10:43 Leian pensionikalkulaatori. Laupäeva hommikul Facebookis laiseldes satun finantsinspektsiooni hallatavale lehele minuraha.ee ning võtan ette rahandusministeerimumi abiga tehtud pensionikalkulaatori. See lubab arvutada, kui suurt pensioni mul oodata on. Sisestan tänase brutopalga (3000 eurot), pensionisüsteemiga liitumise aasta (2002), staaži (20) ja vanuse (40). Tulemus rõõmustab – kui ma 2039. aastal pensionile lähen, ootab mind ees 3193 eurone pension! Asun Condor Cycles’i internetipoes uusi maanteeratta mudeleid vaatama.
11:04. See tundub liiga hea, et olla tõsi. Alustan II samba analüüsist. Kalkulaator ütles, et II sammas peaks mulle praeguse palga juures tagama väljamakse vähemalt 1333 eurot kuus. 2039. aastaks ehk 25 aasta pärast peaks olema minu II sambasse kogunenud 263 tuhat eurot. Sisenen Swedbanki internetipanka – esimese tosina aastaga on arvele kogunenud natuke üle 14,5 tuhande euro jagu fondiosakuid. Kuna kolmandik kogumisajast on läbi, tekib küsimus: kuidas kogutud summa järelejäänud aja jooksul 20-kordseks kasvab?
11:27 Arvuta ise oma pensionivara suurus ümbriku tagaküljel! Vaatan kui palju ma tegelikult II samba sissemakseid olen teinud ja milline on olnud senine tootlus. Sissemakseid on 11 900 euro eest ja tulu on kogunenud 2500 eurot, ütleb pank. Kuna olin vahepeal viis aastat Eestist ära ja sel ajal sissemakseid ei teinud, siis eeldan lihtsuse mõttes, et kui oleksin kogu aeg Eestis tööl olnud, oleksin sisse maksnud kaks korda rohkem ehk umbes 25 tuhat ja 2500 euro asemel teeninud 5 tuhat investeerimistulu. Nii, nüüd see summa teenib veel kaks korda sama palju – veel 10 tuhat juurde. Sissemakseid veel 50 tuhat. Need omakorda teenivad 15 tuhat. Kokku sissemakseid 75 tuhat ja investeerimistulu 30 tuhat. Kokku 105 tuhat. Miks minu ümbriku tagaküljel tehtud arvutus ja kalkulaatori ennustus nii palju erinevad?
14:05 Püüan kalkulaatorist aru saada. Lõunasöögi ajal jõuan järeldusele, et pensioni kogumise loogika peaks olema lihtsasti arusaadav igaühele meist. Mul on veel rahanduses magistrikraad – peaksin suutma vea oma arvutustes üles leida. Aa, leian kalkulaatori tagant selgituse: "Sinu tulevase II sambast saadava brutopensioni suuruse arvutamisel on võetud eelduseks, et alates 2013. aastast on pensionifondi reaaltootlus 2,5% aastas." Huvitav, miks just selline eeldus? Meenub hiljutine riigikontrolli viide, et pensionifondide reaaltootlused on seni olnud nullilähedased. Kuna olin 2005-2009 Eestist ära ning nendel buumiaastatel uusi osakuid ei ostnud, peaks minu senine investeerimistulemus keskmisest parem olema. Otsustan võtta eelduseks, et tulevikus teenib minu pensionisammas sama palju reaaltootlust aastas kui ta seni teeninud on.
16:45 Kui palju ma seni teeninud olen? Oma pensionivara reaaltootluse leidmine osutub üllatavalt keeruliseks. Swedbanki internetipank võimaldab alla laadida korraga ainult kahe aasta tehingute väljavõtte. Pensionikeskusest saab kogu perioodi väljavõtte korraga. Ok, exceli tabeli kujul ei saa. Kopeerin teksti veebileheküljelt excelisse. Hmhh, osa numbreid on teksti kujul "330 EEK". "Text-to-columns" funktsioon aitab. Nüüd leian XIRR-funktsiooniga tootlusmäära. Viga! Kuupäevad on ka millegipärast tekstiformaadis. Teen käsitsi sada kümme parandust kuupäevade veergu. Käes. Minu II samba investeeringu keskmine aastane nominaaltootlus 2002-2004 on olnud 4.18%.
