Postituses “Mõtteid meedia uue mudeli teemadel” puudutasin muu hulgas ka aegade jooksul tehtud investeeringute suurust Postimees Online’i. Peab piinlikkusega tunnistama, et kuigi ma mainisin seal küsimuse korras Postimees Online võimaliku investeeringu suurust, oleks võinud korra äriregistrisse vaadata. Ma ei teadnud, et Postimees Online on eraldi firma ja selle info on avalikult kättesaadav.
Aruandest selgub, et kuigi ükski tegutsemisaasta pole PO-le lõppenud kasumiga, on tema reklaamimüügi tulud katnud enamuse arenduskuludest. Postimees AS on pidanud ettevõtte omakapitali 2008. aastal juurde maksma 5 miljonit krooni ning põhivarasse investeerima miljon krooni. 2007. aasta majandusaruandest selgub, et investeeringud põhivarasse olid 1,7 miljonit krooni ning omakapitali süstiti siis 2,6 miljonit krooni.
Mis juhtub, kui reklaamitulu järsult kukub? Firma müügitulu oli hoolimata alanud majanduse jahenemisest eelmisel aastal 23 miljonit krooni, kuid suur osa sellest läks üpris jäikadeks kuludeks nagu näiteks rohkem kui 50 töötaja palgad (13,8 miljonit) ja üldhalduskuludeks (6 miljonit krooni). 4,9 miljonit krooni läks turunduskuludeks, mis iseenesest pole jäigad, kuid on kindlasti olulised turu suurima lugejate arvu saavutamiseks peetavas võitluses Delfiga.
Paljud Eesti suuremad ettevõtted on aastatega oma malakad kätte saanud ning isegi kui nad teevad samme, mis kõigile ei meeldi, ei katsu nad neid enam mingi haleda ähmajutuga õigustada. Kõige targemad neist annavad halvast uudisest teada ning toovad lihtsalt välja selle põhjused.
Postimehega see päris nii pole. Ilmselt sellepärast, et kuna meediaettevõtted üksteist üpris kartellihõnguliselt kunagi ei arvusta, puudubki nende suhtes tõsiseltvõetav kriitika ja nad saavad sisuliselt teha, mida nad tahavad.
Igatahes. Pärast seda kui olin täna saanud Postimeest lugedes just rikkamaks “piltuudise” võrra, mis kujutas räime nosivat piisonit, jõudsin Postimehe peadirektor Erik Roose alljärgneva tsitaadini, mille peale tõmbasin endale kõigepealt teed peaaegu kurku. Seejärel mõistsin, et vähemalt Postimehel puudub igasugune enesekriitiline arusaam reaalsusest:
Väljaande jaoks jääb olulisimaks usaldus – põhjus, miks postimees.ee raketina taevasse sööstis, oli see, et kandsime paberlehe usaldusväärsuse internetti üle.
http://www.e24.ee/?id=112969
Lisaks sellele, et see on täiesti uskumatu korporatiivne BS, on selles lauses ka üks huvitav tükk infot. Nimelt on Postimehe paberlehe ajakirjanikud ise ja omavahel üldiselt jätnud mulje, et nad ei taha midagi teada sellisest asjast nagu postimees.ee ning nad on ka väitnud, et see “on täiesti erinev kanal päris Postimehest”. Ma olen sellesse väitesse alati skeptiliselt suhtunud, kuid Erik Roose tsitaadist ilmneb kenasti, et ajalehe kõrgem juhtkond peab postimees.ee-d Postimehega vägagi seotuks.
Mis puudutab aga usaldusväärsuse ülekandmist Postimehest võrguväljaandesse, siis üks pilt on väärt rohkem kui tuhat sõna:
Allikas: Postimees.ee
Ma teadsin küll, et Obama on üpris kõva mees aga seda ma poleks küll uskunud, et tal nii suur lennuk on. Postimehe andmetel kavatseb USA president Euroopat külastada umbes Malta suuruse õhulaevaga, mille põrandapind laiub 371,6 ruutkilomeetril. P.S. Normaalne ökoloogiline jalajälg, Barack!
Ahto Lobjakas kirjutab Postimehes:
“Klassikalise riigiteadusliku definitsiooni järgi on poliitika protsess, mille raames n-ö paljas võim (naked power) taotleb avalikku autoriteeti, otsib avalikkuse toetust, ehk lühidalt: püüab hankida endale legitiimsust.
Poliitilist protsessi selle mõiste sügavamas tähenduses (mugandatult Roger Scrutoni teosest «A Dictionary of Political Thought», eesti keeli «Poliitilise mõtte sõnaraamat») on praeguses Eestis peaaegu võimatu täheldada. Võimu poliitiline vastutus on hajunud sellisel määral, et volitatusest on järele jäänud vaid voli.
Link.
Nüüd on siis nii, et kui president Ilves teeb midagi, mis on seaduse järgi ainuvõimalik, nimetab Postimees seda “vee peale tõmbamiseks”. Kas pole mitte nii, et vee tõmbasid millelegi peale hoopis need riigikogulased, kes esitasid populistliku eelnõu palkade vähendamiseks, teades, et see läbi ei lähe?
