Archive for the ‘Majandus’ Category
Ärme muutu e-Narniaks
jaan. 2, 2017 | 1
Mullu juunis ilmus Memokraadi blogis lõuna-aafriklase Justin Zhemke kirjeldused uskumatutest seiklustest Eestimaal. Ta ei tulnud siia sõja- ega majanduspagulasena, ei ületanud riigipiiri ebaseaduslikult. Ta tuli ettevõtte kutsel, kes vajas hädasti tema oskusi. Ka Zhemke abikaasa on kõrgelt kvalifitseeritud ja leidis loetud päevadega töökoha. Nad on täpselt see sihtrühm, keda riiklik talendipoliitika ja Work in Estonia programm taga ajavad. Ja …
Inimesed on liikvel ja Eestil on neid vaja
märts 4, 2016 | 8
Sten Tamkivi esines 2. märtsil Tööandjate aastakonverentsil Tuulelohe Lend, kus jagas Teleporti andmetel põhinevaid mõtteid migratsioonist maailmas ja Eesti võimalustest meelitada endale häid inimesi. Ettekande video on vaadatav siit (algusega 4:18) ja slaidid on siin, ja allpool järgneb Steni kokkuvõte räägitust.
Me ehitame Teleportis tarkvara, mis …
Kui startupi-sõbralikud on Tallinn, Riia ja Vilnius?
nov. 10, 2015 | 0
Ardo Illaste, andmeteadlane
Käesolev analüüs sündis algselt ette valmistades Teleporti ettekannet Riga Venture Summit konverentsil, aga otsustasime selle tõlkida ka eesti keelde. Interaktiivsete graafikutega inglisekeelne algversioon on saadaval siin. Läbipaistvuse huvides: Riias neid tulemusi esitlenud Teleporti juht Sten Tamkivi on samas ka Memokraadi toimetuse kolleegiumi liige.
Teleport kogub elukvaliteedi ja -kalliduse andmeid rohkem kui …
Vestlus alkoreklaamist endise copywriteriga
okt. 28, 2015 | 0
Laura Noodapera on töötanud erinevates reklaamiagentuurides ja Daniel Vaarik annab nõu Terve Eesti Sihtasutusele. Nendevahelisest vestlusest Wire’s kujunes järgnev intervjuu Memokraati.
D: Kui kaua sa reklaamindusega tegelesid?
L: Ma tegelesin reklaamitööga kokku neli aastat kahe erineva agentuuri teenistuses ja vabakutselisena.
D: Mis sulle selle töö juures kõige rohkem meeldis?
L: Reklaam pakub harvaesinevat võimalust kasutada nii loovust kui analüütilist mõtlemist. Töö on põnev ja …
Minu Õllereklaami sees on midagi*
Daniel Vaarik nov. 13, 2014 | 11
Eellugu, erinevad hoiatused ja countdown
Eestis tehakse alkoholireklaami 18 miljoni euro eest aastas, väidab Terve Eesti Sihtasutus. Millega seda summat võrrelda? Mäletad seda Reformierakonna “Uhke” kampaaniat 2011. aastal, mil bussipeatused olid kollased ning teles jooksis prime time reklaam, kus inimesed olid uhked? Kuidas see kõik käis mitu kuud üle Eesti, lehtedes, raadios, online’is? No see maksis ametliku info kohaselt kaksteist korda vähem. Nii et jaanuarist detsembrini kulub alkoholiturundusele iga kuu umbes samasugune summa, mis aitas ühel erakonnal võita valimistel peaministritooli.
Poolteist aastat tagasi palus Terve Eesti Sihtasutus (TESA) mul kaasa mõelda alkoholireklaami mõjude teemal ning kuigi osa tööst olen teinud tasuta, olen ma saanud nende käest tasu 3344.- eurot koos käibemaksuga. Ma mainin seda sellepärast, et sa teaksid edasi lugedes, kus ma istun ja seisan. Sest alkoholireklaamist rääkimine on üpris radioaktiivne värk, eriti pärast seda, kui alkoholist on saamas julgeoleku kõrval üks lähenevate valimiste keskseid teemasid.
Alkoholireklaamid on aja jooksul väga kõvasti muutunud. Vaata kasvõi seda fotot 1990. aastate alkoholireklaamist. Kas see võiks ilmuda mõnes tänases ajalehes ilma, et avalikkuses ei hakkaks kõlama süüdistused purjuspäi autoga sõitmise propageerimises?
Kui seda ei tee Eesti, siis teeb seda keegi teine
Taavi Kotka okt. 13, 2014 | 22
Kujutlegem, et kuue aasta pärast veebruaris kirjutavad Tesla elektriauto leiutaja Elon Musk, režissöör Quentin Tarantino ning Jaapani kirjanik Haruki Murakami Eesti presidendi Facebooki seinale õnnesoovid vabariigi aastapäevaks. "Kuigi ma ei ela Eestis, ja peamiselt olen ma siiski jaapanlane, tunnen ma juba mitu aastat, et Eesti on natuke minu maa ka," kirjutab Murakami, kellel on Eestis investeerimiskonto ning kes kasutab sarnaselt sadade tuhandete teiste inimestega rahvusvaheliseks asjaajamiseks Eesti riigi poolt antud digitaalset identiteeti.
Selline uus edulugu tooks Eestile rahvusvaheliselt tuntust ja suurendaks pehmet turvalisust. Riigikassasse laekuks rohkem raha tänu miljonitele maksvatele klientidele, kes samas ei kasutaks meie riigi füüsilist infrastruktuuri või loodusvarasid.
Eesti majandus on otsinud tükk aega uut suunda. Me püüdleme oskuste poole, mis ei oleks vaid lihtsakoeline transiit poliitiliselt keeruka Venemaa ja Lääne vahel ning tahame leida midagi, mis tooks rohkem kasu kui allhanke tegemine meist rikkamatele.
