Kas Delfi loobus sõnavabaduse viigilehest?

Daniel Vaarik

Osutan vist valusale kohale. Vabandan, aga see vist on vajalik. Tänases Vikerraadio Uudis+ saates* esines Delfi arvamustoimetaja Rain Kooli meediakommentaariga, milles ta tegi minu jaoks üsna olulise avalduse:

“Ütlesin tolles kommentaaris välja ka lause, millele kirjutan ka täna alla. Kui vaja, kell kolm öösel ja silmad kinni. Et anonüümsete netikommentaaride lubamisel ei ole tegemist sõnavabaduse, vaid äriga. Isikutuvastust nõudva kommentaariumi sisseseadmine oleks majanduslikult hukatuslik ükskõik millise peavoolu väljaande jaoks. Mitte sellepärast, et seda keegi enam ei loeks, vaid sellepärast, et sellest kaoks suur hulk kommentaatoreid. Tänase päeva kõige populaarsemad veebilehed on aga tänase päeva kõige populaarsemad just seetõttu, et paljud inimesed käivad seal mitte ainult lugemas, vaid ka lugusid kommenteerimas. Kui nad peaksid seda tegema oma nime alt, kaoks suur osa kommentaatoritest nagu tina tuhka. Ning populaarsematele veebilehtedele jõuaks kätte karmid ajad. Ehk siis olen valmis täna kordama. Unustage sõnavabadus, tegemist on äriga.”

Rain Kooli väljaütlemised on  ilmselt fundamentaalse tähtsusega, sest paljud senised vaidlused on käinud selle ümber, et a) kas Delfile on kommentaarid tegelikult äriliselt väga vajalikud, või on Delfi ikkagi sõnavabadust kaitsmas? b) kas Delfi saab majanduslikku kasu kommentaaridest või on need lihtsalt väike ühiskonnale kasulik diskussiooniruum? Praeguseks on vastus selge, see on äri. Unustage sõnavabadus.

Muidugi oleks okei  ka variant, et Delfile on sõnavabadus oluline ja samas on see ka äriliselt kasulik. See oleks eriti võimas kombinatsioon. Kuid mis saab siis, kui ollakse nende kahe piiri vahelistes olukordades?  Praegu andis Delfi küll selgelt mõista, mis juhtub, kui need kaks väärtust üksteisega põrkuvad. Sõnavabadus kaotab. Äri võidab.

36568446b412bc4e6c_1

Foto: Res Publica noored 2006. aastal Riigikogu rõdul sõnavabadust kaitsmas. Protestiti niinimetatud Delfi eelnõu vastu. Delfi polnud siis veel öelnud, et “unustage sõnavabadus”. (Allikas: Postimees)

* Konkreetne jutt algab 15:30 peale saate algust.

  • joseangeljuristo

    Hea postitus. Ma olen paranoiline ja mind huvitab järjest rohkem, mis on teie agenda.

  • http://twitter.com/DanKaban Daniel Kaban

    Aus vastus…….. – “liiga aus”?

  • http://twitter.com/paavoh Paavo

    “Oma nime alt kommenteerimise” nõudmine/propageerimine jääb mulle arusaamatuks, sest näiteks EPLi püsikasutajaid-grafomaane see vaevalt takistaks (nende nimed on huvitatutele praegugi leitavad), aga tõenäoliselt kaoksid pühapäevakasutajate arvamused, kes enamjaolt loevad, aga sõna võtavad harva. Ühesõnaga, arvamuste paljusus kannataks.

    ID-kaardiga või muul usaldusväärsel moel isiku sidumine kommentaariga on vajalik iga kasutaja unikaalsuse tagamiseks ja spämmi kõrvaldamiseks – näiteks keelates konkreetsel isikul kommenteerimise (eeldab, et tuvastamiseta ei saaks üldse kommenteerida). Praeguse nn anonüümse süsteemi korral piisab ju “küpsiste” kustutamisest ja IP-aadressi värskendamisest, et taas möllama saaks asuda.

