Kas Jürgen Ligi kiri ERR-ile sisaldas ähvardust?

Kõik räägivad sellest, kas Jürgen Ligi üks hilisõhtune kiri ERR-ile oli ähvardus. Või oli see lihtsalt meediakriitika nagu Reformierakonna esindajad väidavad? Asi millest ei tasuks ärrituda? Neil, kes tahavad asja sisust aru saada, soovitan teha ühe väikese testi ja vastata kahele küsimusele:

1.   Kas ERR-i töötajatele mõjus see kiri ähvardavalt?

2. Kui mõjus, kas Jürgen Ligi seda kirja kirjutades mõistis, et see mõjub ähvardavalt?

Kui vastused mõlemale küsimusele on jaatavad, siis oli tegemist ähvardusega.

Ähvarduse puhul on oluline mõista, et sellel on erinevad tasandid. On olemas leebeid vihjeid, mille puhul tuleb ise edasi mõelda, on olemas karme röögatusi nagu piksepauk, mis ei jäta mingit võimalust vääriti mõistmiseks, kuid ähvarduse muudab tõeliseks veel üks element – ähvardaja võimalused seda ellu viia.

Meenutame kooliajast – oletame, et istusite vahetunni ajal aknalaual, kuigi see oli sisekorra eeskirjaga keelatud. Oli ju vahe, kas teie peale karjus valju häälega koristajatädi Matilda või tuli direktor ja ütles vaikse häälega: “olgu see viimane kord”? Matildal puudus võim midagi muuta, seepärast võis ta karjuda või mitte, vahet polnud. Direktoril oli võim midagi muuta ja tal polnud tarvis muud teha, kui vihjata ja te kõndisite inertsist tükk aega ringiratast nagu pupsik.

Rahandusministril on kahtlemata võim muuta ERR-i eelarvet, seepärast on ka tema nõrgal hoiatusel  suurem mõju, kui näiteks Tallinna Linnapea või Keskerakonna peasekretäri valjuhäälsel sajatusel. Ja siit jõuamegi tegelikult probleemi olemuseni ning siit näeme ka seda, miks on ebaadekvaatne väita, et Ligi kiri on lihtsalt mingisugune meediakriitika. Ei ole ja me kõik mingil tasandil teame seda, et ei ole.

Samas ei tahaks ma Ligit kritiseerida lahmivalt. Ma siiski usun sarnaselt Hagi Sheiniga, et tegemist oli rahandusministri stressiseisundiga, mis tekib keerulisest tööst  ja ma ei arva, et tema plaan oli alustada ERR-i suukorvistamist. Ma olen Rahandusministeeriumis töötanud ja tean, et kõige rohkem ärritas ka omal ajal kõiki see, kui eelnõu, mis polnud valmis, mida vahel ministergi polnud jõudnud lugeda, hakkas juba oma elu elama.

Muidugi, lahendus sellele ei ole mingisugune tugevam salastamine või kaebekirjad toimetustesse, vaid varajane kaasamine, nii öelda eelnõu plaani ise väljakäimine ja avaliku arvamuse küsimine. Kui on tulemas oluline eelnõu, siis on mõtet teha ajakirjanike seas võimalikult vara selgitustööd, mitte loota, et nad ise kõigest aru saavad või üldse asjast ei kirjuta. Natuke lõhnab siin tegemata töö või kiirustamise järele.

Kokkuvõttes arvan ma, et

1. ERR-i samm oli üpris “BBC” ja ma arvan, et avalikkus ei peaks seda sammu vaatama kui reaktsiooni mingile ühele kirjale, vaid kui kasvavale poliitsurvele üldiselt.

2. Jürgen Ligi ja tema juhitav ministeerium võiksid rohkem vaeva näha avalikkuse teavitamisega ning samuti võiks leppida asjaoluga, et meedias ilmuv kriitika ei pruugi olla alati sada protsenti objektiivne, kuid sellest veel hullem asi oleks selle kriitika puudumine.

  • http://twitter.com/martparve Mart Parve

    Oma iva su jutus on, aga minu arvates võiks asja natuke laiemalt vaadata.