Lubage, et küsin ühe lihtsa Mnemoturniiri stiilis küsimuse: "Enamik maailma kõige väärtuslikematest ettevõtetest on registreeritud ühes kindlas kohas. Kus?" Vastuseks on USA osariik Delaware, kes on suutnud enda juurde meelitada Apple-i, Google-i, Coca-Cola, aga ka meie oma Grabcad-i. Põhjuseks, miks firmad ennast seal registreerivad, ei ole eelkõige madalad maksud või asukoht, vaid usaldusväärne äriseadustik.
Miks GrabCADi tehing on oluline Eesti jaoks
Kristjan Lepik sept. 19, 2014 | 5
"Rovio, Rovio… kust ma seda nime kuulnud olen?" Selliselt mõtlesin, kui Angry Birds mäng üha suuremat populaarsust üle maailma kogus ning koos sellega ka selle loonud Soome päritolu Rovio nimeline ettevõte suuri kasuminumbreid näitas. Otsisin seda märksõna inboxist ja siis meenus ka seos – postkastis oli Soomest üks investeerimispakkumine, kus seesama Rovio otsis kasvamiseks raha. See oli …
See ei tähenda
Daniel Vaarik jaan. 11, 2013 | 2
Uusi ideid võib jagada kaheks, ühed on sellised, mille puhul on üsna selgelt näha, et need ei tööta, näiteks ei suuda inimene kihutava rongi ette astudes seda peatada isegi siis, kui ta ennast võiga kokku määrib ja suure “S” tähe rinnale teeb, kuid on sellised, mis ei tööta lihtsalt sellepärast, et me pole veel lõpuni kõiki detaile läbi mõelnud. Viimaste näidete hulka kuuluvad paljud leiutised nagu näiteks see rong ise, õhusõidukid või miks mitte ka puutetundlik ekraan. Mäletan hästi, kui naeruväärsed olid esimesed puutetelefonid, mida tuli mingisuguse “stailusega” sebida, selleks, et poolteist sentimeetrit vajutatud kohast eemal aktiveeruks mingisugune rakendus.
Ometi inimesed täna lendavad ning nii lapsed kui täiskasvanud libistavad täna näppe üle puute-ekraanide ning leiavad, et see on väga lahe. Suur aitäh neile leiutajatele, kes esimest ebaõnnestunud katsetustest ära ei ehmunud. Suur aitäh kõigile külalollidele, kes läbi ajaloo kirikukatustelt alla hüppasid, tiivad seljas. Te näitasite meile kätte, kuidas asi ei tööta, selleks, et saaksid tekkida inimesed, kes mõtlevad välja asja, mis töötas. Kui jätame tehnoloogilised leiutised kõrvale ja vaatame ühiskondlikke innovatsioone, siis ega ilmselt poleks naistel täna valimisõigust, kui sufražetid oleksid esimestest tagasilöökidest kohkunud.
Selles valguses olen aga avastanud, et Eestis on olemas inimesed, kes arvavad, et laialdane online arutelu ja online kaasamine on põhimõtteliselt nagu võimatu. Nad näivad arvavat, et mis pole varem väga hästi töötanud, see ei tööta kunagi, see on nagu rongi ette kargamine. Minule tundub sellelaadne historitsistlik skepsis naiivne, ma kuulun ise teistsugusesse seltskonda, kelle arvates iga lahendus demokraatliku arutelu võimaluste avastamiseks on samm edasi, millest tuleb õppida.
Minu laupäev, ehk kuidas oma rahaasju arukalt korraldada
märts 2, 2014 | 0
10:43 Leian pensionikalkulaatori. Laupäeva hommikul Facebookis laiseldes satun finantsinspektsiooni hallatavale lehele minuraha.ee ning võtan ette rahandusministeerimumi abiga tehtud pensionikalkulaatori. See lubab arvutada, kui suurt pensioni mul oodata on. Sisestan tänase brutopalga (3000 eurot), pensionisüsteemiga liitumise aasta (2002), staaži (20) ja vanuse (40). Tulemus rõõmustab – kui ma 2039. aastal pensionile lähen, ootab mind ees 3193 eurone pension! Asun Condor Cycles’i internetipoes uusi maanteeratta mudeleid vaatama.
11:04. See tundub liiga hea, et olla tõsi. Alustan II samba analüüsist. Kalkulaator ütles, et II sammas peaks mulle praeguse palga juures tagama väljamakse vähemalt 1333 eurot kuus. 2039. aastaks ehk 25 aasta pärast peaks olema minu II sambasse kogunenud 263 tuhat eurot. Sisenen Swedbanki internetipanka – esimese tosina aastaga on arvele kogunenud natuke üle 14,5 tuhande euro jagu fondiosakuid. Kuna kolmandik kogumisajast on läbi, tekib küsimus: kuidas kogutud summa järelejäänud aja jooksul 20-kordseks kasvab?
Milleks meile idufirmad 2 ehk kuidas suurfirmad ja idufirmad saavad olla teineteisele kasulikud
okt. 11, 2016 | 1
Hiljuta kirjutasid Sten Tamkivi ja Kristjan Lepik Memokraadis artikli sellest, millises keskkonnas idufirmad sünnivad ja töötavad ning miks nad on kasulikud Eestile. Tahaksin järgneva looga natuke täiendada seda pilti ning kirjutada sellest kuidas idufirmad võiksid tuua kasu suurfirmadele ning hoopis läbi selle muuta (majandus)elu paremaks.
Minu kogemus põhineb tööle Soneras (Soomes) kus oleme oma tiimiga arendanud aktiivset koostööd idufirmadega juba paar …
