Väike klišeeaabits

Daniel Vaarik

Kirjanik George Orwell soovitas ükskord: “Ärge kunagi kasutage kõnekujundit või paralleeli, kui olete seda juba kuskil trükis näinud”. Et olla täpne, siis Orwell viitas siin just sellistele väljenditele, mis pole veel keele loomulikuks osaks saanud, kuid mida on juba parajalt käiatud. Kui te peaksite proovima kõiki keeles kasutusel olevaid ütlemisi asendada millegi loomingulisega, siis on teistpidi pahasti – tulemuseks võib olla eriti tühi kujundimüra.

Kes ütles TäPe!?

Miks on kulunud kõnekujund paha? Sellepärast, et mida rohkem kordi te ütlete näiteks “Tule taevas appi!” seda tühjemalt ja mõttetumalt see kõlab. Kuni lõpuks on kõigil nii piinlik, et fraas unustatakse aastateks. Kui tahate hästi kirjutada, siis te ilmselt ei taha olla nende viimaste seas, kes kampsun püksis käib lihtsalt tobe välja näeb. Otsisin spetsiaalselt Memokraadi lugejate jaoks välja mõned kujundid, mis mind ennast läbi ajaloo kõige enam on närvi ajanud aga võite muidugi täiendada ka omalt poolt.

“Ei saa me läbi Lätita.” Ikka ja jälle keegi ütleb seda. Mida see lause peaks kuulajale üldse ütlema? Stating the bloody obvious nagu inglased ütleksid. Muide, kunagi ammu oli aga üks nädal, kus Postimehes ilmus kaks artiklit pealkirjaga “Ei saa me läbi Lätita” ning lisaks veel juhtkiri pealkirjaga “Ei saa me läbi Läti ja Leeduga”. Pea hakkab valutama.

“Tahtsime kõige paremat aga välja tuli nagu alati.” Venemaa kunagise peaministri Viktor Tšernomõrdini murphylik kirjeldus Vene tegelikkusest viis muidugi kõigil alguses suu muigele. Kuid tänaseks on seis selline, et kui te kohe kuidagi teisiti ei saa, kui peate sellise vaimukuse oma artiklit alustama, siis parem kirjutage see sahtlisse.

“Oleksin ma kogu aeg nii tark, kui mu naine tagantjärgi, siis ma oleksin rikas mees.”
See alguses päris vaimukas tsitaat Olari Taali suust leidis üksvahe Eestis nii palju kasutamist, et praktiliselt iga ärimees, kes vähegi keegi oli või kuskil midagi ütles, pidas kohustuslikuks selle lausega esineda. Kaua võib ühe ja sama asja üle naerda?

“Päeva lõpuks.”
Mõni aeg tagasi levis advokaadibüroodes väljend “päeva lõpuks”. Päeva lõpuks said nad vist ise ka aru, et see on üpris nõme ja täna kasutatakse seda veel ainult nurgatagustes õigusbüroodes.

“Riigikogu kui kummitempel.
” Kasutusel igasuguste mureliku näoga inimeste seas, kes on mures demokraatia tuleviku pärast. Pikapeale mõjuvad nad ise kummitemplina. Võimalik, et selle väljendi ülekasutamine tuleneb sellest, et keegi koolitaja on kunagi öelnud, et “need riigiasjad on kole keerulised, proovige lihtsamalt rääkida”. Aga mis oleks, kui ütleks lihtsalt, et “parlamendil pole riiklikele otsustele mõju”? Kui keeruline see on?

  • http://www.facebook.com/people/Katrin-Kern/682559507 Katrin Kern

    Oo, Orwelli “Politics and the english language” kellelgi ometi meeles! Economisti stiiliraamat algab kuue napi lausega sellest esseest, millest õigupoolest piisaks kogu stilistikakursuse selgrooks.
    Aga klišeedest rääkides, üsna jätkusuutlik on ju raketiteadus muidugi.

  • http://www.dragon.ee/irve/blog/ irve

    Kummitempli kujund tundub mulle hea, sest võimaldab vähemate sõnadega midagi väljendada, mis muidu kohmakas tundub.

    Muidu teemast huvitatutele julgeks soovitada uurida inglise väljendit snowclone (Language log ja Wikipedia annavad veidi aimu). See on samm kujundiklišeedest edasi: on olemas ka parametriseeritud klišeemallid.

    Kanooniline, terminile nime andnud väljendimall kõlab inglisest tõlgituna: “Kui eskimotel on X nime lume jaoks, võiks Y-l olla X nime Z jaoks.”

    Sealjuures on lumede nimetuste hulk käibevale. Inuiidid suudavad lihtsalt hästi liitsõnu tekitada ja ütlevad suurehelbelinelumi kokku (kui õigesti tausta mäletan).

    Millised võiksid olla kodumaised parametriseeritavad kõneväljendid, mida vältida?

    Inglise nimekiri [värvist pole mõista, aga siin on link] on üpris meelelahutuslik (ja kodumail ka suuresti ärakulutamata).

  • http://distantsignal.blogspot.com Daniel Vaarik

    Jaagup, Eesti keeles on ehk üheks selliseks klišeemalliks “Kui A B-ga X-i jõudis, oli Y juba alanud”?

  • http://www.facebook.com/profile.php?id=100000525693565 facebook-100000525693565

    No see Lätita mitteläbisaamise kujund viitab Hando Runneli luuletusele ja on tavaliselt ka täiesti algsest kontekstist mööda kasutatud. HR kritiseerib selles Brežnevi-aegses tekstis pigem leebelt-irooniliselt ametlikku rahavaste sõpruse diskursust, mitte ei viita ilmselgele vajadusele Lätiga läbi saada.