    Identifitseerimiskohustus iseenesest ei muuda midagi paremaks.

    PS. Delfi ja päevalehtede puhul üllatab suhtumine nagu võimalikke lahendusi oleks ainult kaks: täielik eelmodereerimine või praegune täiesti vaba lällamine. Vahepealseid lahendusi on palju ja ma olen pettunud, et nimetatud pooled pole üles näidanud vähimatki huvi nende lahenduste vastu.

  • http://tarmojuristo.wordpress.com tarmojuristo

    Kommentaarid, nagu öeldakse, on siinkohal liigsed :)

  • http://twitter.com/rainkooli Rain Kooli

    Lisan siia lingi kogu kommentaarile, mis oli tunduvalt pikem kui Danieli tsiteeritud lõik. Aga ma usun, et mõistate ka ise, et kui seda Delfile nina alla hõõruda, siis öeldakse selle peale kohe, et Kooli pole mingi ütleja ning ajas lihtsalt lolli juttu. Ongi kogu fundamentaalne tähtsus :)
    http://rainkooli.blogspot.com/2009/09/meediakom

  • http://tarmojuristo.wordpress.com tarmojuristo

    Respect anyway.

  • http://twitter.com/villej Ville Jehe

    Heh, ma olen küll juba aasta jagu vaid nõukogus Delfis, aga endiselt kindel, et enamus Delfi inimestest Raini vaateid ei jaga.

    Kui keegi siin aga arvab, et ma jama ajan ja ei julge asjadest otse ja ausalt rääkida, siis andke tuld – lahkun ja lasen teil siin segamatult maailma parandada…

    Hea on see, et ,Delfi on õnneks endiselt koht, kus kõigil oma arvamuse avaldamine lubatud. Kahju, et nüüd paljud seda kogu Delfi peale laiendavad, muud midagi.

  • http://twitter.com/olevvaher Olev Vaher

    Väga hea et lõpuks juleti tõde välja öelda. Aga kui tegu on äriga ehk muuta kommenteerimine tulevikus tasuliseks?

  • http://distantsignal.blogspot.com Daniel Vaarik

    Ville, ütlesid nii: “Kui keegi siin aga arvab, et ma jama ajan ja ei julge asjadest otse ja ausalt rääkida, siis andke tuld – lahkun ja lasen teil siin segamatult maailma parandada…”

    Kas see pole mitte täiesti selge point selle poolt, et lahmivad kommentaarid viivad kambatsensuurini ehk siis inimese lahkumiseni, kes võiks muidu anda diskussioonile suurt väärtust?

  • jamie1047

    1) Dokumendi ja suundumuse nimetus on natuke ebaõnnestunud, et mitte öelda ebatäpne. Troll on definitsioonijärgselt isik, kes postitab provotseerivaid, solvavaid, ebaolulisi või teemaväliseid teateid netikeskkondades nagu foorumid, vestlustoad, blogi(kommentaariumid) eelkõige selleks, et provotseerida teiste kasutajate poolset emotsionaalset vastukaja või häirida muul viisil teemakohast arutelu. Mõte ja suundumus arusaadav, “kaubamärk” segadusttekitav.

    Juba trolli määratlus ise on vastuoluline. Samuti ei piirne “trolliküttide” probleemiasetus trollimisega. Trollimise määratlus eeldab subjektiivset hinnangut, eriti piiripealsetel juhtudel seega, probleem pole ilmselgelt provotseerivad ja solvavad väljendused vaid “mittemeeldivate” kategooriasse kuuluvad, mis otsustatakse ristida trollimiseks. Delfi rämpskommentaaride klassika olulise osa eesmärk ei ole ilmtingimata kedagi provotseerida vaid väljendada vahetult ja ilma filtriteta oma hetke-emotsiooni. Teemavälisuse tähendus väärib eraldi käsitlust.

