Reklaamide blokeerimise poolt ja vastu

Daniel Vaarik

EPL Online  koos reklaamidega.

EPL Online, kui kasutada Adblocki ja Flashblocki.

Delfi koos kellade ja vidinatega

Delfi + Adblock + Flashblock

Postimees + köhakoll

Köhakoll sai tunda Adblocki.

Häirivaid reklaame on läptopis või lauaarvutis väga lihtne blokeerida, eriti hästi töötab kombinatsioon Flashblock+Adblock. Esimene neist programmidest ei luba käivitada ühtegi flash-reklaami, kuid kui teil siiski huvi peaks olema seda teha, siis võite reklaami peale vajutades selle eraldi jooksma panna. Samuti on võimalik teha erandeid, nii et mõnel saidil saate alati reklaame või flash-videosid vaadata.

Adblock aga korjab lehelt ära materjali, mille puhul on andmebaasis märge, et see on reklaam. Samuti saate Adblocki andmebaasi kerge vaevaga lisada uusi reklaamikahtlusega lehekülje elemente.

Selge see, mida aeg edasi, seda intelligentsemaks need programmid lähevad ja ega neid eriti miski ei peata, kuid kui eetiline see siiski on? Saavad ju ajalehed enda ülalpidamiseks tulu reklaamide näitamise eest ning ajakirjanik saab lõpuks niimoodi palka. Kui kõik inimesed lõpuks endal arvutis reklaamid maha keeravad, siis on ajalehed päris suure probleemi ees. Niipalju kui ma kuulnud olen, siis täna ei ole veel reklaamide mahakeerajate osakaal märkimisväärne, kuid siiski.

Eetika kaalumisel ei saa me mööda ka teisest poolest ehk siis ikkagi klikkide mõõtmisest ning nende põhjal suhteliselt ilge klikisisu tootmisest. Kas me tahame, et seda toodetaks ka meie nimel? Äkki on nii, et kui me ei kuvagi reklaame ja leht seda oma statistikas ausalt kajastab, siis meie klikid ei loe? Sellisel juhul ei peaks meie olema vastutavad nende lugude eest, mis toodavad klikke selleks, et reklaamiandjatele meeldida? Las need, kes tahavad roppe uudiseid, vaatavad siis oma reklaame?

Meid ei peaks siis ka huvitama Postimehe ja Delfi võitlus suurima portaali tiitli pärast ning kõik sellega seonduvad kiremõrvad, mille ohvriks on tervemõistuslik ajakirjandus, sest meie klikid on eriti tühjad – nad ei ole rahaks pööratavad?

Nii ja naa. Ilmselt kui me ei taha neid reklaame, siis oleks eetilisem ka seda meediat mitte tarbida, see on ikkagi kellegi poolt tehtud töö ning me võiksime nende inimeste töö ja elu reeglite suhtes väheke respekti ilmutada, mitte käia piilumas ja nuhkimas, et äkki saame tasuta ja reklaami kaemata mingi laheda loo läbi lugeda. Või siis võime osta putkast ajalehe, visata esikaane ja vahelehed prügikasti ning lugeda sealt juttu, mis jutt on. See oleks päris-elu adblock, kuid me toetaksime siiski toimetuse majandamist. Nii et oletame, et eetikaküsimus siiski loeb.

Järgmine küsimus on siis see, kui palju on inimesed valmis pingutama selle nimel, et eetilised olla. Kui reklaamid on mõistlikkuse piirides, ei karga näkku ega söö sülearvuti ressurssi, siis ma usun, et paljud inimesed ei vaevu endale selgeks tegema seda, kuidas reklaami blokeerida ja kõik on üsna hästi.

Samas mõni sait näeb tänapäeval välja nagu jõulupuu ning kui mu väike sülearvuti seepeale lennujaamas või bussis nii tuliseks läheb, et ma pean normaalse kehatemperatuuri säilitamiseks ülakeha paljaks võtma, siis on ilmselt see piir ületatud. Jah, tõepoolest, vilkuvad reklaamid ajavad arvuti kuumaks ja raiskavad rohkem elektrit. Kui te seda varem ei teadnud, siis vilkuval reklaamil nagu igal asjal, mille kuvamine võtab energiat, on oma ökoloogiline jalajälg.

Ning muidugi on veel üks küsimus, mis saab tulevikus. Tundub, et iPad ja nutitelefonid on kinnisemad platvormid, kus reklaami näitamist on oluliselt raskem maha keerata – ajakirjandusväljaanded teevad tihtipeale iseseisvaid aplikatsioone, milles kehtivad nende reeglid ning seal pole kellegil võimalik reklaami vaatamata jätta.

Sel juhul jääb loota, et need reklaamid on diskreetsemad, umbes nagu hulu.com, mis pakub võimaluse valida, millal ja milliseid reklaame vaadata. Tegelikult võime isegi loota seda, et nendesamade aplikatsioonide puhul on  võimalik valida, kas ma maksan ajakirjandusväljaande enda eest või tahan seda  tasuta ja koos reklaamidega. Oma lemmikajakirja puhul valin kindlasi esimese variandi. Võib olla see ongi lahendus.