Autor: Daniel Vaarik

Prosuumer. Sissejuhatus.

tumblr_n04nt2e8Mt1tqwckgo1_1280

“Kaua te enda isikuturundusega juba tegelenud olete?”

“Ma ei tegele sellega.”

“Ah? Miks te siia siis tulite?”

“Teie ju ise tahtsite minuga intervjuud teha…”

“Ja kui te intervjuuga nõustusite, siis te juurdlesite kindlasti selle üle, millist kasu te sellest saate?”

“Ei, see ei olnud minu esimene mõte! Ma mõtlesin, et miks mitte juua üks kohvi huvitavas seltskonnas ja vestelda näiteks blogidest…”

“Aga kui see intervjuu tuleb hästi välja, siis te saate ju sellest kasu?”

“Mingil tasandil kindlasti … aga see on väga kaudne kasu…”

“Super, ma panen siis kirja, et te kasutate isikuturunduse kaudseid meetodeid!”

“Ma ei kasuta neid!”

Reekviem Suur-Ameerika ühele

 

Screen Shot 2015-09-15 at 7.15.21 PMVõib-olla ma peaksin minema ühel päeval Suur-Ameerika tänava äärde Rahandusministeeriumi rususid vaatama ning otsima lammutusplatsi prügi seast endalegi tükikese mustrilisest fassaadist, mida Leonhard Lapin Sirbis taga igatses, sest täpselt tuhat päeva minu elust on otseselt  seotud olnud selle hoonega, mil ma töötasin Rahandusministeeriumi nõunikuna, ajasin näpuga järge Maailmapanga ja IMF-i soovitustes, et nendes väljendatud tõed tõlkida onu Juliusele arusaadavasse keelde, ning esinesin, punane õun käes, Aktuaalse kaamera uudistes intervjuuga teemal, miks riigieelarve pole kummist ning miks laastutuli ja laenuraha ei kesta kaua.

Kui ma tahaksin Eestile halba, siis…

giphy
1. Ma ajaksin tülli Eesti progressiivid ja konservatiivid, heterod ja geid, insenerid ja humanitaarid, poliitikud ja mittepoliitikud, noored ja vanad. Isegi lapsed ajaksin tülli, kui mitte teisiti, siis juuksevärvi alusel. Ma ajaksin inimesed pimedalt vihaseks, solvates neid nii meedias kui sotsiaalmeedias. Lõhe esimese ja teise Eesti vahel poleks midagi selle kõrval, mida mina teeksin – ma lööks kõik inimesed igal hommikul uude leeri, kuniks kõik, mis võiks neid ühendada, oleks kildudeks pekstud. Ja ma ütleksin neile, et see ongi teie nägu, kallid eestlased. See ongi reaalsus, et me kõik oleme vaid kalakesed vihameres.