Numbervisioon

Et inimesed üldiselt eriti millestki aru ei saa oli selge juba Sokratesele või Platonile, kuid viimaste aastakümnete avastused inimese aju ja mõistuse kohta toovad selle uudise kohale ka neile, kes eriti filosofeerida ei viitsi. Nii neurofüsioloogid, psühholoogid, biheivioristliku suuna majandusteadlased ja isegi statistikud esitavad üha uusi tõendeid selle kohta, et inimteadvusel on raskusi maailma adekvaatse tajumisega, ta on ekslik ning ebaratsionaalne.

Kui laias plaanis võime me selle info peale ju isegi kõik noogutada, siis siit tulenevad järeldused on aga üpris rasked seedida, kuna need lükkavad troonilt ühe järjekordse inimlikuks peetava tugevuse, meie aru. Eksperdid värisege. Kõiketeadjad, mõelge uuesti.

Teaduslikest katsetest tuleb välja, et inimaju suudab korraga aktiivmälus pidada keskmiselt seitsmekohalist numbrit, samal ajal olles nende numbrite mäletamisega ametis, oleme kergemini mõjutatavad tegema asju, mida me enne plaanisime vältida. Või kui meile anda pihku tass sooja kohviga, siis 15 minuti pärast oleme uue tuttava suhtes oluliselt sõbralikumalt meelestatud. Me mõtleme, et meil on keerukad õigusemõistmise süsteemid, kuid statistikud võivad paljastada, et otsuseid tehakse ikka sümpaatiate või poliitiliste veendumuste järgi. Me usume, et meil on hästi välja arenenud oskus veine hinnata, kuid tuleb välja, et lihtne arvutiprogramm ennustab veini maitset paremini ette kui terve elu treeninud inim-ekspert.

Rääkimata sellest, et meie silmad petavad meid kogu aeg nii värvide, kujundite kui mustrite osas. Või võtkem kultuurilised erinevused, kus inimene reageerib ikka veel ürgsete hõimusuhete võtmes, sest tema aju vanemad piirkonnad võtavad lihtsalt juhtimise üle. Ahaa, te räägite emotsioonidest? Piisab paarist elektroodist õiges kohas ja juba te oletegi elu lõpuni õnnelik. Mis tähendab, et võib olla on teie viimase aja heatujulisus tingitud sellest, et olete lihtsalt paar kuud tagasi rattaga sõites pea peale kukkunud. Mis jääb järele vabast inimesest ja tema tahtest?

Kui Garri Kasparov 1997. aastal kaotas esimest korda IBM-i arvutile Deep Blue, siis ta süüdistas IBM-i sohitegemises, sest “arvuti olevat teinud käike, millesarnast masin teha ei saa”. Probleem on aga selles, et üha väiksemaks jääb hulk asju, mida arvutid teha ei saa. Põhimõtteliselt ja väga neurofüsioloogiliselt mõeldes neid asju enam peaaegu ei olegi ning pole küll minu eriala, kuid Turingi testi viimased kantsid ei pruugi pikalt vastu pidada.

Üks väga oluline infoallikas inimkäitumise kohta on seotud tänapäevaste andmebaasidega ning meie käsutuses oleva piisava arvutusvõimega, mis võimaldab suuri ja triviaalsest infost koosnevaid andmekogusid risti-rästi läbi arvutada ning leida uusi seoseid asjade vahel, mida varem seostamatuks peeti. Olen ise ühe sellise uuringu ettevalmistamisel osalenud Leedus, uuring tõi muu hulgas välja asjaolu, et üle kolmekümne aastasel gay-mehel on suure tõenäosusega kass. Võib olla oleks sellele järeldusele võinud tulla ka inimene, kuid on ka palju keerukamaid seoseid, mida ekspert enam leida ei oska.

Kes tahab, võib populaarses vormis sellest lugeda Ian Ayres’i raamatust Super Crunchers. Statistiline analüüs annab muuhulgas hoobi ka paljude seniste “ekspertide” usaldusväärsusele. Kes usub enam juura-eksperti kui ta jääb kohtuotsuse tulemuse ennustamises arvutile mitme protsendipunkti võrra alla?

