Video: President Toomas Hendrik Ilves – inimene, kes aitas Eesti maailmakaardile

Foto: Universal Music Finland / Fullsteam Agency (2016)

“Ma näen paljudes riikides rahulolu oma olukorraga. Arvatakse, et “võiks ju rohkem raha teenida, kuid üldiselt on riik valmis, ja nüüd me hakkame siin piirama igasuguseid asju“. Ja ma soovin, et meil selline stagnatsioon ei tuleks peale.”

Meie 25. saatekülaliseks on Eesti Vabariigi neljas president Toomas Hendrik Ilves, kes alates 2017. aasta algusest töötab külalisteadurina Stanfordi ülikoolis Californias, Freeman Spogli nimelises rahvusvaheliste uuringute instituudis (FSI), mis on osa ülikooli rahvusvahelise koostöö ja turbekeskusest (CISAC). Vestlus toimus otsesalvestusena Stanfordi ülikooli raamatukogus, kus publikuks olid kohalikud San Francisco piirkonnas elavad eestlased.

Veerand sajandiga on väikesest tundmatust Eestist saanud arvestatav ning tunnustatud rahvusvaheline partner. Üha enam inimesi teab Eestit meie tehnoloogilise arengu, avalike e-teenuste, ning digitaalse ühiskonna tõttu, mis teeb Eesti suuremaks kui me tegelikult oleme, ning loob uusi võimalusi. President Ilves on olnud selle protsessi üks vedureid, nii kodumaal uusi ideid pakkudes ja rakendades, kui ülemaailmselt Eestit tutvustades.

Selles podcastis räägime Toomas Hendrik Ilvesega tema isiklikust loost veidi teise nurga alt, mis on lugu uudishimust, pühendumusest ning võimalustest, mis pani ta Eestit puudutava uudisvoo keskmesse ning tegi temast inimese, kes aitas Eesti maailmakaardile.

Tema ellu mahub rohkelt lugusid ning erinevaid eluetappe, ja nii räägimegi:

  • Kuidas muutis koolilapsena matemaatika ning arvutiõpetuse eriprogrammis osalemine tema arusaamist maailmast?
  • Miks oli 1960-70ndate Eesti luule tema jaoks huvitavam kui Lääne luule?
  • Kui palju ümbritses teda 1980ndate alguses inimesi, kes uskusid, et Eesti võib kunagi vabaks saada?
  • Millised olid muljed Eestist tema esimesel visiidil 1984.aastal?
  • Miks oli tema töö Raadio Vaba Euroopas üks põnevamaid aegu tema elus?
  • Kuidas jõudsid tema abiga uudised nõukogude Eestist maailmameedia esilehtedele?
  • Mida ta õppis president Merilt?
  • Kuidas ta kirjeldab Eesti Vabariigi 1990ndaid – esimest kümnendit taas vaba riigina?
  • Kui kaugel on Eesti sellest, mis näeb välja ja käitub nii, nagu poleks okupatsiooni kunagi olnudki?
  • Mida saab Eesti teha selle jaoks, et meie nälg parema elukorralduse, parema hariduse ning muu järgi ei sumbuks meid ümbritsevate murepilvede sisse?
  • Mis saavad olema 21.sajandi võtmetähtsusega otsused, mida riigid peavad tegema, et infoühiskonnad saaksid turvaliselt edasi areneda?
  • Miks on IT õigus ning tehisintellekt tulevikuvaldkonnad, millele Eesti noored võiksid tähelepanu pöörata?
  • Milline on president Ilvese soov Eesti 100 sünnipäevaks?

Saade on salvestatud 18. mail 2017. aastal üle Stanfordi ülikooli raamatukogus. Head kuulamist!

Kuula iTunesis

Tsitaadid

„Eesti edu ei tulene sellest, et me oleme IT geeniused. Eesti on olnud väga eeskujulik, eesrindlik selles osas, et võimaldada IT rakendamist just seadusandluses ja oma poliitikates.“

„Luule, eriti inglisekeelne luule… vanasti oli toredaid asju, aga kaasaegne luule oli suhteliselt igav. Samal ajal kui lugeda Eesti luulet, ütleme 1964. aastast, Paul-Eerik Rummost, Jaan Kaplinskist alates, siis seal inimesed läbi luule kirjeldasid palju suuremaid probleeme.“

„Minu ettekujutus Eestist koosnes põhiliselt vendade Grimmide muinasjutust ja Disneylandist – kõrged mäed ja kõik väga romantiline. Ma siis imestasin, kui tasane see maa on, kuigi ma olin lugenud ka Rummot: „Siin oled sündinud. Tasasel maal. Siin on su rahu ja tasakaal.“ Aga ma ei kujutanud ette, et ta on nii tasane.“

„Lennart (Meri toim.) helistas mulle, kui ma olin Vaba Euroopas ja ütles, et kuule, äkki hakkad Eesti saadikuks USA-s, sest see on see riik, kus meil on vaja. Selle käigus sa pead loobuma USA kodakondsusest, mida ma siis tegin ja tulin Washingtoni.“

