Portfelliga vastu pead

Tegelikult ma ei tea ühtegi edukat portfellita ministrit. Kui teile kunagi pakutakse sellist ametikohta, siis ärge võtke vastu! See on lõks. Nõudke sellist, millel oleks portfell, hakake näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministriks. Rahvastikuminister Urve Palo kauge eelkäija Eldar Efendijev sai portfellita ametis lausa infarkti. Legend räägib, et see juhtus natuke aega peale seda, kui ta oli käinud Riigikantseleis tugeva aktsendiga korduvalt nõudmas “Kus on minu ministeerium!?”. Kuna teati, et tal on süda haige, siis ei julenud keegi talle pika aja jooksul öelda “Ausalt, Eldar, Sul polegi ministeeriumi.”

Ministeeriumi ja tegelikult igasuguse büroo puudumine oli ametisse astudes üllatuseks ka Urve Palole, kuid kiire tegutsemisega harjunud ärinaine asus väledalt meeskonda looma, intervjuusid andma ja rahvaste integratsiooni korraldama. Portfellidega poliitkalad muidugi naersid pihku, sest tavaliselt tunnebki valitsuse kõige kogenematud ministrid ära sellest, et nad annavad kohe esimestel ministrinädalatel hulgaliselt intervjuusid. Tihti suudavad nad siis välja öelda midagi ebakompetentset või anda liiga suuri lubadusi. Samad probleemid olid olemas ka Urve Palol. Edasi järgnes juba Pronksöö ning integratsiooni seisukohalt tähtsad teemad jõudsid meessoost ministrite kätte, kellel polnud ehk oluliselt rohkem poliitilist kogemust, kuid neil oli vähemalt portfell ning kuna vastasseis kohalike venelastega ning vabadussamba püstitamine võttis vähemalt nende endi sõnul kohati sõja mõõtmed, siis oli loomulik, et krusaadi pandi juhatama kindral Aaviksoo.

Mul on Urve Palost kahju, sest tänaseks on ta poliitiliselt ja administratiivselt (selleks ametiajaks) enam vähem surnud, need ideed, mis ta ellu viia püüab, mõjuvad kui karikatuurid millestki, mis kunagi võisid olla head mõtted. Ja see pole suures osas tema süü. Ilma abita, ilma poliitilise kogemuseta ja ilma portfellita, põruks läbi enamus. Valus järeldus – kokkuvõttes toimib ka valitsuse süsteem sama moodi nagu Savisaare keskerakond. Need onklid võivad võtta näiteks IMF’i läbipaistva riigijuhtimise käsiraamatu ja hakata sealt näpuga järge ajades ideid ellu viima, tulemuseks on ikka Usbekistan.

Written by Daniel Vaarik