EV100: Lauri Mälksoo – rahvusriigid, küberajastu ning rahvusvaheline õigus 21. sajandil

Lauri Mälksoo – Globaalsed eestlased.001

„Keskaja Vana-LiivimaaL oli tänase Eesti-Läti ala autonoomia, kuid riikluse mõttes see polnud eestikeelne kultuur, see oli pigem teistes keeltes. Ja nüüd, kui eesti keel ja kultuur on jõudnud kultuurrahvaste perre, siis ma jään hoidma pöialt, et ta sealt ei kaoks.“

Meie kolmekümne kolmanda saate külaliseks on eesti õigusteadlane, akadeemik, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Meie vestlus leidis aset Eesti Vabariigi 100. aastapäeval 24. veebruaril 2018, vaid mõni tund enne San Francisco lahe piirkonna eestlaste pidulikku koosviibimist
 Sunnyvale’is Californias.

Processed with VSCO with m5 preset
Lauri Mälksoo ja Rainer Sternfeld Eesti Vabariigi 100. aastapäeval. 24. veebruar 2018, Sunnyvale, California.

Vaadates Eesti Vabariigi sünnipäeval meie omariikluse esimest sadat aastat, millest pool on möödunud võõrvõimu käe all, oleks raske ette kujutada sobivamat saatekülalist kui professor Mälksoo, kes on uurinud Nõukogude Liidu annektsiooni ning riikide järjepidevust Balti riikides rahvusvahelise õiguse kontekstis.

Lauri Mälksoo on õppinud ning elanud nii Eestis, Saksamaal, Jaapanis kui ka Ameerika Ühendriikides. 2013.a. detsembris valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks, olles praegu selle noorim akadeemik. Lisaks mitmetele teistele rollidele on ta olnud ka Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse esimees ning Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nõukogu esimees.

Selles episoodis räägime:

  • Eesti sünnipäevast rahvusvahelise õiguse kontekstis
  • Eesti võimest mõista üheaegselt nii Venemaad kui lääneriike
  • Asümmeetrilisest infosõjast ning sõja mõistest 21. sajandil
  • Kübersõja definieerimisest rahvusvahelises õiguses
  • Eesti maailmapositsioonist rahvusvahelise õiguse valdkonnas
  • e-residentsuse mõjust rahvusvahelise õiguse arengule
  • ja paljust muust.

Kuula iTunesis

Raamatud

Lauri Mälksoo: Russian Approaches to International Law (2015)
A.H. Tammsaare: Tõde ja õigus (1926–1933)
Silvia Rannamaa: Kadri. Kasuema (1959 / 1963)
Jaan Kross: Professor Martensi ärasõit (1984)