Memokraat

Huvitav mõttevälgatus tõepoolest ja sellise mudeli kasutuselevõtt oleks ainult suurepärane. See oleks areng nii kommentaariumitele kui ajakirjandusloomele. Sellisel juhul võiks kommentaariumist saada isegi tõeline arutelukoht.

Samas nõuab kolmeastmeline mudel püsivalt tööle inimesi, kes neid kommentaare modereeriksid. Kardan, et olukorras, kus tiometustest on ajakirjanikkegi korraliku väljaande tööshoidmiseks napilt, on tõenäoliselt keeruline leida motivatsiooni kommentaarimodede palkamiseks.

Võib-olla mingi automaatsüsteemiga kombineerides saaks ehk mõistliku tulemuse. Kindlasti peaks automaat läbi sõeluma ka kõrgeima taseme registreerunute postitused, et võtta välja lausroppusi jmt, mida ka ennast identifitseerinud inimesed aeg-ajalt kasutada armastavad.

Pisikesi kirjeldamata võimalusi on mudelil palju - tänu kasutajakontodest tekkivale profileerimisvõimalusele.

Registreeritud kasutajaid saaks taltsutada "teata sobimatust.." nupuga, kusjuures kommentaar ei langeks modereerimisse fikseeritud arvu raporteerimiste järel (nagu praegu), vaid lävi sõltuks kasutaja käitumisprofiilist ja näiteks artikli 5-pallisest "fleimi-faktorist".

Viimase all pean silmas toimetaja poolt artikli postitamisel lisatud hinnangut teema tundlikkusele. 1-pallise fleimi-faktoriga artikli kommentaar satuks modereerimisse 3 raporteerimise järel (korrutatuna käitumisprofiilist tuletatud koefitsendiga), 5-pallise faktoriga artikli puhul 10 raporteerimise järel vms. Proovida võiks raporteerimiskorrad panna sõltuma artikli kommentaaride loetavusest ja kommentaaride hulgast.

Käitumisprofiili all mõtlen suhtarve, mis väljendavad varem modereerimisse kukkunud kommentaaridele antud hinnanguid. Kui kasutaja kommentaaridest on palju raporteeritud, aga neist üksikud kustutatud, tõuseks lävi, millest alates kommentaar moderaatorite tähelepanu alla satuks. Samamoodi läheks tähelepanu alla väheraporteeritud kommentaaridega kasutaja üksikkommentaar, mis järsku 1-2 raporteerimise asemel näiteks 4 saab.

Käitumise arvestamine on vajalik, et mõne Savisaare toetajast ateisti-homojuudi iga kommentaar rämpsraporteerimise tõttu modereerimisele ei läheks ega raiskaks väärtuslikku inimtööjõudu. Ka ei jääks tähelepanuta muidu korralike kasutajate harvad väärkasutused.

Mis tööjõuvajadusse puutub, siis ajapikku peaks see antud mudeli puhul registreerumise tõttu langema. Ka kohe alguses on see efektiivsem kui nii mitmedki teised mudelid, nt täielik eelmodereerimine.

Kusjuures mulle tundubki, et see süsteem on ju tegelikult odavam paljudest teistest - kuna suurt osa kommentaatoritest on põhjust usaldada. Modereerida tuleb ainult teatud osa kommentaaridest.

Seda hinnangut küsiks hea meelega näiteks Villelt - vähemalt minul pole küll mingit alust või eeldust millelt selliseid protsente prognoosida.

See, et kommentaaride ning seeläbi ka külastuste ja klikkide arv väheneb on ilmselt ühtaegu selge ja paratamatu ning sel põhjusel oleks väga tähtis, et kogu peavoolu online meedia oleks selles ürituses üheskoos ja üheaegselt. Muidu kui näiteks Delfi seda asja üksinda üritaks oleks tulemuseks tõenäoliselt kiire suhtelise osakaalu langus kliki-tabelis ja seega oht, et kogu eksperiment tunnistatakse kahe nädala pärast läbikukkumiseks ja asjad pöörduvad tagasi endisesse seisu.