17:10 Teen vahet reaalsel ja nominaalsel. Kohendan leitud nominaalse tootluse näitajat inflatsiooniga. Vaatan eestipank.info leheküljelt majanduse koondnäitajaid aastatel 2003-2013. Tarbijahindade muutus on kõikunud -0.1 ja 10% vahel. Püüan otsida keskmist inflatsiooni Eestis aastatel 2003-2013, aga ei leia. Mis seal ikka. Tõmban Eesti Panga andmed excelisse, korrutan läbi, võtan astmesse 1/11, lahutan ühe ja saan teada, et inflatsioon on viimase üheteist aasta jooksul keskmiselt neli protsenti aastas.
17:30 Ennustan tulevikku. Seega, minu investeeringu reaaltootlus on olnud 0.18% aastas. Vaadates pensionifondide hinnagraafikut, poleks saanud välismaale kolimist paremini ajastada – kui oleksin kogu aeg Eestis püsinud, oleks reaaltootlus olnud madalam. Otsustan, et mõistlik oleks oodata tuleviku pensionisamba reaaltootlsueks edaspidigi null protsenti aastas.
18:13 Kontrollin minuraha.ee pensionikalkulaatori teisi eeldusi. Märkan, et lubatud 3193 eurone pension peaks moodustama 34% minu viimasest brutopalgast. Viimane palk oleks siis omakorda 9391 eurot kuus. Kiire exceli arvutus näitab oodatavaks palgakasvuks 4.7% aastas. 25 aastat järjest sellist palgakasvu eeldada on võibolla liiga optimistlik? Eeldan lihtsuse mõttes, et nii palk kui investeeringud kasvavad sama palju kui inflatsioon. Ütleme, et inflatsioon on edaspidi 3% aastas. Seega, oodatav palgakasv – 3%, oodatav tootlus – 3%.
18:39 Arvutaks ise? Minuraha.ee pensionikalkulaator tootluse ja palgakasvu eeldusi muuta ei luba. Põhimõtteliselt peaks saama sellise mudeli ka ise excelis teha. Tarvis leida kasvava annuiteedi tulevikuväärtus, kus annuiteetmakseks on minu tänane pensionisambasse sissemakse. Kasv võrdub palgakasvuga ja diskontomäär oodatava investeeringute tootlusega. Paraku selle viimase peab muutma 3.1% peale, muidu läheb valem hulluks (nulliga jagamine). Aga. Minu sissemakse ju muutub 2018. aastal kui saab läbi ajutine 2% + 6% kord. Annan alla. Lihtsuse mõttes võiks kasutada parem mõnd pankade pensionivara kasvu kalkulaatorit, mis võimaldaks muuta nii tootluse kui palgakasvu eeldusi.
19:03 Tagasi veebikalkulaatorite juurde. Pankade lehekülgedel on pensionivara kalkulaatoreid millegipärast oluliselt vähemaks jäänud. Pensionikeskuses ei ole ka ühtegi. Minuraha.ee pakub II samba fondide tasude ja tootluse kalkulaatorit. Sisestan palgakasvuks ja fondi tootluseks 3% aastas ja tulemusena saan teada, et pensioniks on minu 84 tuhandest sissemakstud eurost saanud ainult 95 tuhat, sest fondi valitsemistasudeks kulub ligi 24 tuhat ära. Tundub, et nad mõtlevad "fondi tootluse" all tootlust enne tasusid. OK, lisan oodatavale tootluse näitajale veel fondi aastase valitsemistasu. Mudel ütleb, et 2039 aastaks on mul II samba pensionivaraks kogunenud 125 tuhat eurot.
19:55 II samba pensioni suurus käes! Nüüd arvutan välja, kui suure II samba kuupensioni kogutud summa tagab. Pensionikeskus.ee Kindlustusseltside kalkulaator annab II samba pensionimakse suuruseks 681 eurot kuus Compensas või 626 eurot SEBis.
21:35 Täpsustused. Huvitav, et väljamakse nende paari seltsi vahel nii palju erineb. Keegi võib ju rumala peaga lihtsalt Compensa asemel SEBi kontorisse jaulutada ja lihtsalt mitukümmend aastat kümnendiku võrra vähem pensionit saada? Siin ei ole ju pistmist sellega, et tuleviku tootlust ei ole võimalik prognoosida? Kui lepingu sõlmid, saad 681 eurot kuus kuni surmani. See makse ei ole ju indekseeritud. Või on?
