Rodina

Daniel Vaarik

Vanu Flickr-i pilte vaadates avastasin ühe paar aastat tagasi Maardu laadal tehtud foto ning meenus ka sellega seotud juhuslikult pealt kuuldud dialoog. Õigemini selle vestluse meelde jätmiseks ma selle pildi vanade märkide müügileti juures tegingi. Tegelasteks niisiis kaks vene rahvusest poissi.

Esimene (vaatab märki): Vot, smotri, “ko-du-maa”

Teine: Vohoh, a gde eto… tõ tam bõl?

Esimene: Nu tõ vobshe to… eto znatshit “rodina”!

  • alanrein

    Kõnekas dialoog. “Teine” lihtsalt ei teadnud, mida kodumaa tähenab ja “Esimene” tõmbas liigmugava paralleeli sõnaga “rodina”. Aga 10 punkti talle ikkagi keeleoskuse eest.

    Triviaalsus, aga “rodina” tähendab kohta/riiki kus inimene on piisavalt kaua viibinud, paremal juhul isegi sündinud ja seetõttu identifitseerib ennast sellega. “Kodumaa” eesti keeles / kultuuri tähendab üht ja ainsat kohta maailmas, mida selleks peetakse.

    Taamal: А чё, вообще ты националист, ли что? Будешь тоже понимать кодумаа как мы родину и сразу можешь себя считать сынтегрырованным. Со снами. Потому что это лучше.

  • http://twitter.com/tsippo tsippo

    alanrein: Kõnekas dialoog. “Teine” lihtsalt ei teadnud, mida kodumaa tähenab ja “Esimene” tõmbas liigmugava paralleeli sõnaga “rodina”.
    .
    See on üks võimalik tõlgendus. Teine võiks olla, et nn “teine” tundis siirast huvi, kus selline igerik mänd võiks vee kohal kõlkuda ning kas nn “esimene” on kujutatud kohas olnud. Kolmaski seletus: “teine” tahtis teada, kus on “esimene” “ko-du-maa”.
    .
    alanrein: Triviaalsus, aga …
    .
    Ma ei ole selles päris kindel. See tähendab ei ole kindel, et triviaalsus ja et “rodina” tähistab ainult paika, kus piisavalt kaua viibitud.
    .
    alanrein: “Kodumaa” eesti keeles / kultuuri tähendab üht ja ainsat kohta maailmas, mida selleks peetakse.
    .
    Väga romantiline. Vähemromantilised ja mujal kaua viibinud on tõdenud, et keskmiselt kolm kuni kuus kuud kulub selle maailmas ainsa koha tähenduse teisenemiseks eelmises tsitaatlauses viidatud triviaalseks “rodinaks”. Maakeeli: kodumaa ei võrdu enam sünnimaaga, kui oled võõrsil mõnda aega elanud. Mis veider seejuures, kolides järgmisse riiki ja seal õhtul oma koju minnes läheb jälle natuke aega, kuni oled sunnitud mõtlema: eelmises kodus resp. eelmisel kodumaal… Kodumaa eestlase jaoks on maa, kus on kodu, ma pakuks. Esimene kodumaa ehk niiöelda etniline kodumaa on enamasti ka sünnimaa, aga siingi leidub erandeid. Ma ei peaks neid juurteta või kodumaata mitte-eestlasteks.

    Kui nüüd vastu väita, et selliseid rändavaid eestlasi pole teab kui palju, siis siinkohal romantikud meenutavad hea sõnaga Hemingwayd, kes igasse sadamasse ühe poetas. Selline keerukas lugu. Ehk maailm on veidi suurem, kui meile oma mätta otsast paistab ja tähendusi rohkem, kui meile pähe tuleb. Mida tegelikult tähendab kodumaa eestlasele või venelasele ja mis on “rodina”, sõltub mitte nii väga rahvusest, vaid rohkem justkui kohast, paistab mulle. Mis näib ka loomulik, sest kõnealustes sõnades seda ju ka — kohana — kajastatakse, erinevalt näiteks rohkem rahvusele viitavatest nimetustest Eesti, Holland… või USA.

  • alanrein

    Ei maksa luua muljet, et Venemaa tähendus venelase jaoks on sama mis eestlase jaoks Eestil. Teoreetilisest teadmisest ei piisa, tuleb paljusid venelasi endid tunda.

    Välismaal elamisega on eestlastel hoopis üks teine probleem, et kui piisavalt ühes mitte-Eesti kohas elada, siis suupäraselt tuleb oma peamist asukohamaad kuidagi kutsuda, ja selle jaoks paremat sõna kui 'kodumaa' ei ole. Aga tihti juhtub nii, et öeldakse 'kodumaa' oma Rootsi või USA kohta ja siis vabandatakse ette-taha, et noh see ajutine kodumaa vms.

    * * *
    Lihtsalt üks üldisem mõttemõlgutus: Me üritame siin justkui subjektiivsete arvamuste põhjal teaduslikku täpsust saavutada, mis pole võimalik. Teaduslik täpsus on võimalik siis kui tehakse metodoloogiliselt korrektne uurimus. Ja isegi siis on poolt ja vastuarvamusi. Kommentaarisabas diskuteerimine on pigem kvalitatiivsel tasemel ideede vahetamine.

