Kristjan Lepik
Eesti Päevaleht tegi uue aasta alguses üsna radikaalse sammu kommentaaridega artiklite juures, nüüdsest saab kommenteerida vaid ID-kaardiga sisse logides. Vaatan ümberringi arvamusi – enamus näitavad näpuga ja naeravad, kommentaaride arv drastiliselt kukkunud ja klikke ilmselt oluliselt vähem.
“Ja siis?” küsiksin mina. Ma pole ilmselt ka päris keskmine uudistelugeja, ei loe ma portaalides kommentaare, kuna enamasti on seal sodi ja soppa nii palju, et mingitki informatiivset lisaväärtust endale sealt luua on väga ajamahukas. Tõsi, välismeedias teatud saitidel loen kommentaare küll. Seal kus tean, et loodud keskkond kus läbul ei lasta tekkida.
Vaadake näiteks seda Financial Timesi tütarlehte Alphaville. Kommentaare pole väga palju (hetkel 10), kuid enamus on sisulised ning lisavad artiklile väärtust.
Seega, ma arvan, et EPL on liikunud õiges suunas. Oluline ei ole kommentaaride (ja klikkide) arv, vaid nende kvaliteet. Reklaamiandjad mõõdavad globaalselt üha rohkem kasutajaid, mitte klikke ning arvestatakse ka keskmise lugeja kvaliteediga.
Kuid EPLi lahenduse puhul on mu meelest mõned nüansid, mis takistavad neil kvaliteetse kommentaariumi tekkimist. Olles käivitanud eelmise kümnendi alguses LHV portaali ning hiljem tarkinvestor.ee veebi ning lisaks hobi korras uurinud online kommentaariumite ülesehitusi mujal, pakuks omast kogemusest EPL-ile mõned ideed arenduseks.
1) Kommentaarid on sisu (contenti) osa. Seega peaks ka ajakirjanikud osalema kommentaarides, proovides lisada ideid/linke artikli juurde, juhtima vestlust. Vaadake ülaolevat FT näidet, ajakirjanik sekkub ka ise vestlusse.
2) Sisselogimine liiga keeruline. ID-kaardiga sisselogimise eesmärgiks on tagada õige nime alt kommentaarid, kuid selle teostamisega saab ka lihtsamalt hakkama. EPL lahendust võiks pehmendada sellega, et kasutaja peab vaid registreerimisel ennast ühekordselt ID-kaardiga autentima, hiljem piisab kasutajanime ja parooliga sisselogimisest. Praeguse mudeliga võib asjaliku inimese kommentaar jääda saamata, kui juhtumisi hetkel ID-kaarti käepärast pole.
Ma pooldaks ka seda, et kasutaja võiks endale soovi korral ID-kaardiga autentimise järel valida pärisnimest erineva kasutajanime. Kui ID on toimetusele teada, siis see juba distsiplineerib kommentaatorit piisavalt, kuid on inimesi, kes päris oma nime alt erinevatel põhjustel ei saa kirjutada. Tasuks kaaluda ka näiteks pankade kaudu autentimise pakkumist, laiendaks võimalike kasutajate ringi.
3) Julgelt modereerimine. Kui keegi kirjutab teemaga vähe haakuva 2500 tähemärgilise tiraad-kommentaari, siis teiste lugejate huvides on see parem sealt eemaldada. Ei pea ka kohe kustutama, võib selle tõsta tõsta näiteks “teemavälised kommentaarid” alajaotuse alla. Lisaks loomulikult modereerida kõik muu, mis hea suhtluse tavale ei vasta.
Kokkuvõtvalt – antud postituseks tekkis mõte sellest, et sattusime (taas) Danieliga arutama, et kvaliteetne kommentaar võib olla väga suure lisaväärtusega. Näitasin talle TI lehel foorumit, kus Singapuri mudeli kohta oli kasutajate poolt lisandunud asjalikke kommentaare, samamoodi on Memokraadis tekkinud olukordi kus kommentaarid tootnud isegi rohkem kui algne artikkel. EPL tegevuse suund annab lootust, et sarnast olukorda võib tekkida rohkem ka Eesti meediaväljaannete veebilehtedel.