Strateegilisest kommunikatsioonist ehk sellest, mida me muidu teeme

kraav
Teatades oma tagasiastumisest neljapäeva õhtuses Kahekõne saates, nentis Rein Lang, et valitsusel on probleeme kommunikatsiooniga.

“See on kommunikatiivne probleem. See on valitsuse jaoks suur probleem ja kuidagi tuleb sellele läheneda,” ütles ta. (ERR)

Samas andis lahkuv kultuuriminister mõista, et on olemas mingisugused kommunikatsioonist eraldiseisvad tegevused, mida valitsus lihtsalt pole suutnud rahvale piisavalt hästi selgitada:

“See, et strateegiline kommunikatsioon nii valitsuse kui ka kultuuriministeeriumi tasemel ei toimi ja me ei suuda inimestele selgeks teha, mis on tõde ja mis ei ole, teiselt poolt suudab üks ajakirjanik, kellel on unenägu, teha tervele ühiskonnale selgeks, et keegi on lurjus ja kaabakas, see on probleem – seda probleemi tuleb vaadata kainelt, ratsionaalselt ja ilma emotsioonideta,» lisas ta. (Postimees.ee)

Olles  lahkuva ministriga nõus, et selline olukord ei ole valitsuse ja riigi seisukohalt sugugi hea ning seda saavad ära kasutada muuhulgas ka näiteks lurjused ja kaabakad (tegelikult täpselt ka minu mõte!), on aga eriti oluline küsida: kas on ülepea olemas poliitikat, mis poleks olemuselt kommunikatsioon? Kas tänapäeva maailmas on võimalik olukord, kus riigi valitsus teeb üleüldse midagi, mis pole kommunikatsioon?

Et paremini aru saada, vaatame Vabariigi Valitsuse seadust ning peaministri ja ministrite pädevust nii nagu seadus sätestab, ehk siis seda, mida valitsuse liikmed tegelikult “teevad”:

Peaminister

§ 36. Peaministri pädevus
 (1) Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust.

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?

 (2) Vabariigi Valitsuse juhina peaminister:
 1) juhatab Vabariigi Valitsuse istungeid;

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?

 2) kirjutab alla Vabariigi Valitsuse õigusaktidele;

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?


 3) nõuab ministrilt seletust tema tegevuse kohta;

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?


 4) annab korraldusi vastavalt käesoleva seaduse §-le 37;

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?


 5) teeb käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi Presidendile ettepaneku muuta Vabariigi Valitsuse koosseisu;

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?


 5/1) esindab Vabariigi Valitsust kohtus või annab volituse Vabariigi Valitsuse esindamiseks kohtus;

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?


 6) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud põhiseaduse ja seadustega

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?

Minister 
§ 49. Ministri pädevus ministeeriumi juhina
 (1) Minister vastava ministeeriumi juhina:
 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi;

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?

 2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?


 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele;

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?

4) valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste ülesannete täitmise üle ning teostab teenistusjärelevalvet ministeeriumi ametnike otsuste ja tegevuse üle käesoleva seaduse §-s 95 sätestatud korras;

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?

5) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid, samuti teiste riigiasutuste juhid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?

6) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi osakonna juhataja, Välisministeeriumis peadirektori, Keskkonnaministeeriumis ka keskkonnateenistuse juhataja;

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?


 7) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrile vahetult alluvad nõunikud;

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?


 8) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite, abi, toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise üle;

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?

9) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?

 10) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, välja arvatud juhud, kui see on sätestatud ministri määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga;

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?

11) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste teenistujate koosseisud;

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?

12) esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks;

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?

13) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;13.1) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes;

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?

14) täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega.

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?

 (2) Kui ministri valitsemisalasse kuuluv küsimus puudutab ka teiste ministeeriumide valitsemisalasid või kui asju otsustatakse kokkuleppel teiste ministritega, kooskõlastab minister otsuse teiste ministritega. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse küsimus otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?

 (3) Ministeeriumi struktuuriüksused, samuti tema valitsemisalas olevad asutused pöörduvad Vabariigi Valitsuse poole ministri kaudu.

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?

 (4) Minister vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab seda kooskõlas riigivaraseadusega (RT I 1995, 22, 327).

Mis ei ole sellest kommunikatsioon?

Niisiis, kas  on võimalik siit leida mõnda tegevust, mis ei oleks antud isikute puhul kommunikatsioon või mille puhul kommunikatsioon ei omaks absoluutselt keskset rolli? Või isegi kui valitsuse liige peaks mingitel asjaoludel täiesti tavalist kraavi kaevama, kas see ei omandaks koheselt sõnumi väärtust? Ja kui me ei leia ülaltoodust sellist asja, mis pole kommunikatsioon, kas me siis äkki ei või jõuda järeldusele, et võimetus kommunikeerida on ka võimetus juhtida ja valitseda?

Foto: valgamaa.ee

  • Siim Pauklin

    Tuleb silmas pidada, et kommunikatsioon koosneb alati mitmest osapoolest – minimaalselt kahest lülist ehk info kommunikeerijast ning info vastuvõtjast. Sageli on lülisid palju rohkem. Igas lülis leiab erinevaid huvigruppe, kellel on asjadest teatud arvamus. Mulle tundub, et ajakirjanduse kui info edastaja funktsioonist on viimasel ajal liiga vähe räägitud. Meedia on üha enam info mõtestaja ehk interpreteerija. Ühesõnaga, ajakirjandus toimib infole konteksti ja emotsionaalse varjundi lisajana. Sageli on see tore aga aegajalt ka halb, sest infole lisatud varjund sõltub sel juhul iga ajakirjaniku eelistustes (ta ju kuulub samuti teatud huvigruppi nagu iga teine inimene). Veelgi enam, professionaalsele ajakirjanikule sarnase info interpreteerijana ehk hobi-ajakirjanikuna toimib ka nüüd iga sotsiaalmeediat kasutav inimene, postitades hetkega sadadele või tuhandetele inimestele tema interpreteerimisfiltri läbinud info. Ilmselt on see praeguse aja paratamatus, et ühe klõpsuga saab panna tuhat inimest sünkroonselt naerma, nutma või hambaid krigistama, sest sõnavabaduse kallale tükkimine oleks enesestmõistetavalt poliitiline suitsiid. 



    Praegu on olemas sümpaatne initsiatiiv ”Aitab valelikust poliitikast”, mis toimib niiöelda poliitika valvekoerana. Kohati tundub, et tuleks kasuks ka kommunikatsiooni teiste lülide valvekoerad, näiteks “Aitab valelikust meediast”, “Aitab valelikust sotsiaalmeediast” või miks mitte ka “Aitab valelikust apoliitikast”. Loodan, et seda viimast ei käsitleta ettepanekuna genotsiidiks.

  • Peter Strand

    Onud on pärit viiekümnendatest ja natuke rigiidsed,ei neid enam õpeta…

  • Tiit Ruisu

    Leidsin ühe, mis ei ole kommunikatsioon.

    2) kirjutab alla Vabariigi Valitsuse õigusaktidele;

    See on käeline tegevus ja kuulub motoorika valdkonda.