Daniel Vaarik

Tulen täna appi Postimehe toimetusele, kes näib olevat tõsises hädas oma ajalehe olemuse selgitamisega. Nimelt levib rahva seas visalt arvamus, et aadressil http://www.postimees.ee asuv väljaanne on kuidagi seotud ajalehega Postimees. Kinnitan ka omalt poolt, et see on täiesti väär ja naeruväärne ettekujutus, täpselt nii nagu seda mulle on kinnitanud mõned Postimehe töötajad.

Seda tõestab ka see, et tegemist olevat juriidiliselt erinevate ettevõtetega ning fakt, et endast lugu pidav Postimehe ajakirjanik seda lehekülge oma veebibrauseris ei ava. Kui see pole veel veenev, siis teadke, et on täiesti juhuslik, et Postimees.ee kasutab samu korporatiivseid värve ning sarnast logo Postimehega, selle ajalehega.

Veel vähem on Postimehel pistmist Postimees.ee lehel ilmuvate rubriikidega nagu Elu24.ee ja muu selline. Tegelikult pole Elu24 isegi Postimees.ee osa, jälgite mind veel? Sest iga vähegi teadlikum ajakirjanik võib teile öelda, et asi, mis asub veebilehe paremas või vasakus servas, pole selle veebilehe osa.

Selles mõttes on Postimehes töötavatel ajakirjanikel hea kergendatult hingata, et tõepoolest, kui Postimees.ee on selline väljaanne, mis avaldab valimatult kommertsmatejrali, pornograafiat ning teeb faktivigu, siis nende mainet see eriti puuduta, nemad töötavad kvaliteetajalehes, mille ajalugu ulatub 19. sajandisse.

Ainus probleem on muidugi see, et lugejate seas on massiivselt lollikesi, kes arvavad, et Postimees.ee ikkagi on seaotud ajalehega Postimees. Näiteks kõik tuttavad, kellelt ma uurinud olen, leiavad, et ongi sama väljaanne ning samad ajakirjanikud. Ühesõnaga, kuulake nüüd, tainad, mind veelkord! Ei ole nii, netu, no!

Selle  tõestuseks, et asjad tuleb oma peas ikka lahus hoida joonistasin ühe täiesti abstraktse ja kujundliku mudeli, et mõttetööd ei segaks teie isiklikud eelarvamused. Oletame, et Postimehe ajakirjanikud oleksid hoopis pankurid ning nende pangal oleks selline kodulehekülg nagu pildil näha. Kas te tõesti arvaksite, et KÕIK viited ja lingid, mis sellel lehel on, on seotud selle väljamõeldud pangaga?

PS. Memokraat.ee-l pole mingisugust seost  minu tegeliku isikuga.

Postituses “Mõtteid meedia uue mudeli teemadel” puudutasin muu hulgas ka aegade jooksul tehtud investeeringute suurust Postimees Online’i. Peab piinlikkusega tunnistama, et kuigi ma mainisin seal küsimuse korras Postimees Online võimaliku investeeringu suurust, oleks võinud korra äriregistrisse vaadata. Ma ei teadnud, et Postimees Online on eraldi firma ja selle info on avalikult kättesaadav.

Aruandest selgub, et kuigi ükski tegutsemisaasta pole PO-le lõppenud kasumiga, on tema reklaamimüügi tulud katnud enamuse arenduskuludest. Postimees AS on pidanud ettevõtte omakapitali 2008. aastal juurde maksma 5 miljonit krooni ning põhivarasse investeerima miljon krooni. 2007. aasta majandusaruandest selgub, et investeeringud põhivarasse olid 1,7 miljonit krooni ning omakapitali süstiti siis 2,6 miljonit krooni.

