#OWS: viimane päev kohapeal

20111101-124434.jpg

Mu nädal New Yorgis on peaaegu läbi.

Eilseks oli mul kokku lepitud lõunasöök Columbia Ülikooli professori Gayatri Spivakiga, mis kujunes pea kahe tunni pikkuseks loenguks #OWS-i, aktivismi, radikalismi, Marxi, Bakunini, Rosa Luxembourgi, Lenini, 1968. aasta rahutuste ja muu sellise teemal. Spivak pidas #OWS-i kõne 15. oktoobri 5000-pealisele üldassambleele Washington Square pargis ning kirjutab seda parasjagu ümber pikemaks ja põhjalikumaks dokumendiks #OWS-ile ning lubas selle valmides ka mulle edasi saata – nii et vast saab seda ka Memokraadi vahendusel jagada.

Peale lõunasööki sõitsin tagasi Zuccotti parki ning püüdsin ülejäänud päeva kulutada erinevates töörühmades osalemisele. Muuhulgas tegin läbi ka kiire koolituse #OWS-i konsensusprotsessi juhtimisest (nn. facilitator training), mille lõpus küsiti, kas on vabatahtlikke, kes sooviks osaleda tänaõhtuse üldassamblee facilitation team-is. Kuna mu tagasilend lahkub Newarkist täpselt samal ajal, kui üldassamblee oma koosolekuga alustab, pidin sedakorda kahjuks käe tõstmata jätma.

20111101-124726.jpg

#OWS-i raames töötab New Yorgis hetkel umbes 75 erinevat töörühma. Väiksemad neist koosnevad vaid paarist-kolmest inimesest, suuremad (nagu näiteks Goals and Directions või Sustainability) kogunevad kolm-neli korda nädalas ning neil koosolekutel osaleb 30-40 liiget korraga. Töörühmad töötavad läbi kogu päeva, kuigi suurem osa regulaarsetest koosolekutest leiavad aset hilisel pärastlõunal või varasel õhtupoolikul – nii saavad osaleda ka inimesed, kes oma päevad kontoritööl veedavad. Lisaks toimub iga nädal kümneid ühekordseid üritusi – koolitusi, diskussioone, ajurünnakuid ja nii edasi, nii pargis ja selle vahetus läheduses, kui mujal üle Manhattani. Ühesõnaga – arvamus, nagu veedaks Zuccotti pargi residendid oma päevi pargipingil vedeledes ja aeg-ajalt plakatiga vehkides, on kui mitte sügavalt ekslik, siis vähemalt kahetsusväärselt ühekülgne. Kui vähegi tahta, on väikse vaevaga võimalik oma päev hommikust õhtuni tihedalt ära täita.

Nädalaga olen siinsesse rutiini sedavõrd sisse elanud, et hetkel on kuidagi keeruline ette kujutada, et juba homsest saabun tagasi Tallinnasse ning naasen oma tavalisse elurütmi. Püüan tagasiteel kirja panna veel ühe põhjalikuma kokkuvõtte siin nähtust ja kogetust – kui kellelgi on küsimusi või soove selles osas, mida ma selles eraldi või täpsemalt käsitleda võiksin, siis andke aga teada ja ma püüan seda teha.

Written by Tarmo Jüristo