Saateks Tarmo esseele

 Jan 31, 2010 | 6

Daniel Vaarik

“Whenever a theory appears to you as the only possible one, take this as a sign that you have neither understood the theory nor the problem which it was intended to solve”. Nii ütles kunagi Karl Popper, filosoof, kelle ideed on inspireerinud paljusid vaba ja avatud ühiskonna austajaid, sealhulgas George Sorost, kes on tema filosoofiale rajanud oma laialdase praktilise filantroopiategevuse.

Avatud ühiskonna ideedesse on peidetud arusaam, et need, kes väidavad ennast teadvat absoluutset tõde, on tõenäoliselt eksinud ja põhimõtteliselt diktaatorimaterjal. Siit tekib aga küsimus – mis siis, kui me peame demokraatiat ja avatud ühiskonda ennast absoluutseks tõeks? Kas demokraatlik fundamentalism ei peaks mitte iseenennast halvav konstruktsioon olema? Kuidas seda vastuolu lahendada?

Algselt Memokraadi Singapuri diskussioonidest inspireeritud Tarmo postitus lisab kogu arutelule väga olulise mõõtme. Head lugemist!

Bookmark and Share

Category: Külaline

Tagged:

  • http://twitter.com/stenhankewitz Sten A. Hankewitz

    Minule tundub see tegelikult puhta lingvistilise küsimusena, millele aga (üle) reageerisid moslemid – sest nemad (ja valitsus, mis on islamistlik) esiteks keelasid kristlastel sõna “Allah” kasutamise ja teiseks, kui kohus oli otsustanud, et seda võib siiski kasutada, hakkasid kirikuid ründama.

    Aga mida ma tegelikult öelda tahtsin oli see, et mul on Kuala Lumpuris üks katoliiklasest sõber, ja kui sa tahad ja sulle see teema huvi pakub, ma võin temalt küsida, et äkki ta tahab seal kogu selle asja sees olevana sulle mingi kommentaari selle kohta kirjutada-pajatada.

  • http://distantsignal.blogspot.com Daniel Vaarik

    Pagan, jälle kommentaar vale loo juures. Pean disaini muutma! Aga see võib olla hea mõte, anna aga märku.

  • http://twitter.com/stenhankewitz Sten A. Hankewitz

    Oh, on jah vale loo juures, ma üldse ei vaadanud, kui kommentaari panin, et ka õige loo juurde läheks. Sorry, tegelt on see ju kommentaatori tähelepanematus, mitte disaini probleem. Aga ma küsin talt homme, et mis ta arvab :)

  • http://tarmojuristo.wordpress.com tarmojuristo

    Aga tulles siis tagasi ka Danieli poolt toodud näite juurde – kas näiteks malaidele ei võiks tunduda, et erinevus sõnade “okupant” ja “vabadusvõitleja” vahel on suurest samuti lingvistiline (kuivõrd ühe kunagi Tallinna kesklinnas seisnud kuju puhul oli suuresti küsimus selles kumb sõna oleks antud monumendi puhul kohasem)?

  • priidu

    Mulle kommenteerimislingi asend meeldib. Endal on nii olnud, et on idee midagi kommenteerida, aga selle viie sekundi jooksul, mis kulub teksti kerimiseks, läheb esmane emotsioon üle. Seega vähendab kommenteerimislingi praegune asend esimese emotsiooni ajal tehtud läbimõtlematuid kommentaare.

  • http://twitter.com/lauranoodapera Laura Noodapera

    Julgeks vaielda vastu — kindlasti ei ole usuküsimused kunagi pelgalt lingvistilised, vaid seotud inimese või inimrühma identiteedi alustaladega. Tuleb püüda mõista, et kuigi Al'lah tähendab araabia keeles tõesti vaid jumalat, ei ole see küsimus nii lihtsalt keeleprobleemile taandatav, seostudes asjaosalistele mitte ainult sõna, vaid ka selle taga peituvaga. Jahve üks nimedest Ehjeh ei tähenda ju samuti midagi muud kui “mina olen”, mis paraku ei tähenda, et end tutvustades oleks viisakas just nimelt seda väljendit kasutada.

    Kogu konflikti moslemite kraesse ajada oleks väga euroopalikult lihtne, kuid tasub meeles pidada, et igas konfliktis on alati rohkem kui üks osapool. Selle juhtumi juures tundub kummaline aga see, et vaatamata praktikate erinevusele — ning järgijate veendumusele, et just nende praktika on see ainuõige –, räägime islami ja kristluse puhul ju samast jumalast, ja ma ei mõtle lingvitilises, vaid sisulises plaanis. Mind väga huvitaks mõne moslemi vaatepunkt asjale, kuidas nemad seda konflikti näevad.