Memokraat

Poola disainer Jacek Utko räägib 6 minuti jooksul, kuidas ta Bonnieri ärilehed disaini abil tõusule viis üle terve Ida-Euroopa. Huvitav, mida kohalikud Äripäeva inimesed sellest arvavad? Tegelikult olen ka mina nõus, et Äripäev on päris hästi disainitud ning lisaks on neil ka Eesti tugevamaid fototoimetusi. Probleem on ju ainult sisuga. Sellega ilmselt maailma top 10 000 lehe hulka ei saaks.

Kolmapäev Vilniuses lõppes alles hilisõhtul kuupkilomeetri suurusest peaaegu inimvabast kaubanduskeskusest ketse otsides, seepärast sõitsin Tallinnasse peaaegu terve öö. Vähemalt pimeduses on Balti riigid sarnased. Ma tean, et nad on päeval ka ühte moodi aga ma ei viitsi sellel teemal vaielda. Pühapäevaskandinaavlased nagu me oleme. Pealegi rikuks minu argumendid ära mõni möödasõitev Läti BMW numbrimärgiga BUMER.

Mul oli ka kaasas gorillapod ja väike digikaamera, nii et vaadake ise, kui time-lapse filmid sobivad. Kui aga laul meeldib, minge kindlasti ja vaadake Lalehi kodulehte ja ostke tema muusikat http://www.laleh.se/. Loodan, et ta ei pahanda, et tema lugu kasutasin, see sobis kuidagi.

Te võite seda postitust lugeda ülaltoodud loo saatel, mille lasi 1967. aastal välja Briti bänd Procol Harum. Sellest laulust sai nii suur hitt, et kriitikute hinnangul tappis see bändi edasise edu. Lugu meeldis kõigile liiga palju. Enne kui bänd aru sai, oli juba hilja, inimestel oli lihtsalt tükiks ajaks süda paha sellest, kui palju nad seda laulu kuulanud olid. Asi polnud ju selles, et laul oli halb. See on siiani täiesti geniaalne. Asi oli hoopis selles, et see oli liiga äge.

Kui Eesti uuesti iseseisvus, olid kõik kohad täis väikeseid sinimustvalgeid, suuri sinimustvalgeid ja lihtsalt sinimustvalgeid asju. Seda oli nii palju, et varsti oli kõigil sellest õhinast natuke piinlik… Mitmeid pikki aastaid ei olnud sinimustvalge enam kuigi moodne kombo. Mäletan isegi arutelusid, kus räägiti sellest, et eestlased võiksid teiste rahvaste sarnaselt rohkem oma lipuvärve au sees hoida. Alles viimastel aastatel on sinimustvalge jälle pildis tagasi, kuigi ma ei usu, et järgmisel suvel keegi neid lippe enam autokatustele paneks.

See, mis juhtub hiidvaimustuse järel, näitab, kui suure ülesande ees seisab Barack Obama, kes peab ruttu välja mõtlema, kuidas maandada enda suhtes liiga kõrgele kerkinud ootused vähemalt samasuguse osavusega nagu Chesley “Sully” Sullenberger maandas lennuki Hudsoni jõele. Rahustavad metafoorid ja kõigile natuke lootust. Kindlasti tuleks alla tõmmata üliinimese hüsteeriat, mis räigelt maad kipub võtma.

Minu meelest ütles Sten Tamkivi hiljutisel majanduskonverentsil Restart välja väga tabava tõe, et innovatsioon ja tolerants on laiemalt seotud. On ju loogiline, et iga uus ühiskondlik või ettevõttesisene idee vajab vähemalt mingisugust toetavat suhtumist. Kui kõik mõtted kohe alguses maha tambitakse, jääb vähemaks inimesi, kes üldse uute ideedega välja tulevad.

Või nagu Nietzsche ütles: “ka kõige haletsusväärsem loomakene saab takistada võimsaima tamme arengut, süües lihtsalt ära selle tõru”.

Siin on link Steni enda blogi vastavale postitusele ja siin video:

Steni esinemine on inglise keeles.

Memokraadi televisiooni- ja satiiritoimetus sai tuult tiibadesse aastalõpuklippi saatnud edust ja otsustas videovormi valada mõned kriitilised matsud meedia suunas. Seda kõike võib muidugi võtta ka omamoodi ennustusena. Banzai!

* Kui küsite, et miks just see klipp ja need isikud, siis ülalesineva häkkimine filmist Untergang on saanud youtube.com keskkonnas populaarseks ajaviiteks või omamoodi võistluseks. Leida võib klippe nii Blu-Ray ja HD DVD vahelise sõja kohta kui ka Hitleri ilmajätmisest World of Warcrafti kasutajanimest. Idee, mis hakkas oma elu elama. Selle kohta siis öeldaksegi teise sõnaga “internetimeem”.

Memokraadi uudistetoimetus on kokku pannud tähtsamad hetked 2008. aastast. Tundke ennast hästi!

(NB! Tegemist on mashupiga Nick Parki loodud karakteritest Creature Comfort nimelisest showst, originaale saate vaadata siit.)