    Tore ja uudne nurk idiomaatikas aga avanes hiljuti olümpiamängude ajal, kui ETV kommentaatorile sekundeerind spordimees kiitis mingi teatesõidu ühte “jalga”, kes edukalt oma vahetuse lõpetas ja teate hästi üle andis: no [suusataja x] tegi nüüd küll [suusataja y-le] tõelise karuteene!

    Lauri

  • http://www.kommunikatsioon.com/ Jaan Vare

    “Päeva lõpuks” ajab mind iga kord uskumatult närvi. Öeldagu siis juba “õhtuks”, aga mis pagana päeva lõpuks?!?
    Ja see pole midagi hääbumas, vaid vastupidi – kes iganes on kasvõi eemalt inglise keelega kokku puutunud, kasutab seda ohjeldamatult igas võimalikus ja võimatus kontekstis.

  • http://distantsignal.blogspot.com Daniel Vaarik

    Nii, mulle tuli päeva jooksul paar klišeelist kujundit veel meelde.

    1. Eestis võib olla vähem, kuid üks tavalisi äris kasutatavaid lauseid on umbes selline: “Hiina keeles tähistab kriisi hieroglüüf, mis koosneb kahest sõnast – ohust ning võimalusest.” Õige jutt iseenesest aga ei taha seda igal suvalisel koolitusel kuulda.

    2. “Meie eesmärk on anda inimesele õng, mitte kala.” See kujund on päris tüütu, eriti kui arvestada, et seda saab edasi arendada umbes selliselt, et “meie eesmärk pole anda inimesele õng, vaid õnge valmistamiseks vajalikud materjalid”.

  • levka

    „Vaikiv ajastu“, „ajakirjanduse suukorvistamine/tasalülitamine“. Seda on surnalistid-valvepuudlid klähvind juba mitu aega, aga nüüd allikakaitse seaduse ümber on see muutund talumatuks uluks. omg. öäk. Tülgastav, kanaarilinnuksed, füüsiliselt tülgastav.

  • marrek

    ma lisaks loetellu veel võitjate põlvkonna, kahe eesti ja tädi maali retoorika

  • http://www.facebook.com/ott.heinapuu Ott Heinapuu

    kusjuures kriisihieroglyyfijutt ei ole _päris_ õige, kirjutab Pennsylvania ylikooli hiina keele professor Victor H. Mair, vt http://www.pinyin.info/chinese/crisis.html

  • http://www.facebook.com/people/Katrin-Kern/682559507 Katrin Kern

    Klišee-bingo kaardid võiks teha. Täna näiteks tuli ära kriisihieroglüüf Heido Vitsuri loos.

  • http://distantsignal.blogspot.com Daniel Vaarik

    Katrin, nalja pärast võiksimegi kamba peale teha mingi sellise klisheebingo, olgugi sellisel kujul juba vana idee, siis värskete väljenditega võiks päris naljakas olla: http://www.bullshitbingo.net/cards/bullshit/

  • merilinparli

    Enim ajab mind närvi kulunud väljendite “Eesti Nokia” ja “tädi Maali” kasutamine. Kui Lennart Meri need omal ajal käibele lasi, olid nad omal kohal ja mõjusid uudsetena, kuid nüüdseks on need relvad juba ammu nüristunud ja aeg oleks otsida uusi kujundeid.

    Muidugi omaette teema on veel klišeed spordis, mis püsivad aastakümneid spordireporterite napis sõnavaras: “valgepallur”, “Maakera kuklapoolel”, “tõi kastanid tulest välja”, kui nimetada vaid mõned. Viimasel ajal käivad aga kõik sportlased usinasti “põhja ladumas”.

  • http://www.facebook.com/profile.php?id=100000525693565 facebook-100000525693565

    vaatasin veidi economisti pealkirju, mis on reeglina üsna hea näide sellest, kuidas klisheesid vaimukalt kasutada. tegin väikese valiku viimase mõne numbri pealkirjadest (alapealkirjad on ülemisel real ja “päris” pealkirjad teisel).

    1. kalambuurid

    Islamic finance
    Sukuk it up

    Mining in Ghana
    Carats and sticks

    Middle-income and developing countries
    Crumbs from the BRICs-man's table

    The film business
    Hollow-wood

    Texting in China
    Well-red

    Guns and the law
    Old McDonald hadn't an arm

    2. Kultuurilised/ajaloolised konnotatsioonid pööratud võtmes

    CEZ and Czech energy
    No, minister

    Schumpeter
    Look forward in anger

    Buttonwood
    Apocalypse, not now

    Signs of life in American retailing
    Simon buys

    Tajikistan's flawed election
    Change you can't believe in

    Thailand's political stalemate
    The battle for Thailand

    America and the Afghan government
    When Barack met Hamid

    3. otsesed (pop)kultuuriviited

    Strikes
    Life on Mars

    Training young people
    Another brick in the wall

    Evan Bayh retires
    Another one bites the dust

    Chad and Sudan make up
    Definitely maybe

    Hotel finance
    You can check out any time you like

    Failing schools
    For whom the bell tolls

    4. pealkirjad, mida võib ka puhasteks klisheedeks pidada

    America, Russia and arms control
    It takes two

    Lord Ashcroft's tax status
    Out of the closet

    Denver's transport woes
    Back to the drawing board