    Kas pole nii, et mitte ainult Ligis vaid ka paljudes teistes tekitab frustrat asjaolu, et olukorras, kus erameediat reguleerivad vähemalt turujõud (jumal hoidku, abiks ju seegi!), on meil salalik-nõiduslik hääling, mis seisab igasugusest välisest kontrollist üldse eemal? Vaatajatel-kuulajatel puudub ju igasugune reaalne mehhanism mõjutamiseks ning kui avalik sektor proovib kuidagi sekkuda, siis tõuseb loomalik hädakisa (“poliitiline sekkumine!”).

    Kas on ikka õigustatud, et meie kõigi kaukast ülalpeetav salalik-nõiduslik hääling on nii sõltumatu, et ei pea üldse kellelegi millestki aru andma? Aru andma näiteks sellest, miks pealiskaudselt mõnd kodanikku, antud juhul ministrit, kotitakse? Mina kahtlen selles väga sügavalt.

  • http://distantsignal.blogspot.com Daniel Vaarik

    Ma sügavalt kahtlen väites, et turujõud muudavad erameedia avalik õiguslikust kuidagi läbipaistvamaks… See, millist silmakirjalikkust ja varjatud huvi esineb Eesti erameedia sisu kujunemisel väärib kahtlemata eraldi postitust.

    Samas olen nõus, et avalik õiguslik meedia võiks oluliselt läbipaistvam ja ka professionaalsem olla. Erinevalt vist sinust näen ma aga eelmise nädala sündmuses pigem sammu selliste väärtuste suunas, kui mingit hüsteeriat suukorvistamise teemal.
    Mulle tundub, et ERR-i süüdistamine hüsteerias on antud
    juhul isegi demagoogiavõte ehk siis õlgmehe tekitamine. Nad tegid ju mitme allikaga loo ning avalikustasid lihtsalt ühe kirja.

    Muide, avalik õiguslik meedia on algatanud nii mõnegi katsetuse selleks, et anda ühiskonnale aru, vaatame kasvõi seda: http://err.ee/sisu.aspx?a=249&s=29

    Küsimus on, kas see on piisav, kuid samuti on küsimus – kus on kommertsmeedia vastavad algatused?

  • alanrein

    Küsimus on, et kas meedia tasakaalustatus seisneb selles, et vastanduvaid seisukohti kajastatakse mõlemaid süviti, jätmata muljet, et keegi kusagil on enamuspõhimõttel otsustamas. Või kanaliseeritakse lihtsalt asjassepuutuvate arvajate seisukohapalett, mis antud juhul tähendab, et tribüüni saavad ka ilmselged populistid.

    Antud juhtum on eriti lame veel seetõttu, et nii IRL, Kesk kui Sotsid ajavad minu arusaamise järgi imselget populismi oponeerimaks Ref-ile. Populism tähenduses, et massidele meeldimiseks aetakse juttu, mis on risti-vastu nende erakondade baaspõhimõtetele. Kesk/SD põhjusel, et TM vabastus on ju regressiivne tulumaks by another name ja IRL konservatiivse eelarvepoliitika pooldajana.

    ERR-i poolt oli ülereageerimise märke. Ilmselt nad ka proovisid ja nautisid oma mõju ja suutlikkust. Kes arvab, et Ligi selline kiri tähendab ERR-i eelarve kärpimist tahab end kujutada mingisse putinlikku postsovjetaariumisse, mida Eesti ei ole. Isand Ligi ettasteid tuleb võtta ka teatava sordiiniga, tulenevalt tema natuurist ja kõnepruugist. Aga aritmeetika vastu ei saa – kui raha ei säästeta siis seda juurde ei teki ja puuduolev tuleb võtta mujalt, s.h. ka ERR-i eelarvest. Nii vähemalt õpetati mulle algklassides mata tunnis.

    Ehk siis minu verdikt on see, et ERR oli ebaprofessionaalne, Ligi ebakohaselt äkiline, ERR oli oma reaktsioonis väga lähedal oma meediapositsiooni kuritarvitamisele ning Ligi / RahMin, ei suutnud ettepaneku embrüonaalsest seisust hoolimata teha professionaalset ennetavat PR-i ja hilisemat damage control-i. Case dismissed ja kõik asjaosalised tagasi (poliit/meedia/avaliku suhtluse) koolipinki.

