Archive for the ‘Poliitika’ Category

Täiesti seaduslik moodus Riigikogu palkade külmutamiseks

 Nov 20, 2008 | 1

Riigikogu otsus külmutada saadikute palgatõus on järjekordne eluvõõras mäng avaliku arvamusega, sest parlamendi sama koosseisu palkade muutmine pole Põhiseaduse kohaselt võimalik. Ometi teeb rahvaasemik näo nagu oleks olemas mingi šanss, et tema palgatõus tulevikus tõesti ära jääb. Huvitav, kelle peas see geniaalne plaan sündis?

Ja edasi kavatsevad poliitikud terve mõistuse ja ühtlasi ka süüdlase leida hoopis Presidendi kantseleist. On …

Loe edasi …



Võõrandumisest

 Dec 29, 2008 | 1

Oh, mis moodne sõna jälle jutuks. Tegelikult on aga nii, et võõrandumine ühiskonnast võib juhtuda igaühega. See võib aset leida poliitikuga, klaastornis töötava ärimehega, hullunud netikommentaatoriga või laboris hiiri lühistava teadlasega. Igaüks, kes kaotab kontakti ennast ümbritsevaga, hakkab võõranduma selsamal hetkel kui signaal kaob. Selle vastu on ainult üks lahendus. Suhtlemine*.

* Suhtlemine: Kahe- või enamasuunaline infovahetus, mille käigus osalejad võtavad …

Loe edasi …



Saame selliseks nagu Eesti

 Mar 19, 2009 | 6

Panen siia veel mõtteid täna Tehnopolis toimunud kärajatelt. Üks Ilvese oma kõlas umbes nii: “Ma tahaksin, et tuleks päev, mil Michael Porter õpetaks Harvardi ülikooli kursust, mille pealkirjaks on “Kuidas saada selliseks nagu Eesti””.

Tabasin ennast mõtlemast, et kõigepealt peab Eesti ise saama selliseks nagu Eesti. Ehk siis me peame välja mõtlema, kuidas olla selline riik, mis …

Loe edasi …



Andrus Ansipi vastuolulisusest

 Jun 1, 2009 | 11

http://www.postimees.ee/foto/2/3/106832468ce75cbada0_3.jpg

Hiljuti suutis peaminister Ansip iseendale vastu rääkida umbes 1 minuti jooksul, süüdistades valitsuse pressikonverentsil rahandusminister Padarit pealiskaudsuses materjalide esitlemises kabinetinõupidamisel. Kui Padar ennast samale kohtumisele viidates kaitsma asus, leidis Ansip, et nimetatud nõupidamise meenutamine ei ole sugugi ilus tegu:
” No Iva­ri, mis sa nüüd siis prae­gu ütle­sid? Mi­nu mee­lest ei ole ilus siin kaa­me­ra­te ees ha­ka­ta se­da möö­du­nud ka­bi­ne­tiis­tun­git veel …

Loe edasi …



Maailma riikide rahakotiprobleemid

 Jun 11, 2010 | 20

Kristjan Lepik

2008. aastal alanud globaalne majanduskriis on palju asju maailmas pea peale pööranud, kusjuures paljud pööramisprotsessid on veel alles pooleli. Igatahes võib julgelt väita, et maailm on kriisiga palju muutunud. Enamik muutusi ei ole just kõige meeldivamad, kuid arvestades, et maailma majandus oli suure buumi käigus omajagu kreeni vajunud, on need muutused pikas perspektiivis väga vajalikud.

Loe edasi …



Žüriiliikme märkmeid Garage48-lt

Daniel Vaarik Feb 28, 2011 | 7

Ühes asutuses, kus ma kunagi töötasin, hakkas iga päev kolm minutit enne viit koridorides pihta vaikne tümin, mis kulmineerus täpselt täistunnil sellega, et kohvitassid hakkasid alustasside peal kilisema. Need olid lahkuvad ametnikud, kelle ühesuunaline ja pidurdamatu voolamine koridorides meenutas sebrade migratsiooni Discovery Channelis.

Kui viimane neist oli lifti kadunud, saabus majja vaikus, …

Loe edasi …



#OWS: viimane päev kohapeal

Tarmo Jüristo Nov 1, 2011 | 7

20111101-124434.jpg

Mu nädal New Yorgis on peaaegu läbi.

