Presidendi reede möödus siunates

Või vähemalt näib nii kohaliku ajakirjanduse andmetel. Kui Äripäev Online kirjutab, et Ilves “siunas” ajakirjandust, siis EPL-i Ärileht on tabanud presidendi “siunamas” hoopis devalveerimise teemaga eputajaid. Väga peen määratlus, kuid kas mitte ka lärakas hinnangulisust?

Tegelikult on Eesti keeles veel sõnu, millega saab iseloomustada kriitilist juttu: laitis, kirus, arvustas, needis, manas, põhjas, kritiseeris, sõimas, tänitas, mõnitas, materdas, halvustas, laimas, klohmis, tembeldas halvaks, sakutas, piitsutas, nahutas, nuhtles, tegi maha, tampis, andis pähe, sarjas, tuuseldas, tutistas, noomis, kutsus korrale, noris, näägutas, naaksus, tõreles, tegi etteheiteid, pahandas, hurjutas, naakus, riidles, kärkis, põrkis, vemmeldas, malgutas, paugutas või lammutas.

Uudismeedial oleks soovitav kasutada vähem hinnanguliselt laetud sõnu nagu näiteks “arvustas”, “kritiseeris”, “tegi etteheiteid” jne. On vist nii?

  • Erik

    Daniel, kuidas sa kujutad ette ajakirjanduse toimimist ilma valikuteta? Et Äripäev otsustas selle vestluse avaldada, oli valik. Igale valikule eelneb hinnang. Või mitte? Tuhandeid pressifotosid produtseerinud fotograafina tean, et mu vähesed õnnestumised sisaldavad hinnangulist sõnumit, mis on sündinud läbi valikute. Hinnangutevaba sõnumit saab toota, kui aju välja lülitada. Veelgi kindlam oleks eraldada salvestusvahend inimesest. Muuseas, üks rajudokumentalist on seda katseliselt praktiseerinud.
    Kas ajakirjandus peaks olema vaesunud sõnavaraga robotlik faktiedastus kohtuekspertiislikke “fotodokumentidega”? Ka foto roll dokumendina on juba ammu vaidlustatud. Elame postmodernsel ajastul. Olen seda Ilvese klippi tänaseks umbes 10 korda vaadanud ja ehk tõesti ei ole täpseim tegusõna tema arrogantse sõnavõtu kirjeldamiseks “siunama”. Ilvese arvamusavaldust on keeruline nimetada ka kritiseerimiseks, sest riigipea kriitikalt ootaks konstruktiivsust ja probleemidele osutamisel tahaksin tunnetada, et ta tõepoolest siiralt muretseb, mitte ei mõnita üleolevalt.
    Su väljaütlemised ajakirjanduse aadressil on olnud tervistavad, kuid kohati mu õiglustunne tõstab kisa:) Edu ja jõudu jätkamisel. Kirjutasin, sest mina soovitasin seda pealkirja klipi autorile.

  • Daniel Vaarik

    Sellega nõus, et valikutest ei pääse. Juba ühest asjast kirjutamine või kirjutamata jätmine on valik. Täielikku objektiivsust pole olemas.

    Mina panin selle posti sellepärast siia, et mul on tunne, et vahel kasutame väga kergekäeliselt väjendeid, mis on keeleliselt naljakad nagu “nörritas” või seesama “siunas” ning sellega kaasneb justkui pähepatsutus kirjeldatavale isikule ja seda tehakse liiga kergelt, võttes lugejalt valik ise otsustada.

    Samuti ei kujuta ma ette, et näiteks Wall Street Journal kirjutaks näiteks sellise pealkirja: “Obama hen-pecked on media”. Ma ei taha muidugi öelda, et alati peaks jälgima mingeid välismaised analooge, kuid sedapidi saab natuke ehk selgemaks, miks vahel tundub selline sõnakasutus naljakas.

    Lõppkokkuvõttes, siin blogis on postitusi, millest osad on minu enda jaoks tähtsamad ja osad vähemtähtsad, see viimane ei ole ehk tõesti esimese järgu probleem Eesti meedias, pigem naljakas.

    Ja aitäh kommentaari ja tagasiside eest.

  • hr berendsen

    Probleem, millest suur osa Eesti meediast aru ei saa, on selles, et Eesti eliidi suhtes jookseb ajakirjandus pea kogu aeg lati alt läbi. Sihik on kas suutmatusest või ka meelega seatud madalale. Kui keegi eliidist võtab suu lahti teha – arrogantselt, kui soovite – siis tuleb ringkaitsest sõimu ja kaeblemist.

  • villy

    jätkan siis ringkaitset – “…keegi eliidist võtab suu lahti teha…” – minu meelest on see lausekatke küll taunimisväärselt lömitavas käändes.