Archive for the ‘Tõusikud’ Category
Wannabe teejuht
Mar 27, 2009 | 2
Kui sa midagi saada tahad, siis harva piisab sellest, et sa seda nuiama lähed. Isegi nii võib minna, et soovitud asja nõudlemine lõpeb lausa vastupidise tulemusega. Kujutage ette näiteks (äri)meest, kes ettevõtte loomise asemel oleks hoopis otse läinud kaatripoodi ning hakanud nõudma: “andke mulle see kõige suurem kaater, tasuta!”. Ei, enne tuli ikka firma luua, sebida ja harjutada ning isegi …
Mis värk selle õnnega on?
Feb 24, 2010 | 2
Daniel Vaarik
Kui uskuda rahvusvahelisi uuringuid, siis Eestis ei ole inimesed kuigi õnnelikud. Näiteks üks indeks paigutab meid Euroopas õnne poolest eelviimasele kohale, viimasel kohal on Bulgaaria. On ka natuke helgemate tulemustega küsitlusi, kuid maksimumskoor, mida mina näinud olen, asetas eestlased eluga rahulolu osas kuskile nõrga keskmise piirile.
Eestis tuleb õnneteemast rääkides olla …
Kuidas pangad meilt kunsti röövisid
Sep 27, 2010 | 13
Eero Epner
NO99 dramaturg
Mõni aeg tagasi sai üks mu sõber selle siin:
See on Nordea panga reklaampakett oma tähtsatele klientidele: täitsa okei värvid ja pintslike, millega kapitalist saab minna ja veidi plein air möllata. Maailmas ei ole just palju asju, mis suudaksid võistelda vabaõhumaali kombiga (tervislikkus pluss loomingulisus), ja seetõttu oli mul hea meel nii panga …
Hiiliv Triikraud
Daniel Vaarik Mar 29, 2012 | 14
Hiiliv Triikraud töötas kõrgete lagedega majas, kus ta käis mööda seinaveeri ning varitses inimesi. Sellest oligi ta oma hüüdnime saanud, et ta tavatses kardina tagant välja karata ning lajatada kolleegi kätte paki paberilehti, mis olid servast servani strateegilist juttu täis kirjutatud. Kui ma ütlen servast servani, siis ma ei mõtle tavalist täistrükitud paberilehte, ma mõtlen sõna otseses mõttes lehte, millel tekst algabki täpselt kõige ülemisest lehekülje nurgast ja lõpeb kõige alumisest. Ilma äärteta. Ilma lõiguvahedeta.
Oli inimesi, kes püüdsid Hiiliva tekstidele pihta saada, neist midagi õppida, kuid see lõppes tavaliselt nii, et inimene leiti maja seina lakkumas ning karjumas sõnu nagu “pikaajaline” ja “arengukava”. Lisaks sellele, et Hiiliva tekstid olid nagunii keerulistel teemadel, puudus neis ka igasugune kristlik halastus ja vastutulek inimmõistuse loomulikule vajadusele millestki aru saada, sest ta kasutas tekstis võimalikult palju sulgusid, lühendeid ning viiteid keerulise nimega seaduse muutmise seadustele.