Pensionikeskus ei ütle II samba väljamaksete indekseerimise kohta midagi. Leian uudise, kus Indrek Holst SEB pangast ütleb, et seltside lubatud väljamaksed võivad erineda ka garanteeritud intressi tõttu, mille võrra väljamakseid suurendatakse. Vaatan SEBi pensionilehekülge, alajaotus Pensionileping. See räägib hoopis võimalusest sõlmida garantiiperiood, mille jooksul jätkuvad väljamaksed ka pärast pensionäri surma. Laen alla pensionilepingu tingimused. Selle järgi määratakse kindlustusmakse suurus lepingu sõlmimisel ja ei mingit garanteeritud intressi. ERGO lepingus samuti mitte. Compensa leping mainib, et garanteeritud intressi võetakse arvesse pensionimakse algse suuruse väljaarvutamisel, aga ei sõnagi maksete suurendamisest. Eeldan siis, et II samba pensionimakseid ei indekseerita.
22:30 I sammas – tagasi kalkulaatori juurde. Nüüd ma tean oma oodatava II samba pensionimakse suurust, aga ei tea kogupensioni suurust. Minuraha.ee pensionikalkulaatori vastus ei sobi, kuna nende palgakasvu eeldus tundus mulle liiga optimistlik. Seega on ka I samba makse eeldus suurem. Tuleb leida kalkulaator, mis arvutaks nii I kui II samba pensioni suuruse ning lubaks muuta nii palgakasvu kui tootluse eelduseid ning võimaldaks valida ka parima pensioni väljamakse tegija.
23:40 Vastus käes. Kui olen paarkümmend minutit SEB pensionikalkulaatorit testinud, tundub mulle, et see aitab tulemusele kõige lähemale jõuda. See kalkulaator võimaldab muuta oodatava (tõenäoliselt nominaalse) tootluse määra, aga mitte palgakasvu eeldust. Õnneks leian pisikeses kirjas, et mudel eeldab just 3% suurust palga aastakasvu. Tulemusena saan teada, et minu oodatav pension on 1996 eurot kuus. Siia võin veel juurde liita 55 eurot, mille võrra SEB pakutav II samba pension jäi penionikeskus.ee andmetel alla Compensa omale ja lõpetan päeva teadmisega, et mind ootab ees nominaalne 2051 eurone kuupension. Kalkulaator näitab veel, et tänases vääringus võrdub see 986 euroga.
00:03 Lisaküsimused. Enne arvuti sulgemist avastan veel ühe alajaotuse SEB pensionikalkulaatori leheküljel, mis näitab, et minu II samba pensionipott kasvab enne pensionile jäämist 152 tuhande euro suuruseks. Millegipärast erineb see minuraha.ee samadel eeldustel leitud summast viiendiku võrra. Rohkem ei jaksa arvutada.
08:45 Uus päev ja uued küsimused. Enne uinumist tuli mulle veel meelde, et unustasin arvesse võtta maksud. Pensioni-väljamaksetele rakendub täiendav tulumaksuvaba limiit. Seega kalkulaatori hoiatus, et leitud pension on vaid 32% tänasest palgast, ei ole päris tõene. Teisest küljest on leitud pensionimaksest ainult I samba osa tänase palgaga võrreldav, sest mõlemate puhul võiks eeldada teatavat kasvu ajas – nimetagem seda palgakasvuks või inflatsiooniks. II samba makse on samas konstantne. Järelikult peaks seda kohendama mingi faktoriga, mis võrdsustaks konstantse ja kasvava annuiteetmakse nüüdisväärtused. Tundub, et ka pühapäev on sisustatud. Ja esimese samba suuruse arvutamiseni pole ma üldse veel jõudnud.
Samas tekib küsimus, kas oleks võimalik kujundada mingi alternatiivne pensionide kogumise süsteem, mis võimaldaks igal inimesel aru saada, kui palju tema raha kasvab või kahaneb, kui palju sellest kulub teenustasudeks ning millist pensioni tal tulevikus loota on?
