Geeniteadlane Lili Milani: vestlus geenidoonorlusest, personaalmeditsiinist ning eetikast

Lili Milani.001

“Eestil on väga hästi läinud, sest enne kui hakati proove koguma ja Geenivaramut looma, võeti vastu inimgeeniuuringute seadus (IGUS), mis on rahvusvaheliselt väga tunnustatud.”

Meie saatesarja 36. episoodi külaline on geeniteadlane Lili Milani, kes on Tartu Ülikooli Geenivaramu juhtivteadur ning personaalmeditsiini suuna juht. Milani omandas geenitehnoloogia bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning doktorikraadi Rootsis Uppsala Ülikoolis, ning tema peamisteks uurimisaladeks on farmakogeneetika ja epigeneetika. Ta on avaldanud ligi 100 teadusartiklit, mis on ilmunud mainekates teadusajakirjades nagu Nature, Science, ning teda on tsiteeritud üle 10,000 korra. 2015. aastal tunnustas Eesti Vabariigi President Lili Milanit noore teadlase preemiaga. Lili Milani on ka üks Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmetest.

Selles episoodis räägime Lili Milaniga tema isiklikust loost, Geenivaramust ning geeniteaduse tulevikust. Saame teada:

  • kuidas Pärsia päritolu Rootsis sündinud tüdruk 1994.a Eestisse jõudis ning kuidas sellest sai tema kodu;
  • mida kujutab endast Geenivaramu projekt koguda kokku 100,000 geenidoonori;
  • milline roll on geeniteadusel personaalmeditsiinis;
  • ning millised on geeniteadusega kaasnevad eetikaküsimused.

Kuula iTunesis

Valitud mõtted

“Teise emakeelega lapsed peaksid Eestis saama mingit moodi eestikeelset haridust. Mulle väga meeldivad need uued koolid, näiteks Kalamaja Avatud Kool, kus toimub keelekümblus mõlemas suunas, sest tõesti laste ajud on nii avatud, plastilised, võimelised väga kiiresti omandama keelt, kui nad on mingis keelekeskkonnas. Ja seda võimalust tuleb ära kasutada.”

“Väga raske on kogu teadustöös ja teenusepakkumises püsida kaardil, kui meil ei ole seda kõige viimast tehnoloogiat. Siin tuleb nagu ikka probleemiks, et me oleme väike riik, teadus on alarahastatud ja alati ei ole see võimalik olnud. Kui umbes 5 aastat tagasi Euroopa Liidu toetusega oli meil võimalik osta teise põlvkonna ehk kõige uuem DNA järjestuse määramise masin, mis teeb kogu seda protsessi massiivselt paralleelselt ja on kordades odavam ja kiirem kui vana tehnoloogia, siis nüüd hakkab see masin juba vanaks jääma ja enam meil pole võimalik siin teenuse pakkumises eriti konkurentsis püsida.”

“Kõigi Eesti ja ka rahvusvaheliste teadlaste jaoks on see tohutu väärtus, et meil tekib aastaga juurde 100,000 inimest, kelle DNA-d me saame uurida ja kasutada teadustööks. See aitabki meil leida uusi seoseid geenivariantide ja haiguste vahel.”

“Eestis on väga hästi läinud üldse geenivaramul, sest enne kui hakati proove koguma ja geenivaramut looma, võeti vastu inimgeeniuuringute seadus ja see on rahvusvaheliselt jällegi väga tunnustatud seadus.”

“Eetikutel on hästi oluline roll kogu selles protsessis, et kaasa mõelda ja ette mõelda. Loomulikult nad ei saa tehnoloogias ette mõelda, sest kui tuleb uus tehnoloogia, siis alles nad saavad seda kaaluma hakata, kuhu need piirid tõmmata.”

“Mõtleme välja uue süsteemi, kuidas rahvatervise suunal töötada. Võibolla enam ei piisa kampaaniatest, et inimesed sööksid rohkem juurikaid. Proovime seda kõike personaliseerida ja rääkida inimestele personaalsemalt, mis neid ohustab ja kuidas oma riski võimalikult vähendada.”

“Minu soov on, et me oleksime üksteise vastu lahked, ka välismaalaste vastu. Ma olen ise väga-väga tänulik selle eest, et meid on nii sõbralikult siin vastu võetud ja tõesti Eesti on minu jaoks nagu kodu. Ma loodan, et kõik, kes siia kunagi elama tulevad, võiksid seda tunda.”

Saatejuhist

Rainer Sternfeld on tehnoloogiaettevõtja, kes on täna peamiselt keskendunud andmeõiguste haldusele ning asjade internetile valdkondades nagu näiteks energeetika, kindlustus, keskkonnahoid, jt. Aastal 2012 asutas ta georuumilise suurandmete ja asjade interneti ettevõtte Planet OS ning elab sellest ajast perega Räniorus ehk Silicon Valley’s Californias. 2017. aastal omandas Planet OS’i Ameerika andmeõiguste ning küberturvalisuse ettevõte Intertrust Technologies, kus Sternfeld töötab täna andmeplatvormide divisjoni juhina ning strateegiliste projektide asepresidendina. Enne seda oli ta ABB Baltikumi arendusjuht ja üks üleriigilise elektriautode võrgu väljatöötajatest, ja ka üks Vabadussõja võidusamba autoritest. Lisaks nõustab Sternfeld Eesti investeerimisfondi Superangel ning on Atlandi Nõukogu Millennium Fellow. Ta kuulub noortele tehnoloogiaõpet korraldava mittetulundusühingu Eesti 2.0 nõukokku ja on nüüd ka Vikerraadio kuulajateni jõudva veebisaate “Globaalsed eestlased” autor.

Saatemuusika: Sander Mölder, kõik õigused kaitstud.