    2) Määratlege täpsemalt, mille vastu ollakse ja mille vastu mitte. See tundub trolliküttidele liiga selge olevat ja see teeb tähelepanelikuks:
    – kaaskommentaatori, artiklis mainitu, sotsiaalse grupi solvamise (ebaõiglase hinnangu) vastu? ok
    – üldtunnustatult ropu kõnepruugi vastu
    – aga kui situatsioon või isik väärib natuke roppu kõnepruuki?
    – taotluslikult arutelu häirida püüdvate tegelaste vastu?
    – aga kas ka autori või/ja kommentaatorite enamuse seisukohast erinevate vaadetega isiku vastu?

    3) Ainult Delfis või trükimeedia veebiväljaannetes kommentaariumidele isikutuvastuse kehtestamine pole piisav. Loogilis-juriidilistel põhjustel tuleb samasugune kontroll kehtestada a) igasuguse b) internetis c) siinsetele kasutajatele kättesaadava veebikeskkonna d) suvakasutaja poolt kommentaari vormis täiendatava d) ning ka põhitekstidena / algautorina avaldatud sisu kohta.

    Kui nüüd täpsemalt mõelda, siis identifitseeritavad ei pea olema ainult Delfi kommentaarid vaid ka käsitööfoorumi kõik kasutajad ning ka näiteks iga blogi autor. Kohe tekib ka interneti olemusest tingitud probleem: kindlasti esineb maailmanurk ja jurisdiktsioon, kuhu Eesti seadusandja ei ulatu ja saab avada anonüümse blogi. Kas hakkame siis neid teenusepakkujaid küber-Eesti tulemüüriga blokeerima. Mida “ebameeldivat” me veel blokeerime?

    3) Ainult pärisnime all, ID-kaardi tuvastusega avaliku eneseväljenduse sätestamine ilmselt poolehoidu ei leia. Ma loodan, et see pole ka trolliküttide eesmärk. Pärisnime all esinemine on problemaatiline juba ainuüksi nimekaimluse tõttu rääkimata sellest, et enamus inimesi soovib oma poliitilised, kunstilised või ka näiteks seksuaalsed kalduvused hoida lahus oma pärisisikust. Ja seda ei saa ette heita kui kõik jääb viisakuse piiresse.

    4) Anonümiseerija rolli andmine netikeskkondade haldajatele on perspektiivitu ettevõtmine, sest tähendab sisuliselt isikuandmete käsitlemise andmist / kohustuslikuks tegemist kontrollimatult laiale isikuteringile ning selle info voluntaristliku kasutamise võimaldamist.

    5) Tehnoloogilis-juriidilise poole pealt ainus realistlik lahendus on järgmine:
    – autentimine toimub ID-kaardiga kasutades spetsiaalset autentimisserverite farmi, mis kuulub seadusega reguleeritud avalik-õigusliku juriidilise staatusega isikutuvastus-anonümiseerimisteenusele;
    – suvalise Eestist ligipääsetava veebikeskkonna kasutaja-autent peab toimuma läbi tolle serveri ja veebikeskkond saab ainult autentimissessiooni võtme aga mitte isikuandmeid;
    – isikul on õigus valida, kas ta esineb pärisnime või aliase all. Igal isikul on õigus omada maksimaalselt kahte profiili: isikunimeline ja üks alias;
    – isiku ja aliase, füüsilise isiku ja paljukorduva nime saab omavahel kokku viia ainul seaduse alusel õiguskaitseorgani poolse nõude alusel;
    (vt ka eespoolsest tulenevat nõuet Ginea-Bissau ropp-blogide hostija blokeerimiseks)
    – iseküsimus, mis saab nendest autentimislogidest siis kui Eestis kordub 1939-40?

    … ehk need on siin vaid mõned trolliküttluse probleemid.

    Jääb mulje, et kõnealused trollikütid üritavad konstrueerida ideaalset maailma netiruumis, kus nad ise tihti ei viibi ja mis neid konkreetselt ei mõjuta. Tegemist tundub olevat rohkem esteetilistele kui eetilistel kategooriatele põhineva taotlusega ja lootusega sooritada lihtsa liigutusega epohhiloov läbimurre. Vastupidise tõendamine jääb nondele autoritele.

