Üks jutt infosõjast Varraku blogis

Daniel Vaarik

Sain täna valmis ühe kirjutise, mille puhul ma enam ei saanud aru, kas pean selle panema Varraku blogisse, kuhu ma aeg ajalt vabatahtlikus korras raamatuarvustusi riputan või hoopis Memokraati, kuhu ma nagunii kogu aeg sarnastel teemadel kirjutan. Siis tuli meelde, et Varrakusse pole ma päris ammu midagi saatnud ja Marek kindlasti ootab juba, nii paningi selle sinna. Samas usun, et ehk pakub sama teema huvi ka Memokraadi lugejale, nii et siin siis link tekstile “Kui pole uudiseid, siis pole ka riiki”.

  • http://twitter.com/tsippo tsippo

    Mõtlesin, et vaataks järele, mis infosõda Varraku blogis käib. Ei leidnud sõda sugugi. Mõtlesin, vaataks, mis raamatut siis arvustatud. Ei leidnud arvustust sugugi. Ma arvan, oleks võinud siiasamma oma kirjutise üles panna, kui siia nagunii sarnastel teemadel kirjutad.

    Teinekord võiks isegi iga kiiruga pähetulnud poolikut mõtet mitte kohe üles riputada, vaid korralikult lõpuni ja läbi mõelda, sõnastada see, ja alles siis anda hanekarjale nokkimiseks ja kaasakaagatamiseks. Praegusest pihutäiest leidis igaüks omale pinnu, mida palgiks pidas ja siis õhinal kirvega nikerdama kukkus. Üks tark naine on arvanud: kui teema on hägune, siis muutub ka väitlus mõttetuks.

    Keerutada sõjast, müüdist ja lollidest kokku kitsa tähendusväljaga rahutarkade omamüüt kõlab kahtlemata intellektuaalselt huvitava ülesandena, kuid selle tegevuse otstarbekus jääb mulle küll pisut hämaraks…

    Rahu olgu meiega!