Tulevik on tume
Memokraat May 23, 2013 | 1
Eestlase elu pole kunagi olnud kerge. Aga siis mõtles keegi välja valimised ning mitte ainult ühed valimised, vaid kokku lausa neljad: parlamendi-, kohaliku omavalitsuse-, europarlamendi- ja presidendivalimised. Kui mõni neist on lähedal, tõuseb päikese asemel taevasse suur tagumik, mis karjatab kiledal häälel: “tulevik on tume, värisege kõik!”.
Tegemist on muidugi kujundiga, mis kirjeldab erinevate poliitiliste jõudude valimissõnumeid. Anna Kareninat avalauset muutes võiks …
Kus on Priit Hõbemägi?
Daniel Vaarik Apr 5, 2013 | 47
Hõbemägi eile TV3-s: “Ma võin eksida aga mul on sellised andmed.”
Viimastel nädalatel on mul aga tõesti suu lahti jäänud, avastades, et Priit Hõbemägi proovib nii leheveergudel, raadios kui televiisoris levitada ideed, et Rahvakogu on presidendi kantselei “vandenõu” eesmärgiga suukorvistada Eestis toimuv revolutsioon. Vabariigi Presidendi Kantselei sepitsus, mille tulemusena kanaliseeritakse nooruslik muutuste energia vanadele jäätunud radadele.
Tahaks täpsustada, Priit Hõbemägi, kas me räägime ikka sellestsamast presidendi büroost, mis ei suuda Rootsi visiitigi korralda, ilma, et järgneks mütsiskandaal? Seesama büroo opereerib nüüd sellise sujuvusega nii avaliku arvamuse kui poliitiliste jõuvahekordadega, me kõik sipleme tema niitide otsas nagu banaanivabariik CIA embuses?
Kohtudes mingisuguse nii tõsiselt lolli väitega, on ilmselgelt raske seisukohta võtta, mis ilmselt on ka põhjus, miks keegi rohkem pole seda üles korjanud. No hästi. Vaadates eilset Kolmeraudse saadet märkasin, et Hõbemägi ka allakirjutanu nime sellesse teemasse mässis, hüüatades: ”Kus on Daniel Vaarik? Kus on Tarmo Jüristo?”.
Hea teatrisõber!
Kaarel Oja Mar 27, 2013 | 2
Täna on rahvusvaheline teatripäev. Täna jagatakse teatripreemiaid. Täna räägitakse ja mõeldakse teatrist pisut enam kui tavaliselt.
Meie teater on meile väga tähtis. Vaid mõned üksikud rahvad käivad teatris veel enam kui meie. Meie teater on meile nagu… Pärisosa, küljeluu, abikaasa. Omane ja isiklik, alati siinsamas olemas ning teada-tuttav-turvaline. Aga seda imelikum on tema kohatine kohatu käitumine. Esialgu justkui möödaminnes, aga nüüd …
Sallida või mitte sallida
Tarmo Jüristo Mar 25, 2013 | 14
Niisama vääramatu regulaarsusega nagu igal aastal saabub kevad, jätab mõni Eesti avaliku elu tegelane, kui Chirac-i kuulsaid sõnu tsiteerida, kasutamata “suurepärase võimaluse vait olla” ning võtab sõna selle osas, mida homoseksuaalsed inimesed peaksid tegema või tegemata jätma. Värskeim selline mõtteavaldus pärineb endiselt olümpiavõitjalt ning täna IRL-i ridadesse kuuluvalt riigikogu liikmelt Erki Noolelt ning on toonud kaasa palju vastukaja nii sotsiaal- kui tavameedias. Hetkel ei soovi ma sellele omalt poolt suurt midagi lisada, vaid püüan sedakorda keskenduda hoopis ühele h-teemaga seoses järjekindlalt esile kerkivale küsimusele miks me üldse peaksime olema sallivad ning muuhulgas puudutada ka üht igihaljast argumenti, mis lühidalt kokkuvõetuna seisneb selles, et need kes ei salli neid, kes ei salli homosid, ei ole ise kuigi sallivad.
Vanad
Daniel Vaarik Mar 19, 2013 | 5
Ma hakkasin selle vanade värgi peale mõtlema üks õhtu Berliinis kohvikus istudes. Akna taga Rosenthaler Strassel liikus jõnkshaaval õhtune liiklus, üle tee sähvis kebabirulli ümber türklase mõõk ning mina kuulasin telefonist Max Richteri Memoryhouse’i. Kuna mul tõesti polnud palju teha ja keegi oli mu iPadi sisse vehkinud, siis lõin vastasmajade aknaid jälgides aega surnuks. Ühe maja peal ei olnud reklaame ja sinna oli kirjutatud Pro Seniore Residenz ning kuigi see oli esmapilgul üks kole ja elutu hoone, liikus ühe akna kardin pisut ning ma nägin justkui ratastooli metallist käepidet läikimas.
Teise akna taga seisis valge särgi, kikilipsu ja traksidega väga kühmus vana mees. Ta vaatas aknast välja nagu kedagi oodates, tema õlad liikusid aeglaselt hingamise taktis üles ja alla. Teise akna taga seisis naisterahvas, prillidelt peegeldumas tänavareklaamide valgus. Kas oli see Memoryhouse’i mõju või midagi muud, kuid korraga meenus mulle mitmeid raamatust loetud stseene Berliini ajaloost. Meeleavaldused I maailmasõja toetuseks, paar aastat hiljem, tänaval kukub hobune kokku, inimesed sööstavad sellele kallale, et rebida söögiks lihatükke. Weimari vabariik. Hitleri võimuletulek. Lahingud Berliinis. Seal vastasmajas oleksid võib olla vastused mõnedele tähtsatele küsimustele.
Tagasi kaheksa miljoni inimese maaks
Tõnu Pekk Mar 4, 2013 | 5
Me teadsime juba mõnda aega, et Balti riikide rahvaarv kahaneb. Kinnisvara müügimaterjalid ja majandusanalüüsid aga nimetasid Balti riike veel hiljuti eelmise kümnendi alguse rahvaloenduse andmete põhjal “kaheksa miljoni tarbijaga turuks”. Möödunud aasta loendus näitas aga muud: vaatamata 20 iseseisvusaasta rekordilisele majanduskasvule on kolm Balti riiki kaotanud 1,5 miljonit elanikku ning tänaseks võib pigem rääkida „kuue miljoni tarbija turust“.
Kas suur osa inimestest on väsinud ootamast Eesti jõudmist Euroopa viie rikkama riigi hulka ning otsustanud ise rikkamatesse riikidesse kolida? Indrek Neivelt on rääkinud „suvilakooperatiivi stsenaariumist“, kus Eestist saab nädalavahetuse kohtumispaik välismaal töötavatele kodanikele ja Skandinaavia pensionäridele. Vaadates rahvaarvu muutuse kolme komponenti – loomulikku iivet, väljarännet ja sisserännet, hargneb välja palju mitmekülgsem lugu.
12 lühikest esseed autodest
Daniel Vaarik Feb 25, 2013 | 0
Ma olen aeg-ajalt kirjutanud autodest, kuid mitte Memokraadis, vaid hoopis näiteks Autolehes ja ühe korra ka Keskusis. Sest autondust ei saa ju ainult autopededele jätta. Rohkem kui kahe aasta jooksul kogunes mitu teksti, mille puhul ma olen mõelnud, et need võiksid huvi pakkuda ka Memokraadi lugejatele. Seepärast panin nädalavahetusel kokku tillukese kogumiku ning kirjutasin paar tükki juurde ka. Loodan, et pakub huvi!