    Küsimus laiemale ringile: kas eeltoodud seisukoha väljendamiseks peaks olema minu seisukoht kokkuviidav reaalse isikuga? Ehk kas ma olen troll, keda trollikütt soovib hävitada?

  • http://twitter.com/villej Ville Jehe

    Daniel, jah “lahmivad kommentaarid viivad kambatsensuurini ehk siis inimese lahkumiseni, kes võiks muidu anda diskussioonile suurt väärtust” aga siin on üks nüanss. Inimesed on erinevad – mind isiklikult näiteks anonüümsed lahmivad kommentaarid ei sega.

    Siin Memokraadis aga on
    1) oluliselt väiksem ring inimesi ja
    2) enamasti mitteanonüümseid
    3) üksikud mitte diskussioonist osa võtvad kommentaarid ei sega diskussiooni

    Kui Memokraadis oleks ID kaardiga regamine vms, siis Memokraat jääks mudeliga endiseks. Sama ei saa aga öelda massimeedia kommentaariruumi kohta – sinna sama mudel lihtsalt ei sobi, ehk peab midagi paremat välja mõtlema.

    Minu eelmise kommentaari mõte oli aga pigem selles, et ma vahel tunnen, et minu isik pole siin väga welcome tegelikult aga võibolla oli see eile öösel lihtsalt väsimusest tingitud emotsioon :-)

  • http://distantsignal.blogspot.com Daniel Vaarik

    Minu poolt ja ametlikult, oled väga welcome.

  • http://tarmojuristo.wordpress.com tarmojuristo

    Ma samuti arvan, et nii siin kui ka igas muus netifoorumis peaks mitte ainult sina vaid IGA isik welcome olema – niikaua kui ta käitub viisakalt. See kas kellegi vaated kellegi teise omadega kokku lähevad on siin hoopis teine küsimus – ja antud juhul ma pigem peaks seda just eraldi väärtuseks kui EI lähe.

    Ja vist juba sajandat korda – jah, ma saan aru, et sind anonüümsed lahmivad kommentaarid ei sega, so what? Mõnda teist segavad – kas see sinu repliik oli mõeldud selles osas ütlema “kuna mind ei sega, siis ei peaks kedagi teist ka segama” või “kui segab, ära loe”? Mind näiteks ei segaks grammi võrragi kui kõik Tallinna restoranid pakuks ainult liharoogi ja ma võiks ju sinule kui taimetoitlasele selle peale öelda, et kui ei meeldi siis söö kodus?

  • PKallas

    hea lugu siia vahelduseks.
    Tsitaat Äripäevast:
    Lasteaiaõpetaja Tiina Rõuk kirjutas president Toomas Hendrik Ilvesele kirja, milles protestib praamikuningas Vjatšeslav Leedo monopoolsuse vastu ning lõppeks soovitab reaalse eluga kursis olemiseks riigijuhtidel Delfi ja Postimehe internetikommentaare lugeda.

  • http://tarmojuristo.wordpress.com tarmojuristo

    1) Pealkirja osas nõus. Paku midagi välja?

    2) Mis sa ise ARVAD mille vastu me oleme? Kas tõesti on kuskilt olnud välja lugeda või põhjust arvata, et siin kellelgi on probleem “autori või/ja kommentaatorite enamuse seisukohast erinevate vaadetega isiku vastu”? Ja mina usun, et ei ole olemas situatsioone või isikuid, mis/kes “vääriks natuke roppu kõnepruuki”, on erinevaid keskkondi kus sobib ja on aktsepteeritav erinev kõnepruuk (s.h. siis minugipoolest, “natuke ropp”).

    3) Ei ole jah eesmärk ja see on pärani lahti uks kust ja enne sind juba mitu inimest on edukalt sisse murdnud :)

    4) Sõltub millisest autentimisest me räägime – siin foorumis tundub kõik justnagu sujuvat. Mõned inimesed on rohkem anonüümsed kui teised ja kelleltki pole ID kaarti või isikukoodi küsitud. Tarkinvestor.ee on läinud veidi rangema autendi teed ja ka pole taevas alla kukkunud.

