Riina Raudne – ühiskondlikult keeruliste teemade mõtestaja

Globaalne eestlane Riina Raudne.001

„Meil on võimalik alkoholiga täiesti teistsugune suhe arendada. Ma tahaks, et meil ei oleks vaja tunda, et me saame südamest-südamesse rääkida ja tantsu alustada ainult alkoholi mõju all. Ma arvan, et see oleks hea vabaduse tunnusmärk, kui me ei peaks niimoodi tundma.“

Meie kolmekümne esimese saate külaliseks on rahvatervise ekspert, sotsiaalne ettevõtja ning sihtasutuse Terve Eesti asutaja Riina Raudne. Riinal on doktorikraadi USA John Hopkinsi Ülikoolist, ning oma doktoritöö raames kaardistas eesti alkoholidiskursust ja uuris seda, kuidas majanduslikud ja poliitilised otsused mõjutavad seda, mida me peame joomiskultuuriks. Ta on juhtinud kampaaniat “Joome poole vähem”, pidanud loenguid rahvatervisest, aidanud Siseministeeriumil juhtida uimastipoliitika valitsuskomisjoni, ning täna õpetab põhitöö kõrvalt ka Eesti Kunstiakadeemias kunstitudengitele sotsiaalset innovatsiooni ja Tallinna ülikoolis kommunikatsioonimagistrantidele terviseedenduskampaaniate loomist.

Selles episoodis räägime:

  • miks peab ta refklektiivsusvõimet hariduse omandamisel oluliseks?
  • kuidas uudishimu on viinud tema hariduse ning karjääri täieliku lõimumiseni?
  • miks on meie alkoholikultuur niivõrd visa muutuma?
  • kuidas võiksime Eestis teineteisega käituda?
  • disainimõtlemisest sotsiaalsete probleemide lahendamisel,
  • ja paljust muust.

Saade on salvestatud 6. novembril Eesti Rahvusraamatukogus. Head kuulamist!

Kuula iTunesis

Saatemärkmed

„Mulle tundus, et kui ma siin [Eestis] koolis käisin, ma õppisin hästi palju fakte, aga ma ei osanud neid ise kuidagi kokku panna ja mingit reaalset reflektiivsust ei tekkinud. Nüüd ma saan aru, et me kõige paremini õpime nii, kui meil mingisugused uued faktid seostuvad nende asjadega, mida me juba teame. /…/ Ma olen hiljuti just arutanud, et õppisin kuus aastat füüsikat – umbes seitsmendast kaheteistkümnenda klassini – aga ma praktiliselt ei tea sellest mitte midagi. Nüüd kus mul on palju suurem reflektiivne võime ja ma oskan õppida, ma peaks selle lihtsalt uuesti ette võtma.“

„Mul tekkis esimest korda selline tunne, et ma tean midagi sellist, mida kõik eestlased peavad kohe praegu teadma. Umbes kui ma näeks, et maja põleb ja keegi teine veel ei näe seda.“

„Mulle tundub, et praegusel ajastul elamise üks väga ägedaid ja üllatavaid momente on just see, et tänu internetile meil on selline tohutu kollektiivne enesereflektiivsus saanud tekkida. Kui me võtame kõik sellised teemad nagu näiteks seksuaalne ahistamine, kui paljud on seda kogenud, see kõik on praegu välja tulemas. Alkoholiga seotud kahjud, seksuaalsusega seotud kahjud ning narkomaaniaga seotud kahjud on sarnased. Meil ei ole olnud varem tehnoloogiat, meil ei ole olnud varem toetavat kultuuri ja selliseid areene, kus me oskaksime need teemad kokku tuua ja vaadata neid kollektiivse probleemina. Inimesed on tajunud neid probleemidena, mis on sügavalt häbistavad, sügavalt isoleerivad ja millega nad peavad üksi hakkama saama. /…/ Mulle meeldib neid lahti võtta ja aidata kaasa sellele kollektiivsele arutlusele. Mulle näib, et kui me seda süstemaatiliselt teeme, siis me leiame süstemaatilisi lahendusi.“

„Mind on paelunud viimasel aastal see disainimõtlemise levik igasugustesse eluvaldkondadesse. Väga kaua disainimõtlemist kasutati tootedisainis ja kommunikatsioonidisainis, aga järjest rohkem me toome disainimõtlemise printsiipe loomulikult teenuste, aga ka organisatsioonide ja süsteemide disaini.“

„Mõnikord me räägime nii keeruliste abstraktsioonidega, et tegelikult need ei võimalda isegi väga haritud inimestel väga hästi ühel lehel püsida. Ja mul on väga suur kirg selle vastu, et kuidas me saame asjadest lihtsamalt rääkida ja kuidas me saame igas eluvaldkonnas asju lihtsamaks teha.“

„Kui me saaksime siin Eestis rohkem käituda, nagu me välismaal teineteisega käitume sellise tohutu koostöö vaimus, oleks väga tore. Et me juba õpiksime nendest käitumistest, mida me juba kuskil mujal oleme võimelised näitama.“

“Eestlastele oleks mul see soov, et me jätkuvalt õpiksime teineteisega hoolivalt ning lihtsate sõnadega rääkima.”

„Meil on võimalik alkoholiga täiesti teistsugune suhe arendada. Ma tahaks, et meil ei oleks vaja tunda, et me saame südamest-südamesse rääkida ja tantsu alustada ainult alkoholi mõju all. Ma arvan, et see oleks hea vabaduse tunnusmärk, kui me ei peaks niimoodi tundma.“

Raamatud

Alkoholipoliitika roheline raamat, Siseministeerium, 2014

Alkoholi aastaraamat 2016: alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis: Tervise Arengu Instituut ja Eesti Konjunktuuriinstituut

Craig MacAndrew, Robert B. Edgerton – Drunken Comportment: A Social Explanation (1969)

Mark Lawrence Schrad – Vodka Politics: Alcohol, Autocracy, and the Secret History of the Russian State (2013)