  • henrikaavik

    Ma siiski ei välistaks lõpuni ka võimalust, et Ligi ei saa tänaseni aru, et ta ähvardas. See on sama keiss kui Kruudaga oli – kõik arvasid, et tema meediaostude taga on plaan, kuna ta on ju suur ärimees ja see asi ei saa olla selline kui paistab.

    Aga juhtub, et rikkus, amet ja postisioon ei ole garantiiks mõistmisele.

  • http://distantsignal.blogspot.com Daniel Vaarik

    Selguse huvides oleks väga hea need kaks küsimust lahku lüüa, ehk siis esimene neist on, kas ajakirjanikud on objektiivsed ja professionaalsed ja teine on, kas rahandusminister on seda. Kui me hakkame neid küsimusi ühte konstruktsiooni panema, siis jääb mulje, et justkui meedia ebaprofessionaalsus õigustakse seda, et kõik muud isikud võivad nüüd samuti olla meedia suhtes ebaprofessionaalsed. Nii ei jõua me aga kuhugi mujale kui tõdemuseni, et kõik on ühtviisi süüdi.

    Ma ka täitsa usun, et AK-s ei ole uudised alati tasakaalus, ja usun, et ERR oleks võinud rohkem pingutada sellesama uudise tasakaalustamiseks, kuid reaktsioonid sellele ei saa toetuda arusaamale, et “meedia tegi ka, siis teen ise ka valesti”.

    Üks ääremärkus Putinliku postsovjetaariumi osas – kindlasti on äärmuste nagu “kõik on ideaalses korras” ja “kõik on nagu Putini ajal vene meedias” vahel veel hulganisti värvitoone, mida tasub ju arutada. Eesti Vabariigis on täiesti võimalik ette kujutada olukorda, kus avalik õiguslikule meediale avaldatakse poliitikute poolt survet läbi eelarve, seaduste ning Ringhäälingunõukogu ning on täiesti võimalik ette kujutada, et sellel survel on oma suukorvistav mõju (kuigi mitte nii suur kui Putini Venemaal).

  • alanrein

    Need kaks probleemi iseeneses: ajakirjanike objektiivsus ja avaliku elu tegelaste kinderstube on väärt eraldi ja lõputuks kujunevat arutelu. Probleemi tema algosadeks lahutamine ei aita siin edasi, sest draama on meie ees tema tervikus: sisaldab küll neid kahte eelmist kuid kogupilt on keerulisem. Pakun ka, et meedia kaitsetuse ja mõjutatavuse võtmine absoluutse postulaadina ei aita edasi.

    Ma ei ole sugugi kindel, kas Ligi oli just ilmtingimata ebaprofessionaalne. Taktitu ehk? Impulsiivne? Ma ei näe, et avalik-õiguslik meedia oleks mingi toalilleke, kellele riigiametnik ja poliitik ei tohi avalikult oma arvamust avaldada. Arvaja peaks teadma millega ta riskib ja ERR ei saa elada mingi privilegeerituse vati sees. Ligi oleks võinud sellise kirja kirjutada ükspuha millisele riigieelarvest finantseeritavale asutusele. Ainus mure, et ERR-il on kõige lihtsam mõjutada avalikku arvamust ja seda nad ka tegid.

    ERR-i (ja igasugune) mõjutamine käib tavainimesele tunduvalt kontrollimatult kui seda antud juhul paista lastakse. Need on nõukogu liikmete kiiksud, kuluaarikoalitsioonides punutud seadusandluse nippid riigikogus, isiklikud suhted ERR-i sees, mõju personalipoliitikale jms trikid. Ma ei näe, et see oleks parem olnud kui ERR-i kärped oleks tehtud vaikselt ja nurga taga. Ja ma arvan, et see on Eesti absoluutne eelis, et meil on nii vähe silmakirjalikkust ja näimissoovi. See teebki meid kiireks ja paindlikuks.

  • http://twitter.com/martparve Mart Parve

    Õienduse mõttes – kui mainisin, et erameedia sõltub turust, siis ma ei pidanud silmas, et see kontroll hästi toimib või piisav on. Vastupidi. Tahtsin viidata, kui absurselt väike on kontroll ERR-i tele- ja raadiotaidluse kvaliteedi osas.

