Archive for the ‘Riigikogu’ Category
Täiesti seaduslik moodus Riigikogu palkade külmutamiseks
Nov 20, 2008 | 1
Riigikogu otsus külmutada saadikute palgatõus on järjekordne eluvõõras mäng avaliku arvamusega, sest parlamendi sama koosseisu palkade muutmine pole Põhiseaduse kohaselt võimalik. Ometi teeb rahvaasemik näo nagu oleks olemas mingi šanss, et tema palgatõus tulevikus tõesti ära jääb. Huvitav, kelle peas see geniaalne plaan sündis?
Ja edasi kavatsevad poliitikud terve mõistuse ja ühtlasi ka süüdlase leida hoopis Presidendi kantseleist. On …
Postimees Riigikogu "võttest" külili
Nov 25, 2008 | 0
Nüüd on siis nii, et kui president Ilves teeb midagi, mis on seaduse järgi ainuvõimalik, nimetab Postimees seda “vee peale tõmbamiseks”. Kas pole mitte nii, et vee tõmbasid millelegi peale hoopis need riigikogulased, kes esitasid populistliku eelnõu palkade vähendamiseks, teades, et see läbi ei lähe?
Riigikogu palgamüsteerium
Dec 2, 2008 | 1
Juba kümnes päev järjest ei saa ma aru, miks ei võiks Riigikogu saadikud kohe täna oma palka alandada, makstes osa rahast riigieelarvesse tagasi? Seda saab teha täiesti seaduslikult ja põhiseaduslikult. Algust võiks teha need saadikud, kes on rohkem mures, näiteks Hannes Rumm, kes oma blogis palgateemasid üsna mõistlikult lahkab, kulm kipras nagu meil kõigil. Isegi kui Jaan …
Juba 16ndat päeva ei saa ma aru!
Dec 8, 2008 | 0
Miks Riigikogulased ei vähenda oma palka vabatahtlikult, osa sellest tagasi makstes. Saadikud on selgelt väljendanud oma soovi saada vähem palka ning on selle nimel valmis isegi Riigikohtuni välja minema. Seniks kuni kohtuveskid jahvatavad, võiks aga astuda ise vajalikud sammud ning leida võimalused raha tagasi maksmiseks. Kindlasti on seaduslikke mooduseid. Või on tegemist mingisuguse järjekordse “nipiga” palgateema edasilükamiseks?
Ühe poliitilise triki lõppmäng
Feb 23, 2009 | 4
Kuna Riigikogus ei lubanud parlamendisaadikutel oma palku külmutada, mis pole kellelegi mingi üllatus, siis oleks päris huvitav, kas lõpuks jõutakse selleni, et parlamendisaadikud loobuvad osast oma palgast ise.
“Populism!” ütles selle idee peale üks mu tuttav, kes töötab ühe erakonna juures. Mulle jälle tundub, et sõnast populism on saanud tänapäevase poliitiku jaoks õigustus jätta tegemata …
Laar vs. Ligi. Deathmatch. Laar võidab.
Feb 28, 2009 | 0
Fakt: Mart Laar teatas, et IRL parlamendifraktsioon maksab tagasi selle osa palgast, mis muidu peaks tõusma. Jürgen Ligi ründas. Mart Laar vastas. Vaatame korraks, millest siis jutt käib.
Ligi kirjutab, et “on tõestatud, et palgateemaliste rinnarebimiste ajal lõpevad sisulised poliitilised debatid ja uuenduslikud ideed, sest konkurentsireeglid nõuavad demonstratiivsust ja alapakkumisi.”
Küsiksin vastu, et kus see tõestatud …
Seitse valimisloobumist
Raul Rebane Mar 8, 2011 | 33
Millegi saavutamiseks tuleb tavaliselt millestki loobuda, loomulikult ka valimiste ajal. Vaatame olulisemaid loobumisi, mis viisid häälejaotuseni, mida me nüüd tunneme valimiste lõpptulemusena ja mis määravad pikaks ajaks Eesti kursi.
Reformierakond loobus Savisaarest.
Reformierakond tavaliselt millestki vabatahtlikult ei loobu, aga sedapuhku tehti tugev samm. Andrus Ansipi avaldus novembris 2010, et Savisaarega koostöö on välistatud, oli valimiste lõpptulemust silmas pidades …
Konsensusmeetodi kasutamisest õigusloomes
Priidu Kull Dec 1, 2011 | 11
Esmaspäevasel konsensuseotsimise üritusel tajusin, et just konsensus oli see, mida ma riigiametnikuna eelnõusid välja töötades ja neid menetledes olin taotlenud. Mul on suur usk konsensusmeetodisse ja hea meelega oleksin arutlenud selle üle, kuidas teha nii, et õigusaktide väljatöötamisel ja poliitiliste otsuste tegemisel kasutataks rohkem konsensusmeetodit. Minu jaoks on oluline just küsimus riiklike otsuste tegemise protsessist, sest olen veendunud, et kui hakata riiklike otsusteni jõudmiseks kasutama kohast protsessi, siis lahenevad iseenesest paljud üksikküsimused.
Seejuures ma arvan, et see üritus algas õigest otsast – ehk sellistest küsimustest nagu “millise küsimuse üle me peaksime arutlema”, “kuidas otsustada selle üle, millise küsimuse üle me arutleme” ning “kuidas arutleda selle üle, millise küsimuse üle me peaksime arutlema”. Kedagi ei oldud ju kutsutud sellele üritusele mõnda riigielu korralduse küsimust arutama. Seetõttu ei oleks konsensusmeetodi mõttega olnud kooskõlas see, kui mõne konkreetne küsimuse arutamist oleks sealsele rahvahulgale peale surutud.