Eilseks oli mul kokku lepitud lõunasöök Columbia Ülikooli professori Gayatri Spivakiga, mis kujunes pea kahe tunni pikkuseks loenguks #OWS-i, aktivismi, radikalismi, Marxi, Bakunini, Rosa Luxembourgi, Lenini, 1968. aasta rahutuste ja muu sellise teemal. Spivak pidas #OWS-i kõne 15. oktoobri 5000-pealisele üldassambleele Washington Square pargis ning kirjutab seda parasjagu ümber pikemaks ja …

Loe edasi …



Unistus ühtsusest

Eero Epner Apr 12, 2012 | 20

Mõned päevad tagasi saatis üks sõber mulle endise kultuuriministri ja praeguse Riigikogu asespiikri Laine Randjärve Facebooki sissekande. See kõlas nõnda:

Me armastame meie riiki, teatas 100000 ungarlast jaanuarikuisel toetusstreigil. Arvatavasti on soome-ugrilastele vaja vaenulikku suhtumist väljaspoolt, et hakata armastama seda, mis igioma.

Sissekande juurde oli Randjärv lisanud ka lingi Postimehe uudisele, mille pealkiri oli: “Ungaris avaldas 100 000 inimest toetust peaministrile” ning mille sisuks lühidalt öeldes see, kuidas Budapestis avaldasid nimesed toetust oma peaministrile Viktor Orbanile, kes on sattunud nii Euroopa Liidu kui kodumaise kriitikatule alla. Ürituse korraldasid Orbani liitlased.

Tuleb tunnistada, jäin keeletuks. Lugesin kommentaari uuesti läbi, et mõista, ega Randjärv pole olnud irooniline. Muidugi – ta ei olnud. Ta oli siiras. Ta imetles siiralt ungarlasi, kes avaldasid toetust Orbanile ja seeläbi (nii väitis Randjärv) ka oma riigile. Kuid kellele ja millele avaldas siis Randjärv oma sissekandega tegelikult toetust?

Loe edasi …



Poliitikahuviliste kool 3: Metafoor

Tarmo Jüristo, Urve Eslas, Silver Meikar Jul 16, 2012 | 4

Poliitikahuviliste kooli kolmandaks teemaks valisime metafoori. Semiootikas ja keeleteaduses mõeldakse metafoori all tavaliselt mingi nähtuse või asja omaduste ülekandmist (metaphora, kreeka keeles “ülekanne”) mõnele teisele asjale või nähtusele. Keeles on metafoorid nii loomulikud, et jäävad sageli kasutajatele märkamata. Ometi on metafooril oluline roll mängida selles, kuidas me maailmast aru saame ning selles käitume.

Kujundlikult võib mõelda metafoorist kui pakikandjast, kes lisaks pakile – tähendusele – toob salakaubana kaasa terve väärtuste ahela ning sellega ka ideoloogilise maailmanägemuse, mis pakisaaja arusaamist märkamatult suunab. Selline metafoori kirjeldus on samuti metafoorne.

Läinud aastal lõpuks ka eesti keeles ilmunud raamatus “Metafoorid, mille järgi me elame” ütlevad Ameerika lingvistid George Lakoff ja Mark Johnson järgmist: “Muutused meie mõistete süsteemis muudavad meie jaoks reaalsena tunduvaid asju ja mõjutavad seega ka viisi, kuidas me maailma tajume ja kuidas neist tajudest lähtuvalt toimimine.”

Kasutatavatest metafooridest sõltub, kuidas me teeme oma valikuid, olgu igapäevases käitumises või poliitilistes otsustes, näiteks valimistel.

Loe edasi …



Kuidas vahele segada

Teele Pehk Sep 16, 2014 | 0

Kas olete märganud, kuidas avalikes aruteludes vohab vahelesegamise praktika? „Vabariigi kodanikes“ ja „Ringvaates“ on see justkui osaks brändist muutunud: saatejuhid tunduvad vahel kõige rohkem sõna võtvat, saatekülalised ei oska aga tihti vestluskaaslasi tähele panna. Kuku ja Vikerraadio päevapoliitika saadetes räägivad kõnelejad innukalt üksteise peale, nii et raadiokuulaja ei saa mõtetele pahatihti üldse pihta.

Vahelerääkimine avalikes aruteludes on muutunud nii domineerivaks, et segab sisukate arutelude tekkimist. Liiga tihti tundub, et argumenteeritud arutelu asemel keskendutakse vormile ja kahjuks ka teiste arutlejate mahategemisele.

Vahelesegamise vastand on aga monoloog, mille puhul on igasugune vahelesegamine üldse võimatuks muudetud. See olukord pole sugugi parem. Puutudes igapäevaselt kokku kohaliku elu maailmaga, näen, et paljude omavalitsuste jaoks tähendab „vahelesegamine“ tüütute protestijate, aktiivsete vabaühenduste ja kodanike pidev pildisolek, ametlike otsuste kritiseerimine ja arvamuste avaldamine.

Loe edasi …