, et kui oleme korra liberaalse demokraatia siis ta on meil täna ja homme ja on ka kahesaja aasta pärast. Tegelikult on need protsessid ümber pööratavad."
Minu vestluskaaslane selles saates on New Yorgi ülikooli (NYU) ajaloodoktorant Aro Velmet, kes on palju oma aega pühendanud Prantsuse koloniaalajaloo meditsiiniuuringute analüüsimisele. Sain Aroga kokku, et arutada temaga sotsiaalsete muudatuste juhtimist olukorras, kus käärid kogu arvamuste spektri äärmuste vahel on nii suured, et ühise lahenduse leidmise asemel kaotavad huvigrupid inimliku empaatia ning tekib konflikt.
Me arutame Aroga väga paljusid teemasid:
- kuidas tekib tõde?
- enne kui võrrelda end teiste riikidega, peaksime pidama maha sisemised debatid ning leidma vastused miks me tahame neid väärtuseid saavutada;
- kuidas otsida konsensust keeruliste ühiskondlike küsimuste lahendamisel?
- naiste rollist Eesti ühiskonnas ning kuidas meestekeskse ühiskonna harjumuslikkus nende võimalusi tagasi hoiab;
kuigi faktipõhist argumentatsiooni eirav maailm pole ajaloos midagi uut, on ta selline keskkond uuesti tekkinud – miks? - ja lõpetuseks ka New Yorgi inimestest, eestlaste konkurentsivõimest ning eksperimenteerimise vajalikkusest.
Saade on salvestatud 17. septembril 2016 Brooklynis, kus Aro hetkel elab ja sealt igapäevaselt metrooga Manhattanile oma väitekirja kirjutama sõidab. Head kuulamist!
Tsitaadid
"Mind huvitab see, kuidas tekib teaduslik teadmine maailmas, mis on paratumatult kohalik ja kontekstuaalne ja poliitiline, ja mõjutatud ajas muutuvatest väärtustest, vajadustest ja võimusuhetest. Ja kuidas sellise segase ja konfliktse maailma sees üritatakse toota midagi, mis pretendeerib kaljukindlale tõdemusele."
"Selles loengus ma hakkasin nägema ajalugu kui mitte mingisugust faktide jada vaid kui seeriat küsimusi, millel ei ole üheselt mõistetavat vastust. Näiteks küsimusele, miks koloniseerisid eurooplased 19. sajandi lõpus Aafrika, ei ole konsensuslikku vastust."
"See, milliseid seletusi sa eelistad sõltub suuresti sellest, milliseid küsimusi sa esitad. Sedamoodi ma ei olnud varem ühiskondlikest asjadest ja ajaloost varem mõelnud, ja mind paelus see kohutavalt."
"Et me tegeleks vähem enese võrdlemisega olgu siis küpsete demokraatiate või edetabelite või Euroopa ühiskondlike normidega vaid me üritaksime oma ühiskonna, oma kultuuri siseselt põhjendada ära, miks me tahame saavutada neid väärtusi."
"Demokraatia ei tähenda mitte seda, et me lülitame 49 protsenti ühiskonnas otsuste tegemisest välja vaid see tähendab seda, et me üritame saada võimalikult suure osa ühiskonnast omavahel suhtlema ja jõudma mingisugusele kokkuleppele."
"Meile tundub, et tehnilistel ja suuresti matemaatikal ja inseneriteadustel põhinevatel erialadel mingisugused kultuurilised harjumused ja väärtushinnangud ei mängi erilist rolli, aga mängivad küll! Insenerid elavad samamoodi ühiskonnas ja on samamoodi inimesed nagu kõik teisedki."
"Me ei saa võtta ühiskonda, mis meil on, iseenesest mõistetavalt. Meile võib küll tunduda, et kui oleme korra liberaalse demokraatia siis ta on meil täna ja homme ja on ka kahesaja aasta pärast. Tegelikult on need protsessid lihtsasti ümber pööratavad."
“New York on põhimõtteliselt nagu kogu maailma mikromudel."
"Elu New Yorgis võiks võrrelda lainetusega, millel sa pead õppima surfama. Kui laine on üleval, kui sul läheb hästi, siis sa õpid sellega elama, õpid leidma seal mingisugust stabiilsust, ja sa arvestad sellega, et järgmisel hetkel see laine lõppeb ära ja sa jõuad laine harjalt laine põhja, kus kõik on sitasti."
"Kui siin [New Yorgis] on raske, siis siin on ikka kuradi raske. Siin on väga lihtne kaotada ennast sellesse kõigesse ära."
"Üldiselt ma arvan, et maailm vajaks rohkem aja maha võtmist, rohkem nautimist. (…) Maailmana üldiselt on meil täna need ressursid olemas."
"Eestlastele oleks mul kaks märksõna: läbikukkumine ja pühendumine, mis mõlemad vajavad ühiskondlikku tuge. (…) Väga vähesed inimesed töötavad Eestis ühe konkreetse asja kallal. Mõni ime, et kvaliteedihüpe, mida nad suudavad sooritada, on mõnevõrra tagasihoidlikum, kui see, mida nad saaksid saavutada siin."
Rainer (saatejuht): "Eksimist peetakse uues maailmas rohkem nagu eksperimenteerimiseks. Võtame vana poti näite. Kui keegi tahab üle poti serva ronida, siis Silicon Valleys on väga palju inimesi, kes sind selles aitavad. Koguaeg pudeneb inimesi poti servalt maha ja keegi ei pane seda pahaks. Küsitakse, kuidas sa kukkusid, kuidas ma saaksin vältida seda kukkumist ja siis, et tule uuesti, me lükkame sind uuesti üles. (…) Meie puhul on pigem see [Eestis], et me pigem hoiame oma inimesi tagasi – "ära mine sinna, sa kukud ja saad haiget".
"Tegelikult Eesti on olnud 13. sajandist vähemalt, kui mitte varem, mitmekeelne, mitme kultuuriline, paljude erinevate traditsioonidega riik. Ma tahaks, et me jätkuvalt definteeriks seda sellisena."
Raamatusoovitused
Michelle Alexander "The New Jim Crow"
Podcasti taustamuusika: Sander Mölder. Kõik õigused kaitstud.