Üleminekušoki vaigistamisele aitab kaasa aeglane üleminek, rubriigi kaupa ja esialgu ainult osaliselt (ID-kaardi tase tuleks hiljem, esialgu puuduks anonüümsete eelmodereerimine jms).

Kõige hullem, mis teha saab, on EPLi eeskujul (http://www.epl.ee/?artikkel=290285) päevapealt täislahendusega välja tulla.

Valitud suund tundub olevat õige. Huvitav oleks siinkohal kuulata autoritepoolset hinnangut, mis juhtub kasutajatega.
Mitu protsenti tänastest lugejatest jätkab, mitu protsenti loobub ning kui palju toob see uusi lugejaid võrreldes tänastega.
Veel olulisem, mitu protsenti kommentaatoritest astub ID-astmele, mitu protsenti tavaregistreeringu peale, mitu protsenti jääb anonüümseks (samas ka need kaks esimest saavad anonüümset taset kasutada vajadausel) ning mitu protsenti loobub ja mitu protsenti lisandub?

Kui peaks selguma, et sellest selgelt ei piisa, eks siis saab panna rohkem rõhku rangele autentimisele

Kommentaarimajandus on üsna tundlik teema ja süsteem peab olema selge ja paratamatu. Taoliste süsteemide puhul on hea kui juba algusest peale on loogika ja reeglid paigas (vt ka policy avalikkus ja edasikaevatavus) ja ei toimu võimalike voluntaristlike elementidega karmuse juurdekeeramine.

Mõte on ju see, et viia miinimumini juhukommentaatorite arv (meediaväljaannetele see ei meeldi). Kui juhukommentaatorite vähendamise meetodid on piisavalt motiveerivad, siis muutuvad juhukommentaatorid üsna kiirelt liba-e-mailiga registreeritud kommentaatoriteks ja me oleme jälle punktis null. Siis peab niikuinii sisse viima range eristatuse juhukommentaatorite ja autenditavate (nii omanimeliste kui aliastega) kommentaatorite vahel. Muutused ja loksutamine pärast kasutuselevõttu ainult diskrediteerib süsteemi.

Ma tooks välja seni programmilistes dokumentides puuduvad punktid MIKS on kogu seda janti vaja:
1) Kaitsta artiklites / põhipostitustes viidatud isikuid, organisatsioone, seisukohti vms, solvavate hinnangute eest;
2) Vältida p1 esitatu ja ebatsensuursete väljendite kuvamist kommentaariumis teistele kasutajatele eesmärgiga mitte anda halba eeskuju ja mitte agiteerida kaaskommentaatoreid p1 tooduga kaasa minema;
3) Vältida/välistada seaduserikkumiste toimepanekut kommentaariumis;
... siin on veel punkte ...

Samuti oleks lõppdokumendis vaja välja tuua kasud meediaväljaannetele. Kogu ürituse edu sõltub nende ühise tegutsemise soovist ja võimalustest ning asjal on mõte kui ühe korraga kõik suure kommenteerimisintensiivsusega on-line väljaanded selle poliitika ja tehnoloogia rakendavad. Need on vähemalt Delfi, PM Online, EPL Online, SL Õhtuleht ja Äripäev.