    5) See on üks võimalus, aga kindlasti mitte ainus realistlik.

    Ja see mulje kindlasti ei ole õige – ma usun, et räägin nii Danieli kui enda eest öeldes, et me kumbki ei ürita konstrueerida ideaalset maailma ja me mõlemad viibime netiruumis kohati vast rohkemgi kui tingimata peaks või tahaks ;). Kui sa “netiruumi” all pidasid silmas Eesti online-laiatarbemeedia kommentaariume, siis seal ma tõesti olulist osa oma päevast ei veeda, samas usun, et olen nendega siiski piisavalt kursis, et arvamust omada.

    Ja minu vastus laiema ringi küsimusele – mind siiralt ei huvita karvavõrdki mis on sinu reaalne isik või pärisnimi. Mind huvitavad sinu seisukohad. Ilmselgelt suudad sa neid esitada viisakas ja argumenteeritud vormis ka anonüümselt – väga tore ja keegi ei taha sult seda anonüümsust ära võtta. Ja kui sa nüüd peaks äkki ootamatult leidma, et sa tahaks mind järgmiseks veidi sõimata, siis mind IKKAGI ei huvita karvavõrdki sinu reaalne isik, piisab sellest, kui sinu virtuaalne isik diskussioonist eemaldatud saab.

    Ning muidugi jääb alati internetis võimalus auke otsida, kustkaudu keegi saab foorumisse sisse logida ja kedagi teist nt. pedeks nimetada – ja veelkord, see ei ole probleem, mida me lahendada püüaks. See oleks tõesti just nimelt ideaalse maailma konstrueerimine.

  • http://tarmojuristo.wordpress.com tarmojuristo

    Tsiteerime siis kirja ennast ja mitte ÄP refereeringut:

    “Ja üldse mina soovitaksin küll lp valitsusel aeg-ajalt lugeda kommentaare Postimehes ja Delfis. Kuigi enamus on seal tõesti halvustavad ja mitte midagi ütlevad, siis niiöelda masu ajal on seal olnud vahel ka päris asjalikke ideid, mida teha annaks, kuidas riik taas jalule saada. Suhelgu rohkem rahvaga, mitte ärgu otsustagu tagaselja kõik ära,” koputab Rõuk valitsejate südametunnistusele.

  • PKallas

    Äripäev edastas seda, mis oluline, kas pole nii?

  • http://tarmojuristo.wordpress.com tarmojuristo

    Sõltub mis kellegi jaoks oluline on, kas pole nii?

    Ja kirjas on küll soovitatud lugeda Postimehe ja Delfi kommentaare, aga “reaalse eluga kursisolek” on siinokhal pigem küll ÄP interpretatsioon :).

  • jamie1047

    1) Adekvaatsem oleks “Leimiküti käsiraamat” kuna de-personifitseerib probleemi. Kindlasti pole see sama cool kui trolliküti… aga täpsusel on hind. Ja kindlasti on kellelgi veel parem idee;

    2) Selle punkti kohta käivas reaktsioonis on tunda juba teatavaid 'fleimi' http://en.wikipedia.org/wiki/Flaming_(internet) elemente.
    Nagu lugeda võib on väljendusvabaduse piiramine minu poolt esitatud küsivas vormis, seega, ei midagi isiklikku. Samas, ei saa sellesse väljendusvabaduse piiramise kartusesse väga leebelt suhtuda. Seetõttu on vaja täpsemalt määratleda, milline väljendumine on ebasobiv ja/või kuidas ebasobivus kindlaks määratakse. Kui kontrollimehanism on globaalne ja lubatavusstandard ühtne, siis peab see olema ka tüütuseni täpselt määratletav/tud. Negatsiooni ja iseenesestmõistetavuse kaudu (“Mis sa ise ARVAD mille vastu me oleme? Kas tõesti on kuskilt olnud välja lugeda või põhjust arvata”) defineerimine osutub nõrgaks, et mitte öelda kogu üritust kompromiteerivaks. Suurimaks probleemiks antud leimikütluse projekti juures võibki pidada pearõhu asetamist sõnavabaduse ja anonüümsuse (pole selge kas nimelise või isikutuva) kaitsjate ning kommertsajakirjandusele oponeerimist selmet hakatuseks määratleda, et mis on siis see paha leimi tagajärg, mille vastu võideldakse;