Toomas Hendrik Ilves Eesti 1990ndatest: „Üldiselt kellelgi polnud õrna aimugi, mida teha, peale atribuutika. Meil on välisministeerium, meil on saatkond, meil on lipp, aga kuidas see kõik toimib, oli suhteliselt uus kõigile. Esmane ülesanne oli väga selge. Kui ma olin Washingtonis, oli kõige tähtsam Vene vägede väljaviimine, kuna USA oli ainuke riik, kes oleks seda suutnud läbi suruda ja see oli äärmiselt oluline, et me teeksime seda.“

„Ma vaatasin, et selle kaudu, kui me arvutiseerime ja robotiseerime, siis Eesti funktsionaalne suurus võiks olla palju suurem kui ta on. Ja see oli kõik kontekstis, kus põhiline jutt käis, eriti Harvardis, teemal väga suured ettevõtted saavad palju paremini hakkama kui väiksed. Samuti mõeldi nii riikide osas. Ma mõtlesin, et me võime palju suuremad olla.“

Toomas Hendrik Ilves Tiigrihüppest: „Igasugune haridusreform võtab 15-20 aastat, kuni hakkab avaldama mõju, aga viimastel presidendiaastatel Eestis ma ikka käisin ringi kogu aeg start-up’ide juures. Vaatan, kuidas neil läheb ja alati küsin, et kust see arvutiasi tuli teil. Ma mäletan, et 75 protsenti ajast räägid firmajuhiga, kes ütleb, et ma olin Tiigrihüppe laps.“

„On väga hea, et meil on loodud Tartus minu teada esimene ja mõne aasta eest veel ainus maailma õppeprogramm, kus on nii IT- kui ka juuraharidus. Ma ütleks noortele, et see on kullaauk. Kui sa mõtled, kui palju kohtuprotsesse on olnud ja tuleb tulevikus intellektuaalse omandi üle. Kui sa tunned neid mõlemaid, siis on väga hea.“

„ Ma olen eluaeg arvanud, et selline vabadusele põhinev liberaaldemokraatlik kord, mis põhineb kolmele sambale – vabad valimised, õigusriik ja põhiõiguste kaitse just riigi poolt – on see, mis viib edasi. Ja kui vaadata maailma ajalugu, siis mida vabamalt inimesed elavad oma riigis, mida vähem on korruptsiooni, mida vähem on võimu kuritarvitamist, seda kaugemale riigid arenevad. Ja ma jään selle juurde. Minu hirm praegu, vaadates tendentse siin USA-s, ühtlasi ka üle Euroopa, on selline tugev tung või aina populaarsemaks muutuv suletus: „Me ei taha neid teisi siia.““

„Minu põhiline huvi on, et kuidas me läheme edasi, säilitades liberaalset demokraatiat, sõnavabadust, õigusriiki ja vabasid valimisi, selles uues tehnoloogilises keskkonnas, kus on võimalik teha asju, mida pole kunagi varem olnud võimalik.“

„Eesti on peaaegu ainuke riik, kes on saanud aru, kuidas rakendada, kasutada ja edasi arendada kaasaegset elu läbi digitaalsete lahenduste. Ma veendun selles aina rohkem, olles siin (Ameerikas toim.). See on selline paradoks. Räniorg on IT keskus ja mis tuleb siit välja võib teenida palju raha inimesele, aga kui ma vaatan, kui logisevad ja halvad on lahendused, millega ma puutun kokku pangas või kus iganes, siis ma mõtlen, et praegu tulevik asub Eestis. Ma ei ütle, et Eesti ongi see tulevikuriik, aga kui te tahate näha, mis suunas tulevik peaks liikuma, elades digitaalses maailmas, nii et meil jääb alles mingi turvalisus, siis tuleks sinna minna.“

„Minu väide on, et tänapäeva maailm, milles me elame, on niivõrd tehnoloogiapõhine, et see juba muutub kogu ühiskonna probleemiks ja on väga kahjulik. Aastal 1959 sa vaatasid telekat – sa ei pidanud aru saama, kuidas see töötab – aga telekas ei vaadanud sind. Orwelli maailm ei eksisteerinud.“

„Tehisintellekt suudab läbi seedida need 20 tuhat lehekülge, mis avaldatakse meditsiinialal teaduslikus ajakirjanduses iga kuu. Kas sa usaldad rohkem siis arvutit, kes suudab seda läbi hammustada ja anda sulle diagnoosi või kas sa usaldad arsti, kes 25 aastat tagasi lõpetas oma arstihariduse? Ma usun, et sellised asjad hakkavad igal pool kerkima, et me hakkame toetuma tehisintellektile palju rohkem kui kunagi varem ja me teeme seda vabatahtlikult.“

Raamatud
Jeremy Rifkin „Töö lõpp
Thomas Pynchon „Gravity’s Rainbow
John Markoff “What the Dormouse Said: How the Sixties Counterculture Shaped the Personal Computer Industry
Thomas Rid „The Rise of the Machines: A Cybernetic History

Podcasti taustamuusika
Martin Kuuskmann, Tõnu Kõrvits “Puudutus”. Kõik õigused kaitstud.