1) Vähenevad või kaovad võimalused, et ebasobivatest kommentaaridest tulenevad kohtulikud või varalised nõuded väljaande vastu;
2) Vähenevad väljaande kommentaariumist tulenevad opereerimiskulud: a) uurimislikest või kohtutoimingutest tulenvate toimingute maht b) ebasobivate juhtumite damage control c) modereerimist vajavate teadete ehk modereerimise maht väheneb.
3) Tegemist on ühislahenduse ja ristkasutatava tehnoloogiaga. Keskne autentimis-server tuleb teha niikuinii üks, autentimise ja kommentaariumi realisatsioon konkreetse väljaande puhul on ristkasutatav niivõrd kuivõrd on tegemist sarnaste tehnoloogiatega ja/või arhitektuuriga. Oluline kasu on juba ühese ja universaalse tehnilise spetsifikatsiooni olemasolu.
4) Paraneb online väljaannete kommentaariumisse puutuv renomee;
5) Kommentaarium omandab tõsisema kollektiivse meedia tähenduse tänu sisukate seisukohavõttude osakaalu arvatavale tõusule. Kommenteerima hakkavad inimesed, kes seni on pigem kommentaariumi vältinud.
6) Taskaalustamaks registreerimisvajadusest tulenevat ebamugavust saab kasutaja ühekordselt autendituna automaatselt ligi kõikide süsteemiga liitunud väljaannete kommentaariumidele.

Eeldus:
kvaliteetse kommentaarikeskkonna tagab ainult inimmodereerimine, täisautomaatsed lahendused ei tööta. (Nt jõhkralt venevaenulik fleim võib saada kasutajatepoolse hindamissüsteemi korral kõrge hinnangu ja olla justkui kvaliteetne kommentaar.)

Eesmärgid:
1. võimalikult väikesed modereerimiskulud kommentaarikeskkonna haldajale;
2. võimalikult suur kasutusmugavus, et kommenteerijad laiali ei jookseks.

Eesmärgi täitmine:
kasutajakontode süsteemi loomine anonüümse süsteemi kõrvale ja eeliste tekitamine registreerunutele. Kasutajakontosid on vaja külastaja unikaalsuse tagamiseks, et saaks profileerida. Käitumisprofiili ja kasutajate tagasiside ("teata sobimatust..") põhjal on võimalik algoritmi kaasabil moderaatoritele kommentaaridest eelvalik teha ja vähendada seeläbi töökoormust (= väiksemad kulud).

Üldiselt jamie arvamuste ja tähelepanekutega nõus, ainult ma ise ei suruks seda ID-kaardi ja tegeliku isikutuvastuse teemat esimese hooga nii kõvasti. Leebe autent võimaldab kasutajaid bännida ja tsenseerida (samas kui neile endale omi postitusi endiselt kuvatakse) ja see tekitab efektiivsele trollimisele teatava barjääri või vähemalt vaeva- ja ajakulu. Kui peaks selguma, et sellest selgelt ei piisa, eks siis saab panna rohkem rõhku rangele autentimisele - mis võiks vabatahtliku valikuna olla muidugi optsioon kohe algusest peale.

Ja samuti kahel käel nõus, et modereerimise/bännimise policy peaks olema nii avalik kui ka rakendamisel edasikaevatav.

Minu arust päris ID-kaardita hakkama ei saa, sest anonüümsete kasutajate meelitamisel registreerunud kasutajateks pean registreerumise võimalikult suurt lihtsust hästi tähtsaks.

(Kõrvalepõige: lihtsuse suurendamiseks võiks kontosüsteem kasutada olemasolevate keskkondade API-sid, et muus keskkonnas registreerunud saaksid uue konto ainsa nupulevajutusega luua. Siingi on see süsteem DISQUS vahendusel - ääretult mugav.)

Samas on lihtsus kahe teraga mõõk - lihtne on ka massiliselt kontosid luua. Kontodega võitlemise või registreerumise kinnikeeramise asemel võiks siis hoopis rakendada ajutist ID-kaardi põhist registreerumist IP-le või IP-vahemikule, kust rämpskontosid loodi. Hoiaks kokku modereerimisele kuluvalt inimtööjõult.

Ja kui keegi soovib oma tegeliku nime all esineda, on ID-kaardiga enda tuvastamine identiteedivarguste vältimiseks möödapääsmatu.

Avatusest.

Modereerimistegevus võiks kajastuda eraldi lehel nagu Wikipedias:
http://en.wikipedia.org/wiki/Special:RecentChan...