    Üks asi on ERR juhtimis- ja finantsotsused, nende mõistlikkus, õigsus ja rentaablus – nende kontrollimise vajaduse osas vist lahkarvamusi olla ei saa? Kuid mina pean vähemalt sama oluliseks ka sisu kvaliteedi välist kontrolli. Kui rahvas maksab, peab olema võimalik ka reguleerida, mida selle raha eest saab.

  • http://distantsignal.blogspot.com Daniel Vaarik

    Selles osas olen sinuga täiesti nõus, et ETV või ERR ei tohi olla kriitikavabad, kuid probleemi arutelus kipub tekkima see mure, et kui me ütleme, et Ligi käitumine on mõistetav seetõttu, et ERR vajab kriitikat ja siis kõik mõistvalt noogutame, et “ahsoo, siis küll”, siis me ei räägi õigest asjast, vaid nõustume, et üks eksimus õigustab teist. Samas, ega sellele sa oma esimeses kommentaaris ju üles ei kutsunud, kuid ma pidasin siiski vajalikuks seda külge probleemis rõhutada.

    Väike märkus täpsuse huvides Ligi arvamuse avaldamise vormi kohta – ta ei teinud seda avalikult, vaid saatis kirja ühele ajakirjanikule. Ilmselt kui ta oleks selle otse oma blogisse pannud või kuskile meediasse saatnud, oleks üks dimensioon vähem olnud ehk oleks kergemini võinud selle asja meediakriitika alla lahterdada (hetkel on pigem küsimus, kas tegemist oli katsega kedagi mõjutada või lihtsalt kirjaga tuttavale).

    Ja viimane mõte või isegi spekulatsioon, kui lubad – kui Ligi saadaks näiteks mõnele muuseumile või muule riigiasutusele mitteavaliku kirja, milles ta annaks mõista, et nad teevad oma tööd halvasti ja annaks mõista, et näiteks viimane väljapanek KUMU-s ei vasta rahvuslikele, esteetilistele või riiklikele tõekspidamistele ning kasutaks seal kirjas kasvõi väikestki viidet võimalikule eelarvekärpele, oleks skandaal ikka kordades suurem, kui praegu. Ilmselt oleksime rahvusvahelise tähelepanu all.

  • alanrein

    Ainsa erinevusena, et muuseumianaloog oleks, et Ligi kirjutaks neile kirja, kus ütleks, et kui nad praeguse, just mitte liiga kipaka finantseerimise juures ei suuda tagada puhtaid peldikuid, asjalikku teenindust ja sisukat ekspositsiooni, siis on küsitav, kas lisafinantseerimine läheb õige asja hüveks. See oleks küll KultMin-i rida selliseid mõtteavaldusi teha aga lähtusin näitest.

    Vaatasin veelkord üle ERR-i reportaaži ja lugesin läbi Ligi kirja ja arvan, et see on üks vajalik ja õpetlik avalik draama. Nii nagu näiteks venesuhetes on meil vaja vabaneda põhjendamatust ülereageerimisest ja meeldidatahtmisest, nii on meil ka oma demokraatlike mehanismide puhul vaja vabaneda liigsest paranoilisusest. Trust me: Eestis lihtsalt ei ole Ligi valitud kanali ja agenda juures lihtsalt võimalik, et sellel ei saa olema tagajärgi. Isegi kui ligi oleks ajakirjaniku ülemusele helistanud ja väljendunud tunduvalt leebemas vormis, oleks sellele järgnenud avalikustamine ja avalik diskussioon.

    Ligi oma impulssiivsuses, ärritatuna ilmselgest ebaprofessionaalsusest valis individuaalse kirja formaadi täiesti läbi mõtlemata. Aga see oli siiras. Ja oma põhisõnumilt (ülla-ülla) täiesti ratsionaalne. Pahatahtliku salaplaani puhul oleks reaktsioon tulnud vaikimise või ametliku avaldusena. Blogipostitusena oleks see ka üsna õel tundunud. ERR asus traagilisele ülereageerivale enesekaitsele andes endale täiesti aru, et RM-i PR-i mannetuse juures on see ilmselgelt ebavõrdne võitlus.

    Ja juttu jätkub kauemaks…..