  • http://twitter.com/tsippo tsippo

    alanrein: Teoreetilisest teadmisest ei piisa, tuleb paljusid venelasi endid tunda.
    .
    Kas 25 aastat nende keskel elamist, millest kolm viimast ilmutas märke mõtlemisest vene keeles, kvalifitseerub paljude venelaste endi tundmiseks? ;)

    Mis puutub Venemaa venelasse, siis tõepoolest on Venemaa tähendus tema jaoks seesama, mis eestlase jaoks Eestil, kuid vähem kramplik ja punnitatud. Suurrahva ja suurriigi kodaniku vabadus olla ükskõiksem rahvuse ja konkreetse maatüki küsimustes. Suur muidugi tähenduses arvult ja pindalalt (ja natuke hingelt ikka ka – 'veliikaja russkaja dušaa' rahvusliku stereotüüpse kuvandina)

    Eestis elava vene keelt rääkiva inimese suhe rodinaga on ühene: tema jaoks on see Eesti. Umbes paari põlvkonna jagu vähemalt on neist siin ka tõepoolest sündinud. Ma pakuks, et valdav enamus. Tuttavad venelased eristavad tähendusi 'koodu' (dom) ja 'maaja' (dom) ja 'sjunnikooht' (mesto roždenija) täiesti vabalt. Õhtul lähevad 'koodu' ja 'koodusse', aga aadress on 'maaja nuumber juksteist'. :)

    Kas mitte-Eesti kohas elamist peaks samuti mitteteoreetiliste teadmistega kinnitama? Kas 10 aastat võiks olla piisav? ;)

    Jah, ette-taha vabandamist ei ole vähe, sest “väljas” elav teab ja mäletab “kodueestlaste” tundlikkust sellistes küsimustes. :)
    * * *
    alanrein: Me üritame siin justkui subjektiivsete arvamuste põhjal teaduslikku täpsust saavutada, mis pole võimalik. Teaduslik täpsus on võimalik siis kui tehakse metodoloogiliselt korrektne uurimus.
    .
    Ah, loomulikult, ega ma ei üritagi väita ega tõestada, et minu mättalt avanev vaade on ainuõige ja üldkehtiv. Eks pigem teist (ja oma subjektiivset) vaatenurka üritasingi kommenteeritavale pakkuda, mitte niivõrd muljet luua. :)

    Teadusmetodoloogia on kahjuks omadega pisut puntras viimasel ajal ja humanitaarvaldkondade teaduseks pidamises valitseb endiselt väike lõhe nn päris- ehk loodusteadlaste hulgas, nii et jäägem siis ideedevahetuse juurde, see tundub mõistlik.

  • alanrein

    Ehk siis eestlase ja venelase, kodumaa ja roodina erinevus on selles, et kui eestlase jaoks on ka pärast 65 aastat võõrsil elamist 'see päris õige kodumaa' siiski Eesti, siis venelase jaoks on roodinaks juba mõne aja järel tema püsiv elukoht.

    Suur-rahva suhtumine oma rahvusesse ja selle allesjäämisse on kahtlemata vähemkramplik, sest demograafiline puhver on piisav. Väikerahvastel on oma eksistentsi pärast rohkem muret. See on juba empaatia küsimus, kui asja peab nimetama kramplikuks ja punnitatuks.

    Et mis siis selle 'vaidluse' iva oli?

  • http://twitter.com/tsippo tsippo

    alanrein: Ehk siis eestlase ja venelase, kodumaa ja roodina erinevus on selles, et kui eestlase jaoks on ka pärast 65 aastat võõrsil elamist 'see päris õige kodumaa' siiski Eesti, siis venelase jaoks on roodinaks juba mõne aja järel tema püsiv elukoht. … Et mis siis selle 'vaidluse' iva oli?
    .
    Jah, vabandust, väljendasin ennist ülevalpool ilmselt ebaselgelt seoses romantikutega. Tahtsin öelda, et empiiriliste vaatluste tulemusel julgen väita, et sellist vahet ei ole rahvustel, vaid eestlase jaoks on roodina kolm kuni kuus kuud pärast võõrsil elamist uus püsiv elukoht nagu venelaselgi ja paljudel teistel rahvustel ning “se paris öige khoduma” on rahvuslik müüt juba hiljemalt kolmveerandi aasta pärast. Ilus ja armas ja empaatiast pulbitsev, kuid paraku müüt. Kas muret rahvusliku eksistentsi pärast pidada eufemismiks kramplikkusele ja punnitamisele, pole oluline. Muret võib väga lihtsalt kergendada – dr Aadu Kask pakkus selleks lahkelt võimalust pea tema sülle peita: “Nuta, pojake, nuta…” Auväärt doktor aastaid puhkamas, kuid tema süle asemel võib patja kasutada.

    Iva vaidluseks ei näinud. Ideed rahvusliku endapildi uurimiseks küll. Soovmõtlemisega ei lahenda ega muuda reaalset olukorda mujal kui oma peas. Võib väga empaatiliselt korrata üksteisele muret väikerahva eksistentsi pärast ja samal ajal välja surra, ikka veel murest kurtvad sõnad huulil. Tühjad ja õõnsad sõnad demograafilisest puhvrist või kodumaa tähendusest ei tekita just erilist empaatiat pealt sajas tuhandes töötus. See on demograafiline kollaps, mida võib küll empaatiliselt puhvriks nimetada, aga see puhver on hävimas. Triviaalne koht suremiseks, seda küll, aga kas tingimata murest rahvusliku eksistentsi pärast pakatav 'kodumaa' või 'piisavalt kaua elatud koht ehk roodina', see on mulla all suhteliselt ükskõik.

    Et mis siis selle 'kodumaroodina' mõte oli?