Yale’i professor Ayres’i üks järeldusi on seejuures veel see, et kui teatud tulevikuprobleemidele hinnangu andmine jätta ainuüksi arvuti hooleks, tuleb ennustus parem, kui arvuti ja eksperdi koostöös sündinud nägemus. Järelikult ekspert muudab otsust isegi halvemaks? Loomulikult ei käi see veel kõikide teemade kohta aga paljude kohta käib ja püstitab palju küsimusi teemal, kelle käes on tulevikus võim tegelikult, inimese või arvutiprogrammi käes ning kes seda programmi programmeerib…

Omaette huvitav näide ebaratsionaalsusest on ju meie endi meedia ja klikiprobleem Eestis. Ratsionaalselt võttes teavad paljud inimesed, et nad ei taha ju lugeda uudist kellegi püksikutest aga emotsionaalselt eelistab väga suur hulk neistsamadest inimestest pigem sellele uudisele klikkida. Nagu ma aru saan, siis Postimees ja võimalik, et ka Delfi tegelevad ka vastava number crunchinguga ning erinevate pealkirjatüüpide katsetamisega ning kuna neil on suured andmebaasid erinevate pealkirjade klikitavusest, siis on meie alateadlikku klikkimismustrit lihtne avastada ja loomulikult kasutavad need ettevõtted seda ära uute pealkirjade tegemiseks.

Kui te nüüd arvate, et ma kirjutan seda postitust mingitest misantroopsetest kirgedest lähtudes, siis te eksite. Niisugune on lihtsalt pilt, mis avaneb uuemas teaduslikus- ning populaarteaduslikus kirjanduses. See kõik on pigem huvitav ning pakub olulist mõtlemisainet meie igapäevase elu, ühiskonna ja majanduse teemadel. Minu isiklik huviala ülikoolis on arvuti teel loodud virtuaalkeskkondade mõju inimese igapäevasele tajule ning kuigi ma usun, et tehnoloogilised muutused mõjutavad näiteks seda, kas väikesed riigid on võimalikud või senine ühiskonnakorraldus säilitatav, ei arva ma, et kõik see oleks tingimata halb, seda peab lihtsalt arvesse võtma ja tundma õppima.

Tehnoloogia toob meie ellu uusi mõõtmeid ning siiski võimaldab laiendada meie taju. Kuigi HDTV-st mingi roppuse vaatamine ei muuda seda roppust ilmtingimata paremaks, on inimesel võimalik tehnoloogia abil saavutada uusi maailmanägemise viise ning ülal kirjeldatud andmebaaside võrdlustehnikat võib käsitleda umbes samasuguse reaalsuse vaatlemise vahendina nagu näiteks prille, teleskoopi või stetoskoopi. Sellepärast paningi selle postituse nimeks numbervisioon, sest see on näide sellest, kuidas tehnoloogia võib anda meile uued silmad. Kuidas me silmi kasutame, on juba teine teema.

Mõned populaarsed lingid või tekstid minu enda lugemislaualt:
1. Ayres, Ian. Super Crunchers. How Anything Can Be Predicted. Palju näiteid andmebaaside võrdlevast analüüsist.
2. Damasio, R. Antonio. Descartes’ Error. Neurofüsioloog arutleb aju ehituse üle, põhimõtteliselt väga hea ülevaade ka ajaloolises mõttes.
4. Bakker, Scott. Neuropath. Lähituleviku thriller neile, kes tahavad eriti kerglases vormis ülevaadet inimese tajuprobleemidest ja ajukirurgia saavutustest. Siin on ka üks eestikeelne arvustus selle kohta.
5. Macleod, Ken. The Night Sessions. Samuti lähituleviku thriller robotitest, kes otsustavad vastu võtta religiooni, jabur, kuid mingis mõttes täiesti usutav, lisaks on seal kirjeldatud lähituleviku võrgustunud politseitööd päris leidlik-usutavalt.
6. Radiolab: Choice. Hea tunniajane fail erinevatest taju eksperimentidest ning vaba tahte võimalikkusest.
7. Ariely, Dan. Are we in control of our decisions? Biheiviorist-majandusteadlase Dan Ariely 17 minutine ettekanne TED-il.
8. Grunvald, Michael, How Obama Is Using the Science Of Change. Eile Kristjani poolt kommentaariks saadetud link selle kohta, kuidas USA-s uusimaid käitumuslikke trende riigijuhtimisse proovitakse rakendada.