  • http://twitter.com/kristjanlepik Kristjan Lepik

    Ma vaataks punktide kaupa:

    a) Rahandusministeeriumi plaan ei ole muuta olemasolevaid laene puudutavat, vaid kehtiks uutele laenudele.
    b) Seega kui üritab keegi rääkija jätta muljet, et see puudutab kõiki laenusaajaid, on see populism
    c) Finantsiliselt arvan, et eelnõu on on õige samm, kuid seda oleks pidanud juba 2005.a. tegema. Seega Rahmin-i eelnõu vajalik.
    d) Ligi positsioon ei ole viimase poole aasta jooksul lihtne olnud, kärpida on vaja, kuid kõik tulevad ilmselt jutuga, et “kärpige mujalt”. Selle tõttu ka viide kirja viimases lõigus ERR eelarvele.
    e) Kui arvestada ka eelnevate aastate Ligi üsna emotsionaalsete sõnavõttudega, siis mina ei usu kohe kuidagi, et Ligi oma kirja kirjutades tahtis ähvardada
    f) Oleks ma Ligi positsioonis olnud, mind oleks ka selline kajastus ärritanud.

    Kokkuvõtvalt – Ligi poolt läbimõtlemata kommunikatsioon, kuid mina ei usu (finantsiliselt otsa vaadates), et siin ähvardatud oli.

    Ja lisaks:
    1) Kas mitte pole siiski tore, et üha kasvava poliitilise korrektsuse ajastul minister on ka valmis selliselt ilma 10 vahendajamehete kommunikeerima?
    2) See, et ERR selle teema avalikuks tõi, on ilmselt õige ja näitab mu meelest ka meie süsteemi tugevust, et sellised teema kusagile “kinni ei jää”.

  • ilmarraag

    Minule tundus, et ka erameedia tegi kôike, et antud kirjast skandaali välja pigistada. Tehniliselt on ju suhteliselt lihtne suurt vastaseisu lavastada. Vaatemäng vaatemängu pärast. Just seetôttu ei ole Ringhäälingunôukogu esimees Andres Jôesaar vôi Hagi Shein soovinud skandaaliree peale istuda.

    Ent. Miks ERR nii reageeris, on mulle siiski arusaadav. Avalik ôigusliku institutsiooni esimeseks tunnuseks on sôltumatus valitsusest, seejuures ka rahastuslik sôltumatus. Puhtalt teooria vaatepunktist vaadatuna, ei ole ERR public broadcaster nii nagu seda on YLE vôi BBC. Just sôltumatuse juriidilise vormi môttes sarnaneb ERR rohkem venemaa tüüpi state broadcaster'ile. Ei Soomes ega Inglismaal ei ole valitsusel vôimalik igal aastal otsustada, kui palju raha avalik ringhääling riigieelarvest saab, sest see on paika pandud mitmeaastaste loamaksu perioodidega. Eestis on olude tulemusena tekkinud kergelt skisofreeniline olukord, kus de jure ei ole ERR avalik ôiguslik, aga de facto me nimetame teda ikka selleks ja üldjuhul toimib kogu süsteem üsna euroopalike tavade järgi.

    Vôrdluseks vôib veel tuua, et avalik ôiguslike institutsioonide teooria ja seaduse järgi on ka kohalikud omavalitsused avalik-ôiguslikuks organisatsiooniks. Nende stabiilsuse garantiiks on vähemalt teoreetiliselt see, et nad saavad kasutada kohalikke makse. Nüüd kujutame, et kogu Tallinna eelarve käiks Rahandusministeeriumist läbi ja Ligi saadaks küll mitte tôsiselt môeldud, aga siiski käreda kirja Tallinna linnavalitsusele…

    ERR-il on suhteliselt pikk mälu nende juhtumite kohta, kus riigijuhid on suhteliselt otse öelnud, et kuna te meid ei toeta, siis ei näe ka meie pôhjust teid toetada. (Tôsi, viimase 6 aasta jooksul ei ole ma seda enam kuulnud.) Siit areneb väga lihtsalt paranoia, et riik üritab avalik-ôiguslikule organisatsioonile ära teha. Kui ma ütlen paranoia, siis pean silmas, et tihti on see hirm ka pôhjendamatu. Ometi on selle hirmu allikaks organisatsiooni väärtuste ja juriidilise vormi vastuolu.

    Kui ERR oleks vormiliselt BBC tüüpi public broadcaster, siis ei oleks Ligi kirjal sootuks seda kaalu. Siis oleks see business as usual.