    Kõnepruugi roppuse osas on ilmselt ainuvõimalik pidada registrit lubatud/mittelubatud väljendusviiside kohta (muigan endamisi). Põrsas ja tainapea on lubatud ja t£$apea ning m#%% pole lubatud? Keel väljendusvahendina on reaalelus sellevõrra rikas ja on ka viis emotsiooni väljendamiseks. Ropem markeerib teatavat gradatsiooni. Utreerides – me ei saa eeldada, et internetist peab saama koht kus on lubatud ainult kõrgstiilis sangviiniline konversatsioon. Ja taaskord, “ei ole olemas isikuid kes vääriks natuke roppu kõnepruuki” on üks arvamus paljudest, mis kujundavad netiavalikkuse väärtusskaala. Lubatagu mulle siin üks 1984-Clockwork Orange-FightClub'ilik fantaasia, kuidas kulturiseeritud internetiajastu inimeste meelelahutus aastal 2034 on see, et käiakse reaalsetes diskussioonilaundžides, kus osaliste näod pole näha, hääled on elektrooniliselt piisavalt moonutatud, et poleks äratuntavad ja inimesed istuvad ja diskuteerivad milleiganes üle, kusjuures internetis olevad ülipiirangud ei kehti (taaskord teatud määrani).

    3) Võimalus kahtlustada “trolliküti käsiraamatu” autoreid pärisnime kasutamise sunduses on ühtpidi väike PR-möödalaskmine ja teisalt ka minu väike trollilik eksperiment. Praktilise poole pealt – seda oleks mõistlik esile tuua ja rõhutada, et täielik de-anonümiseerimine pole võimalik ja see kindlasti ei ole eesmärk. Praegu peab enne pikalt lugema ja siis väikese kõhklusega järeldama.

    4) Anonümiseerimise ja isikuandmete käsitleja rolli andmine suvalisele veebihaldurile: see aspekt ongi üks peamistest loogilistest probleemidest:
    – trollikütluse rakendamine võib olla kas vabatahtlik või avaliku võimu regulatsiooniga kehtestatav. Kui see on vabatahtlik siis suure tõenäosusega see oma otstarvet ei täida. Järelikult avaliku võimu regulatsioon;
    – edasi on küsimus kohustatud subjektides. Puudub hoomatav kriteerium või isegi põhjus, miks peaks eristama Delfit isetegija.net foorumist, seega totaalne, seega kohustus ja õigus käitleda isikuandmeid ja võimalus de-anonümiseerida. Nende käitlejate üle järelevalve teostamine (+ edasikaebamiste käsitlemine jne) on omakorda teema omaette. Ehk siis riburada jõuame välja asjani 'administrative nightmare'. Teisalt kui see järelvalve on nõrk, siis sagenevad olukorrad kus foorumiadminidel jääb võimalus kas foorumis, päriselus või mujal käituda ainult temale teadaoleva de-anonümiseerimisinfo põhjal, mida kontrollida on veel raskem. Kokkuvõttes – memokraat.ee ja tarkinvestor.ee põhjal ei saa teha üldistust kogu netisuhtluse kohta aga nood printsiibid ja mehanismid peavad paraku kehtima universaalselt igal pool.

    5) Kui on välja pakkuda mõni alternatiivne autentimis-anonümiseerimismehanism, siis puhtalt mõtte edasiarenduseks oleks huvitav lugeda.

