Sotsiaalantropoloog Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Globaalne eestlane Aet Annist.001

„Me suudame nõnda vähest tüüpi andeid ära tunda ühiskonnas… ja kui me määrame kellegi ükskõiksusesse, sest temas ei avaldu juba kasvõi lapsena mingeid andeid, mida mingil hetkel väärtustatakse, siis see on palju suurem ressursside raiskamine kui miski muu.“

Meie podcasti kahekümne kolmanda saate külaliseks on sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 2011.a. ilmus Aeda sulest esimene eestikeelne antropoloogiline uurimus Eesti ühiskonnast, milles keskendutatakse kahe Kagu-Eestis asuva sotsialismijärgse keskusküla kogukonnatunnetusele ning inimestevahelistele suhetele olukorras kus neid enam ühine töö ei seo.

Aet on töö tõttu pendeldanud Inglismaa ning Eesti vahet viimased 20 aastat. Lisaks eelmainitule on ta teinud uurimistööd ETF Mobilitase järeldoktorina, töötanud õppejõuna Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis, Tartu Ülikooli Õigusinstituudis ning sotsiaalteaduskonnas, Eesti Sisekaitseakadeemias.

Uurime, mis on sotsiaalantropoloogia ning kuidas mõtleb Aet olulistest küsimustest nagu:

  • Mida oleks tarvis teha et ühelt poolt mitte süvendada jõuetuse tunnet, mis võib viia ükskõiksuseni, ning teiselt poolt need hääled mida inimesed tõstavad, oleks konstruktiivsed?
  • Miks on oluline leida ühiseid ühiskondlikke eesmärke?
  • Kuidas on Eesti olnud seni egalitaarne ühiskond ning kuidas seda edasi arendada?
  • Kas sotsiaalteadused on osa Eesti avaliku ruumi mõtevahetusest?
  • Kuivõrd kliimamuutus või keskkonnaresursside hävitamine loob või lammutab või mõjutab koostoimimist?

Saade on salvestatud 14. mail 2017. aastal üle Skype’i silla Tallinna ning Palo Alto vahel. Head kuulamist!

Kuula iTunesis

Tsitaadid

“Sotsiaalantropoloogid ja ka kultuuriantropoloogid tegelevad sellega, kuidas inimene toimib ühiskonnaliikmena. Mida inimene ühiskonnana koos elades kogeb, kuidas ta probleeme lahendab, aga ka see, mis probleeme ta ise loob või tekitab ühiskonna liikmena nii iseendale kui ka teistele.”

“See on antropoloogia üks huvitavamaid ning väärtuslikumaid omadusi, et me jagame teiste elusid ja saame tänu sellele aru pealtnäha veidratest otsustest ja valikutest.”

“Osalt on see nähtus, mida peaks saama muuta või võiks püüda muuta sellega, et me väärtustame kõiki elusid, palju võrdsemalt kui me seda praegu teeme /…/ Igapäevane aktsepteerimine ja tunnustus, et erinevad huvid ja erinevad elud on kõik ühtemoodi väärtuslikud.”

“Oluline on leida mingid ühiselt jagatud eesmärgid, mis kõigile midagi loevad. Neid asju ei olegi nii palju. Uus põlvkond jõuab selleni palju kiiremini, mulle tundub.”

“Uus põlvkond näitab, et, see ühine meid kõiki ühendav, ühine eesmärk on looduskeskkonna hoidmine. Ja see loob ka need punktid, mis ületavad füüsilisi piire.”

„Me suudame nõnda vähest tüüpi andeid ära tunda ühiskonnas… ja kui me määrame kellegi ükskõiksusesse, sest temas ei avaldu juba kasvõi lapsena mingeid andeid, mida mingil hetkel väärtustatakse, siis see on palju suurem ressursside raiskamine kui miski muu.“

“Temaatiliselt on mind üha enam hakanud mõjutama kliimamuutuse ja keskkonna ja kogukonna teemade seos. Kuivõrd kliimamuutus või keskkonnaresursside hävitamine loob või lammutab või mõjutab koostoimimist.”

“Eesti on olnud suhteliselt võrdne ühiskond seni. Üks oluline osa meie võrdsusest on väljendunud meie teatud edupunktides. PISA testide kõrged positsioonid on seotud sellega, et Eesti ühiskond on suhteliselt võrdne, meil ei ole niisuguseid meeletuid erinevusi, mis tõmbavad selle keskmise alla, nagu näiteks Inglismaal ja ka Ameerikas.”

“Peaksime mõtlema, kuidas ikkagi kõigile ülejäänutele kinnitada, et nad on väärtuslikud. Mitte kuidas üksikud eestlased on edukad, vaid et me oleksime ühiskonnana rahvusvahelises konkurentsis ja jõuaksime samadele positsioonidele, kus on Skandinaavia riigid või kasvõi Costa Rica. Rahvusvaheline konkurents õnneindeksis võiks olla see, mille pärast rohkem muretseme.”

Raamatud

The Myth of Sisyphus / Sisyphose müüt” – Albert Camus
Casual Vacancy” – J.K.Rowling
Nutt ja jonnihood” – Aletha Salter
The Gift / Kink” – Marcel Mauss

Podcasti taustamuusika
Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). Kõik õigused kaitstud.