    Idealistlikult öeldes, vôib ERR kritiseerida kogu ühiskond, kelle huvides ta tegutseb, kuid ERR-i ei vôi kritiseerida selline otsene rahastaja, kelle agenda-s on kildkondliku grupi huve. Selline kriitika saab vaid rôhutada tegeliku sôltumatu avalikuse huvides tegutsemise vôimatust.

    Praktiliselt on aga ôigus Danielil, kui ta ütleb, et taolised skandaalid on suhtekorralduse ja kaasamise nôrkuse tulemuseks. Reaalpoliitiliselt on ju ka selge, et ERR-i ajakirjandus ei ole üksik erikvaliteedi saar keset muud eesti ajakirjandust, vaid ta on üpris sarnane kogu ülejäänud eesti ajakirjandusele koos oma plusside ja miinustega.

  • ilmarraag

    P.S. Mis puutub kriitikasse, siis mäletan selgesti, et subjektiivselt tundus ETV-s töötades, et kogu ühiskond muud ei teegi, kui kritiseeris meie tegemisi. Muidugi oli see sama pôhjendamatu, kui teatud Keskerakondlaste tunne, et neid ümbritsevad ainult kallutatud jôud. Ja ma tean, et praegugi vôtavad ERR inimesed ka tegelikult väga südamesse kôige erinevamat kriitikat. Tulenevalt selle tööstuse eripärast tehakse igal aastal vähemalt kaks korda suurmuudatusi, mis tegelikult on alati reageering väljaspool organisatsiooni tulnud tagasisidele.
    Tean mitut inimest, kes on aegade jooksul lahkunud ETV-st just seepärast, et Sa oled eelkôige väga heterogeense avalikkuse teenindaja ja sellest eetikast tulenevalt peab pidevalt maha suruma omaenese isiksust.

  • http://tarmojuristo.wordpress.com tarmojuristo

    Ma tahaks siin korra õiendada punkti d) osas – mis on jooksnud läbi ka paarist varasemast kommentaarist ning on ju tegelikult kogu asja südameks. Ilmselt ei arva keegi, et Ligil ei oleks olnud õigust ERR-i peale pahane olla ja oma pahameelt ka väljendada. Kogu mure ja hoogu koguv skandaalike on kinni kirja viimases lõigus, kus – nagu Kristjangi viitab – Ligi ju ei ähvarda, vaid nendib matemaatilist paratamatust. See aga vaatab mööda sellest (Danieli koristaja ja direktori näites toodud) positsioonist, millelt selline tähelepanek on tehtud. Sest samamoodi oleks Ligi võinud ju öelda, et “kui heaga ei saa, eks siis saab kurjaga” ja tegemist oleks olnud ju lihtsa ja kahtlemata tõese loogilise väitega.

  • http://twitter.com/martparve Mart Parve

    Tundus asjakohane tuua siia ka üks üleeilne tsitaat Šeinilt:

    “Rahvusringhääling peab kõigis muudes asjades säilitama objektiivset ajakirjanduslikku malli ja jälgima, et oma arvamust ei avaldataks. Küll aga võib ta arvamust avaldada, kui asi puudutab ringhäälingut ennast. See juhtum puudutas ERRi ja selline reaktsioon on igal juhul õigustatud. Ma ütleksin, et see on isegi kohustuslik. Muude asjade puhul peaks rahvusringhääling olema kajastaja.”

  • http://tarmojuristo.wordpress.com tarmojuristo

    Oijah, oligi ilmselt ainult aja küsimus millal nälgivad lapsed mängu tulevad:

    „Konkreetselt ERR on maksumaksja raha eest tegutsev organisatsioon ning seetõttu tuleks alati mõelda, mis on täna suurem probleem – kas vajadus toetada lähiaastatel näiteks töötuks jäänuid ja lapsi, kes elavad vaesusriskis või on tähtsam kulutada sadu miljoneid ERR ülalpidamiseks – neid vastandamata,” sõnas Michal. (http://www.epl.ee/artikkel/487479)

    Omalt poolt tahaks siin eriti juhtida tähelepanu lausekonstruktsioonile “kas”-“või”-“neid vastandamata”.

    Masendav. Ma-sen-dav.