    “mind siiralt ei huvita karvavõrdki mis on sinu reaalne isik või pärisnimi” – laiendades selle olulisele osale kommentaatoritest, anonüümsus ei ole kindlasti probleem kui sellega kaasneb vastutus – võimalus ilma cookie-de ja IP aadressite põhjal lootusetu jäljeküttimiseta kindlaks teha rikkuja. Vabatahtliku autentimise rakendamine on ilmselgelt küsitav. Ehk minu peapunkt ongi eelmises kommentaaris välja toodud totaalsuse paratamatus ja selle teostatavuse küsitavus.

    “kui sa … tahaks mind järgmiseks veidi sõimata … piisab sellest, kui sinu … diskussioonist eemaldatud saab” – ehk diskussioonist eemaldamise võimalus ei kao kuhugi (see ongi praegune palgaliste kommentaariumitsensorite ülesanne). See vajadus ja võib-olla ka kohustus jääb adminidele ka siis kui rakendatud on võimalikest parim autentimisloogika sest kompulsiiv-obsessiivne läbustaja ei heitu ka pärisnime avalikkusest.

    Tööhüpotees (mitte veendumus): praegu avaliku arvamuse, üksikute kohtucase-de survel toimuv (leimivastased pr-kampaaniad, palgalised kommentaariumitoimetajad, kommentaatorite kollektiivne õppimisprotsess, tehniliselt võimaldatud (a la EPL või slashdot.org) või iseeneslik kommentaatorite omakohus leimajate suhtes) on piisavad meetmed, et tagada külla aeglane, aga siiski areng paremuse poole.

  • arve

    Ma pakuks “Trollijuhi käsiraamat”. On selline asi nagu bussijuhi kompleks jne.

  • http://tarmojuristo.wordpress.com tarmojuristo

    1) Minugipoolest – ja ma arvan, et originaalses nimes oligi vast aetud taga rohkem cool-i kui täpsust :)

    2) Aih? Suurtähed tekitasid tundlikkust? :). Aga vabandust, võtsin su küsimust tõesti isiklikult, eeldades et väljend “See tundub trolliküttidele liiga selge olevat” viitas isiklikult minule ning lisaks sellele, et algses dokmendis ei ole üheski kohas arvatud, et mõni seisukoht peaks saama represseeritud lihtsalt seetõttu, et see ei ühti kellegi teise arvamusega oleme Danieliga mõlemad viimastel päevadel seda ka siinsamas kommentaariumites korduvalt kinnitanud. Aga teeme siis veelkord – erinev seisukoht ja avamus on mitte ainult talutav vaid ka tervitatav ja selle vastu “trollikütid” ei ole. Aga sellisel moel nagu sa selle küsimuse nüüd esitasid – näen su pointi ja nõustun, et ilmselt võiks praktilistel kaalutlustel olla tõesti mõistlik selles osas veelkord täpsustada, et ma ei sõdi inimeste vaba väljendusõiguse vastu – ja üldse tahaks ma koledasti seda diskussiooni kallutada eemale sellest mille vastu keegi võitleb ning keskenduda pigem asjadele, mille poolt keegi on. Et siis keskenduda sellele mida peaks tegema, et need asjad võimalikuks osutuks.

    Kohas kus sa mind tsiteerisid jätsid sa välja fraasi “minu arvates” ning seejärel juhtisid tähelepanu, et tegemist on ühe arvamusega paljudest – nõustun ja kinnitan omalt poolt, et olen alati arvanud, et minu arvamus on üks arvamus paljudest võimalikest. Aga tulles roppuste juurde – just sellel põhjusel millele sa ka ise viitasid (keele kui väljendusvahendi rikkus ja paindlikkus) on lootusetu projekt teha roppude sõnade register ja siis eeldada, et kui kasutada sõnu mida seal ei sisaldu on vestlus järelikult viisakas (või kasvõi mitte-ropp).