Mis juhtub, kui reklaamitulu järsult kukub? Firma müügitulu oli hoolimata alanud majanduse jahenemisest eelmisel aastal 23 miljonit krooni, kuid suur osa sellest läks üpris jäikadeks kuludeks nagu näiteks rohkem kui 50 töötaja palgad (13,8 miljonit) ja üldhalduskuludeks (6 miljonit krooni). 4,9 miljonit krooni läks turunduskuludeks, mis iseenesest pole jäigad, kuid on kindlasti olulised turu suurima lugejate arvu saavutamiseks peetavas võitluses Delfiga.

Paljud Eesti suuremad ettevõtted on aastatega oma malakad kätte saanud ning isegi kui nad teevad samme, mis kõigile ei meeldi, ei katsu nad neid enam mingi haleda ähmajutuga õigustada. Kõige targemad neist annavad halvast uudisest teada ning toovad lihtsalt välja selle põhjused.

Postimehega see päris nii pole. Ilmselt sellepärast, et kuna meediaettevõtted üksteist üpris kartellihõnguliselt kunagi ei arvusta, puudubki nende suhtes tõsiseltvõetav kriitika ja nad saavad sisuliselt teha, mida nad tahavad.

Igatahes. Pärast seda kui olin täna saanud Postimeest lugedes just rikkamaks “piltuudise” võrra, mis kujutas räime nosivat piisonit, jõudsin Postimehe peadirektor Erik Roose alljärgneva tsitaadini, mille peale tõmbasin endale kõigepealt teed peaaegu kurku. Seejärel mõistsin, et vähemalt Postimehel puudub igasugune enesekriitiline arusaam reaalsusest:

Väljaande jaoks jääb olulisimaks usaldus – põhjus, miks postimees.ee raketina taevasse sööstis, oli see, et kandsime paberlehe usaldusväärsuse internetti üle.

http://www.e24.ee/?id=112969

Lisaks sellele, et see on täiesti uskumatu korporatiivne BS, on selles lauses ka üks huvitav tükk infot. Nimelt on Postimehe paberlehe ajakirjanikud ise ja omavahel üldiselt jätnud mulje, et nad ei taha midagi teada sellisest asjast nagu postimees.ee ning nad on ka väitnud, et see “on täiesti erinev kanal päris Postimehest”. Ma olen sellesse väitesse alati skeptiliselt suhtunud, kuid Erik Roose tsitaadist ilmneb kenasti, et ajalehe kõrgem juhtkond peab postimees.ee-d Postimehega vägagi seotuks.

Mis puudutab aga usaldusväärsuse ülekandmist Postimehest võrguväljaandesse, siis üks pilt on väärt rohkem kui tuhat sõna:

Allikas: Postimees.ee

Ma teadsin küll, et Obama on üpris kõva mees aga seda ma poleks küll uskunud, et tal nii suur lennuk on. Postimehe andmetel kavatseb USA president Euroopat külastada umbes Malta suuruse õhulaevaga, mille põrandapind laiub 371,6 ruutkilomeetril. P.S. Normaalne ökoloogiline jalajälg, Barack!

Ahto Lobjakas kirjutab Postimehes:

“Klassikalise riigiteadusliku definitsiooni järgi on poliitika protsess, mille raames n-ö paljas võim (naked power) taotleb avalikku autoriteeti, otsib avalikkuse toetust, ehk lühidalt: püüab hankida endale legitiimsust.

Poliitilist protsessi selle mõiste sügavamas tähenduses (mugandatult Roger Scrutoni teosest «A Dictionary of Political Thought», eesti keeli «Poliitilise mõtte sõnaraamat») on praeguses Eestis peaaegu võimatu täheldada. Võimu poliitiline vastutus on hajunud sellisel määral, et volitatusest on järele jäänud vaid voli.

Link.

Nüüd on siis nii, et kui president Ilves teeb midagi, mis on seaduse järgi ainuvõimalik, nimetab Postimees seda “vee peale tõmbamiseks”. Kas pole mitte nii, et vee tõmbasid millelegi peale hoopis need riigikogulased, kes esitasid populistliku eelnõu palkade vähendamiseks, teades, et see läbi ei lähe?