Allan-Hermann Pool – neuroteadus kui tulevikuvaldkond

Globaalne eestlane Allan-Hermann Pool.001

“Need tehnoloogiad, mis tulevad neuroteadusest, saavad olema meie jaoks sama olulised kui klaviatuur ja hiir, kuid palju nüansirikkamad.”

Meie podcasti 26. saate külaliseks on Eesti neuroteadlane Allan-Hermann Pool. Miks on neuroteadus oluline? Mis mastaabis me saame või tahame oma aju muuta? TTÜs geenitehnoloogiaõpingutega alustanud Allan-Hermann on saanud oma doktorikraadi UC Berkeley-st ehk California tehnikaülikoolist Berkeley-s, ning kes veedab oma päevad California tehnikainstituudi järeldoktorantuuris motivatsiooni ajubioloogiat uurides.

Kuna neurotehnoloogia on valdkond, mis hakkab “plahvatama” paari aasta pärast, pidasin oluliseks Allaniga esimesel võimalusel maha istuda ning meie improviseeritud vestluse käigus katamegi paljusid teemasid:

  • Aju-masin liides ehk miks on oluline osata juhtida aju tegevust?
  • Kus oli neuroteadus 15 aastat tagasi?
  • Kui andmemahukas on tänapäevane neuroteadus?
  • Miks soovitab ta inimestel kaaluda õppida rakubioloogiat ning infotehnoloogiat?
  • Milline on kõige keerulisem eetiline küsimus, millega neuroteadus täna tegeleb?
  • Kuidas saab neuroteadus aidata meil mitte langeda depressiooni?
  • Mis tasemel on Eesti neuroteadus täna?
  • Kas riigi suurem tellimus neuroteadusse aitab luua rohkem tuleviku Skype-e?
  • ja loomulikult räägime Eestist ning Eesti 100. juubelist.

Saade on salvestatud 27. juulil 2017. aastal Tartus, Eesti 2.0 noortekursuse “Hüppelaud” ajal. Head kuulamist!

Kuula iTunesis

Tsitaadid

“Tänapäeval puhta bioloogina polegi võibolla väga palju teha. Kogu bioloogia ongi tänapäeval läbi põimunud tehnoloogiast ja su võime uusi asju avastada sõltub sellest, kuidas sa nende suurte andmetega suudad toime tulla ja siis uusi tehnoloogiaid rakendada. Bioloogia ongi väga matemaatiline tänapäeval ja samamoodi tehnoloogiarikas.”

“Neuroteadus on valdkond, mis uurib, kuidas meie närvisüsteem töötab. Proovime mõista, kuidas meie aju kontrollib meie käitumist ja füsioloogiat, ja see, mida proovime ajuteaduses aru saada, on see, kuskohas meie ajus paiknevad rakud ja ajukeskused, mis neid funktsioone kontrollivad. Ja mis on aju keel või närvirakkude kood, mis neid funktsioone vahendab. /…/ Ühesõnaga aju uurimine ja uurimisest tulenevalt mingisuguste lahenduste väljatöötamine.”

“Miks paljud inimesed teevad teadust? /…/ Esmane põhjendus teaduse jaoks on meditsiin. Kuid need uued tehnoloogiad võimaldavad meil teha palju asju, mis võivad olla ühiskonnale kasulikud või luua uue keskkonna või uued tööstused. Seesama aju-masin liides on see, kuidas me saaksime liigutada selle tehnoloogia kliinikust valdkonda, kus me saame kasutada aju-masin liideseid, et näiteks kontrollida mõtte abil kas suhtlust teiste inimestega või pilvetehnoloogiatega või masinatega.”

“Need tehnoloogiad, mis tulevad neuroteadustest, saavad olema meie jaoks sama olulised kui klaviatuur ja hiir, kuid palju nüansirikkamad.”

“Mida ma noorele keskkoolilõpetajale soovitaksin, mis on tark otsus? See valdkond, mis hetkel on nagu oli IT kümme aastat tagasi, on praegu sünteetiline bioloogia. /…/ Rakuinseneri teadused on see, mida soovitaksin inimestel tõsiselt kaaluda.”

”Mis mastaabis me tahame aju muuta ilma, et me muudaksime seda, kes me oleme. Selle eetilise küsimuse reaalsed tagajärjed, sellest oleme võibolla 5-10 aasta kaugusel.”

“Võtke endale aega, et magada ja välja puhata ja leidke endale see koht looduses või enda keskkonnas, kus teil on hea olla. Juhul, kui teil on patareid täiesti tühjad, siis te teate, kuhu minna, et end uuesti täis laadida.“

“Kus meil on arenguruumi, on see, et need majanduslikud vahendid ja prioriteetsus, kas me investeerime tehnoloogiatesse, mis loovad need uued tööstused ja homse päeva skype’id, seal on küsimus, et Eesti riik ei panusta võibolla teadusse piisavalt, et meil need uued tehnoloogiad tekiks. Hetkel võimalus inimestel ennast teaduses realiseerida Eestis, on oluliselt parem kui 10 aastat tagasi. On oluline neid tingimusi parandada nii riigi poolt kui ka institutsioonidena.”

“Mulle meeldib see, et Eestis riik töötab oma kodanike huvides, meil on olemas väga eluterved prioriteedid, juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja meditsiinile, mis ei sõltu inimese rahakotist, võime kiiresti kohaneda väljakutsetele ja uuendusmeelsus on see, millest ma eelkõige räägin Eesti puhul.”

“Eestlaste tugevused ja voorused: sügav rahulolematus praeguse olukorraga, mis meid pani tegutsema enne taasiseseisvumist kui ka peale seda. Sisemine motivatsioon, et me ei saa praeguse olukorraga rahul olla. Üldine korruptsioonitalumatus on see, mis on Eesti riigi palju paremini käima pannud, kui mitmed teised riigid, kes alustasid meiega samast kohast.”

“Soov Eesti 100. sünnipäevaks – mitte kunagi rahule jääda, et jätkata püüdlemist ja läbimõeldud rahulikku enda eesmärkide elluviimist.”

Raamatusoovitused
Jaan Aru raamatuid

Muusika
Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). Kõik õigused kaitstud.