    3) Loodetavalt eksperiment õnnestus :)

    4) Aga miks ei võiks vabatahtlik regulatsioon töötada? Mis on selle “suure tõenäosuse” aluseks? Ma saan su argumentatsioonist aru, aga ma lihtsalt ei nõustu vaikimisi selle aluseks oleva eeldusega. Miks peaks näiteks püüdma kehtestada riiklikku “viisakuskoodeksit” selle asemel, et eeldada, et iga lapsevanem püüab oma lastest viisakad inimesed kasvatada? Miks bottom up aprioorselt ei toimi ja seega on top down ainus võimalus?

    5) Keegi ei ajagi taga võluvitsa mille rakendamine kaotaks korraga kõik probleemid. Mini tööhüpotees (ja samuti mitte veendumus) on näiteks see, et leebe autentimine tooks kaasa olulise vähenemise kahes (erineva tõsisusega) probleemses kommentaarikategoorias – 1) otsene griifimine ja solvamine ning 2) impulsiivne repliikide pildumne. Kindlasti jääb peale seda alles endiselt suur hulk läbu ja solvanguid ja nendega siis tulekski tegeleda edasi selliste tööriistadega, nagu eel- ja järelmodereerimine, bännimine, kohtusse kaevamine jne.

  • http://twitter.com/martparve Mart Parve

    Muide puutudes mõnikord kokku poliitiliste sõnumite kokkupanemisega, siis võin öelda, et seda tehaksegi väga sageli kommentaariumidest inspiratsiooni ammutades.

    See, et seal laamendava “vocal few” peaaegu-mitte-kedagi-esinavad seisukohad jõuavad ka parteiprogrammidesse ja sealt kaudu mõnikord isegi poliitikasse illustreerib veelgi, et tegeleme siin õige asjaga.

    Kommentaariumide mõju on tegelikult väga suur. Nii kommenteerijatele enestele, arvamusavaldajatele kui täiesti kolmandatele isikutele.

  • PKallas

    Sellele interpretatsioonile pole ju midagi ette heita?

  • jamie1047

    Watch out what you wish for. Isegi kui on võimaldatud registreeritud anonüümsus on solvamise ja laimu alane seadusandlus see, mis teeb hooletu või teadmatusest tehtud kommentaariavaldusest luupainaja. Isegi vanadel demokraatiatel on seoses sõnavabadusega traagilisi probleeme:

    http://www.techcrunch.com/2009/09/22/uk-libel-l

  • http://tarmojuristo.wordpress.com tarmojuristo

    Siiski, üks etteheide mul on. Ja nimelt: ei ÄP poolt tsiteeritud lõigust ega ka kogu kirjast ei ole võimalik välja lugeda, et autor soovitaks poliitikutel lugeda kommentaare selleks, et olla kursis reaalse eluga. Niisamuti oleks Tiina Rõuki kirja võimalik interpreteerida ka järgnevalt:

    Lasteaiaõpetaja Tiina Rõuk kirjutas president Toomas Hendrik Ilvesele kirja, milles soovitab valitsusel aeg-ajalt Postimehe ja Delfi kommentaariume lugeda. Kuigi valdavalt halvustavad ja mitte midagi ütlevad kommentaarid reaalset elu ei peegelda, leiab sealt vahel ka päris asjalikke ideid, ütleb ta.

  • http://tarmojuristo.wordpress.com tarmojuristo

    Siiski, üks etteheide mul on. Ja nimelt: ei ÄP poolt tsiteeritud lõigust ega ka kogu kirjast ei ole võimalik välja lugeda, et autor soovitaks poliitikutel lugeda kommentaare selleks, et olla kursis reaalse eluga. Niisamuti oleks Tiina Rõuki kirja võimalik interpreteerida ka järgnevalt:

    Lasteaiaõpetaja Tiina Rõuk kirjutas president Toomas Hendrik Ilvesele kirja, milles soovitab valitsusel aeg-ajalt Postimehe ja Delfi kommentaariume lugeda. Kuigi valdavalt halvustavad ja mitte midagi ütlevad kommentaarid reaalset elu ei peegelda, leiab sealt vahel ka päris asjalikke ideid, ütleb ta.