Üks üldine log ja igal kasutajal profiilis tema isiklik log. Kustutatud kommentaarid võiksid seal näiteks ööpäeva nähtavad olla jms.

Juhul, kui kasutaja suhtes tehakse tema arvates ebamõistlik otsus, võiks seal olla nupp edasikaebamiseks, mis lükkaks kommentaari eelismodereerimisjärjekorda, ent ei lubaks probleemi läbi vaadata algsel moderaatoril.

Mudeli parema toimimise ja moderaatorite tööjõu säästmise huvides keelaks anonüümsetel kasutajatel edasikaebamise. Veel üks põhjus, miks registreeruda. : )

See on samm töötava lahenduse poole.

- Madalaima taseme ja keskmise taseme kasutaja erinevus on tegelikult väga väike. Kõik anonüümsed pahakommentaatorid teevad endale ühe liba-meilikonto ja keskmine tase degradeeritakse kiiresti;

- Kasutada ainult kahte taset: nö madalaim tase ja "identifitseeritav kasutaja". Identifitseeritavad kasutajad jagunevad kaheks - need kes esinevad oma nime all ja kes esinevad aliase all. Ühel inimesel võib olla 1-2 aliast ja nende muutmisele on seatud ajalised piirangud. Algne ident toimub ID-kaardi, panga-autendi vms abil, edasi juba e-mail + parool abil;

- sellest tulenevalt ka mitte kuidagi vähemalt visuaalselt mitte eristada pärisnimelist ja identifitseeritavat alias-kasutajat. Peamine põhjus selles, et kommentaariumi kasutatavuse ja kasutusmugavuse peab määratlema siiski identifitseeritavate osalejatega arutelu repliikide kvaliteet, mitte marginaalse erinevusega kasutajastaatus;

- aliase all esineda sooviva registreeritud kasutaja isiku ja aliase kokkuviimine peaks toimuma siiski mingi kindlama süsteemi alusel kui ajalehe juhtkonna ja erialaorganisatsiooni kokkuleppel.

1) Selge peab olema reeglistik, mis juhul isik tuvastatakse. Täiesti kindlasti seaduserikkumise korral aga millistel juhtudel veel? Kasutaja peab teadma, mida ei tohi teha ja millega ta riskib.

2) Alati jääb vajadus otsustada ja tõlgendada. See peab olema sõltumatu loogika, pigem teada inimestest koosnev nõukogu kui et isik väljaandest + erialaliidu ametnik. Kasutaja peab teadma, et "temaga tegeletakse".

Ka kasutajal võiksid ka mingid õigused olla ja need õigused võiks olla väljaandeti sarnased või identsed.

1) Tingimused / põhjused mille alusel kasutaja kas bännitakse või tema kommentaar tsenseeritakse. Bänn ja tsentraalne autent loob ju võimaluse isik bännid kõikidest väljaannetest ühekorraga.

2) Kasutajal peab olema õigus ja võimalus bänn või tsenseering edasi kaevata. Selle eeltingimuseks ei pea olema isikunime kasutamine aga peab olema registreeritud kommentaator.

Mis puutub madalaima taseme kommentaatorite kommentaaride mitteilmumisse, siis üldine praktika on vastupidine - kommentaar ilmub alati kasutajale endale aga vajadusel ei kuvata teistele kasutajatele. Roppkommentaatorite juues on oluline eneseimetlusefekt.

Nii eneseimetlusefektist kui ka edasikaebamise võimalusest tulenevalt tuleb kommentaariumisüsteemis säilitada ka välja tsenseeritud kommentaarid nii, et registreeritud kasutaja neid vajadusel näeks ja näeks ka nende tsenseerituse staatust.

Sisuliselt on tegemist natuke modifitseeritud DISQUS või Haloscan tüüpi kommentaariumimootoriga kus algne ident toimub ID-kaardiga ja kus isikustamise on määratud kindlaks avalikult teadaoleva reeglistiku ja seadusega koos edasikaebamisvõimalusega.