Archive for the ‘Meeldib’ Category
Külalispostitus Kristjan Lepikult
Jan 12, 2010 | 0
Daniel Vaarik
Täna on mul hea meel teatada, et Memokraadis on taas külaline, sedakorda tarkinvestor.ee portaali asutaja Kristjan Lepik, kes kommenteerib uuendusi Eesti Päevalehe veebiväljaande kommentaariumis läbi iseenda pikaajalise kogemuse arutelukeskkondade loomisel. Muide, kaastöid saada on lihtsalt suurepärane!
Mis värk selle õnnega on?
Feb 24, 2010 | 2
Daniel Vaarik
Kui uskuda rahvusvahelisi uuringuid, siis Eestis ei ole inimesed kuigi õnnelikud. Näiteks üks indeks paigutab meid Euroopas õnne poolest eelviimasele kohale, viimasel kohal on Bulgaaria. On ka natuke helgemate tulemustega küsitlusi, kuid maksimumskoor, mida mina näinud olen, asetas eestlased eluga rahulolu osas kuskile nõrga keskmise piirile.
Eestis tuleb õnneteemast rääkides olla …
Värske Väike-Ameerika Hääl
May 28, 2010 | 0
Daniel Vaarik
Uus Väike-Ameerika Hääl on ilmunud! Peale absoluutse fakti, et see on ka muidu tore ajaleht, mainin seda loomulikult ka sellepärast, et seal on üks väike lugu ka minult. Lehte saab PDF-ina alla laadida toksides pildil või siin.
Väike-Ameerika Hääl läheb üha paremaks
Sep 2, 2010 | 0
Daniel Vaarik
Ma teen jälle reklaami Väike-Ameerika Häälele, sellele vaprale ajalehele, mida antakse välja Uue Maailma Seltsi poolt Tallinnas. Seekord on minu meelest ilmunud seni kõige parem number, ever.
Minu lemmiklood on “Kalamaja krahv ja kojamees” ning Uue Maailma seltsimajas ankrusse jäänud maailmarändur Jimbino “Mozart” Vegani pikem tekst …
Kylauudis.ee arendab kodanikuajakirjandust (intervjuu)
Oct 6, 2010 | 4
Daniel Vaarik
Rahvaajakirjandus või kodanikuajakirjandus on viimasel ajal palju tähelepanu saanud. Ajalehed kutsuvad inimesi üles saatma fotosid ja lugusid ning Delfi on avanud eraldi netilehe, mille nimeks Rahva Hääl, kus kirjasaatjaid nimetataksegi rahvaajakirjanikeks. Kodanike materjal läbib toimetamise, sest kuigi kunagi peeti ju ka lausa anonüümseid ja toimetamata kommentaariume rahvaajakirjanduseks, on tänaseks saanud selgeks, et nagu iga ajakirjanik vajab …
Sven Mikserile
Oct 17, 2010 | 11
Daniel Vaarik
Ma tahtsin seekord kirjutada sellest, kuidas järgmised valimised võidab savisaarlus, hoolimata sellest, et Edgar Savisaar ise tõenäoliselt võimule ei tule. Et isegi kui valimised võidab Reformierakond või IRL, teevad nad seda võtetega, mida näiteks 10 aastat tagasi oleks oodanud vaid Savisaarest. Ja nii võidabki savisaarlus.
Tahtsin kirjutada, et märgid vohavast savisaarlusest on näha kõikjal. Nii selle …
Oivalise ajakirjanduse preemiast
Oct 25, 2010 | 2
Daniel Vaarik
Kui ma 2008. aastal Vilniuses ühes Didžioji tänava sisehoovis asuvas üürikorteris Memokraadi nimelise blogi püsti panin, ei osanud ma undki näha sellest, et kaks aastat ja 180 postitust hiljem ulatab Hans H. Luik mulle Rahva Raamatu raamatupoes Oivalise Ajakirjanduse preemia.
Ei osanud ma seda ette näha isegi paar päeva enne võitja väljakuulutamise üritust ning seetõttu arvasin, …
Žüriiliikme märkmeid Garage48-lt
Daniel Vaarik Feb 28, 2011 | 7
Ühes asutuses, kus ma kunagi töötasin, hakkas iga päev kolm minutit enne viit koridorides pihta vaikne tümin, mis kulmineerus täpselt täistunnil sellega, et kohvitassid hakkasid alustasside peal kilisema. Need olid lahkuvad ametnikud, kelle ühesuunaline ja pidurdamatu voolamine koridorides meenutas sebrade migratsiooni Discovery Channelis.
Kui viimane neist oli lifti kadunud, saabus majja vaikus, …
Seitse valimisloobumist
Raul Rebane Mar 8, 2011 | 33
Millegi saavutamiseks tuleb tavaliselt millestki loobuda, loomulikult ka valimiste ajal. Vaatame olulisemaid loobumisi, mis viisid häälejaotuseni, mida me nüüd tunneme valimiste lõpptulemusena ja mis määravad pikaks ajaks Eesti kursi.
Reformierakond loobus Savisaarest.
Reformierakond tavaliselt millestki vabatahtlikult ei loobu, aga sedapuhku tehti tugev samm. Andrus Ansipi avaldus novembris 2010, et Savisaarega koostöö on välistatud, oli valimiste lõpptulemust silmas pidades …
Fahrenheitid ja vabadus
Jaanus Kase Aug 2, 2011 | 10
Täna oli taevas päike ja õues 26 kraadi sooja. Kalifornias, Ränioru südames hiliskevade kohta tavaline ilm. Ehk isegi pisut kuumavõitu.
Teiste meelest oli sooja hoopis 80F, mitte 26C. Kolleegidele suures Ameerika tarkvarafirmas tundub naljakas, et ma suudan miilides, jalgades ja naeltes arvutada, kuid Fahrenheitist keeldun siiani. Minu jaoks on see lihtsalt liiga kummaline skaala. Umbkaudne valem on tegelikult lihtne. Tuleb meeles pidada, et 0C on 30F, ja iga 5C kohta lisandub 10F. 80-st saabki 25 ja vastupidi.
Esimest korda sattusin Ameerikasse 15 aastat tagasi, kui Avatud Eesti Fond saatis mind Connecticuti osariiki suvekooli. Olin küll ka varem nii ida kui ka lääne pool välismaal käinud, kuid Ameerika oli kultuurišokk. See vaba maa tundus nii kummaline ja teistmoodi. Midagi sellist, mida oleksin tahtnud veel kunagi avastada. Tol hetkel ei teadnud, kas see jääb unistuseks või saab ka teoks.
Läks mööda umbes kümme aastat ja tööreisid viisidki mind Kalifornia päikese alla. Selleks ajaks olin juba Euroopas piisavalt ringi liikunud, nii et enam ei olnud põhjust käia ringi, suu ammuli ja madalam kui muru, nagu see oli olnud varem. Aastate eest olin olnud kramplik, kuna tulin kinnisest ühiskonnast, ja seega pidasin “neid” tohutult teistmoodi olevateks, peaaegu et tulnukateks. Nüüd tundsin ennast üsna koduselt ja sain kohalikega kenasti jutule. Mõtlesin, et siia võiksin kunagi veel tulla.
