9. Mail 2017 Riigikogus Mina olen Sten ja ma ehitan ettevõtteid. Oma esimese firma asutasin 18-aastaselt Tartus ja ei saanud siis enam pidama. Seni suurim edulugu, millesse mul on olnud au panustada on olnud Skype. […]
Rubriik: Majandus
Ärme muutu e-Narniaks
Mullu juunis ilmus Memokraadi blogis lõuna-aafriklase Justin Zhemke kirjeldused uskumatutest seiklustest Eestimaal. Ta ei tulnud siia sõja- ega majanduspagulasena, ei ületanud riigipiiri ebaseaduslikult. Ta tuli ettevõtte kutsel, kes vajas hädasti tema oskusi. Ka Zhemke abikaasa […]
Milleks meile idufirmad 2 ehk kuidas suurfirmad ja idufirmad saavad olla teineteisele kasulikud
Hiljuta kirjutasid Sten Tamkivi ja Kristjan Lepik Memokraadis artikli sellest, millises keskkonnas idufirmad sünnivad ja töötavad ning miks nad on kasulikud Eestile. Tahaksin järgneva looga natuke täiendada seda pilti ning kirjutada sellest kuidas idufirmad võiksid […]
Milleks meile idufirmad?
Sten Tamkivi, Kristjan Lepik Eesti armastab ja vihkab oma startup-ettevõtteid. Mitte millestki alustades, vaid ajude ja pikkade öötundidega suure raha tegemise lood tunduvad mõnele romantilisemale vaatlejale nagu kaasaegne ime ja meie majanduse ainus päästerõngas. Teise […]
Võitlus tõkkepuuga ehk miks ma olen üks Tuleva asutajaid
"What yawr name?" the soldier demanded. "You got something for me? I want some money for that soya you got." Robert D. Kaplan, The Ends of the Earth. Ühel tuulisel kevadpäeval käis 22 inimest Rävala puiesteel […]
Inimesed on liikvel ja Eestil on neid vaja
Sten Tamkivi esines 2. märtsil Tööandjate aastakonverentsil Tuulelohe Lend, kus jagas Teleporti andmetel põhinevaid mõtteid migratsioonist maailmas ja Eesti võimalustest meelitada endale häid inimesi. Ettekande video on vaadatav siit (algusega 4:18) ja slaidid on siin, […]
Kui startupi-sõbralikud on Tallinn, Riia ja Vilnius?
Ardo Illaste, andmeteadlane Käesolev analüüs sündis algselt ette valmistades Teleporti ettekannet Riga Venture Summit konverentsil, aga otsustasime selle tõlkida ka eesti keelde. Interaktiivsete graafikutega inglisekeelne algversioon on saadaval siin. Läbipaistvuse huvides: Riias neid tulemusi esitlenud Teleporti […]
Vestlus alkoreklaamist endise copywriteriga
Laura Noodapera on töötanud erinevates reklaamiagentuurides ja Daniel Vaarik annab nõu Terve Eesti Sihtasutusele. Nendevahelisest vestlusest Wire’s kujunes järgnev intervjuu Memokraati. D: Kui kaua sa reklaamindusega tegelesid? L: Ma tegelesin reklaamitööga kokku neli aastat kahe […]
Minu Õllereklaami sees on midagi*
Eellugu, erinevad hoiatused ja countdown
Eestis tehakse alkoholireklaami 18 miljoni euro eest aastas, väidab Terve Eesti Sihtasutus. Millega seda summat võrrelda? Mäletad seda Reformierakonna “Uhke” kampaaniat 2011. aastal, mil bussipeatused olid kollased ning teles jooksis prime time reklaam, kus inimesed olid uhked? Kuidas see kõik käis mitu kuud üle Eesti, lehtedes, raadios, online’is? No see maksis ametliku info kohaselt kaksteist korda vähem. Nii et jaanuarist detsembrini kulub alkoholiturundusele iga kuu umbes samasugune summa, mis aitas ühel erakonnal võita valimistel peaministritooli.
Poolteist aastat tagasi palus Terve Eesti Sihtasutus (TESA) mul kaasa mõelda alkoholireklaami mõjude teemal ning kuigi osa tööst olen teinud tasuta, olen ma saanud nende käest tasu 3344.- eurot koos käibemaksuga. Ma mainin seda sellepärast, et sa teaksid edasi lugedes, kus ma istun ja seisan. Sest alkoholireklaamist rääkimine on üpris radioaktiivne värk, eriti pärast seda, kui alkoholist on saamas julgeoleku kõrval üks lähenevate valimiste keskseid teemasid.
Alkoholireklaamid on aja jooksul väga kõvasti muutunud. Vaata kasvõi seda fotot 1990. aastate alkoholireklaamist. Kas see võiks ilmuda mõnes tänases ajalehes ilma, et avalikkuses ei hakkaks kõlama süüdistused purjuspäi autoga sõitmise propageerimises?
Kui seda ei tee Eesti, siis teeb seda keegi teine
Kujutlegem, et kuue aasta pärast veebruaris kirjutavad Tesla elektriauto leiutaja Elon Musk, režissöör Quentin Tarantino ning Jaapani kirjanik Haruki Murakami Eesti presidendi Facebooki seinale õnnesoovid vabariigi aastapäevaks. "Kuigi ma ei ela Eestis, ja peamiselt olen ma siiski jaapanlane, tunnen ma juba mitu aastat, et Eesti on natuke minu maa ka," kirjutab Murakami, kellel on Eestis investeerimiskonto ning kes kasutab sarnaselt sadade tuhandete teiste inimestega rahvusvaheliseks asjaajamiseks Eesti riigi poolt antud digitaalset identiteeti.
Selline uus edulugu tooks Eestile rahvusvaheliselt tuntust ja suurendaks pehmet turvalisust. Riigikassasse laekuks rohkem raha tänu miljonitele maksvatele klientidele, kes samas ei kasutaks meie riigi füüsilist infrastruktuuri või loodusvarasid.
Eesti majandus on otsinud tükk aega uut suunda. Me püüdleme oskuste poole, mis ei oleks vaid lihtsakoeline transiit poliitiliselt keeruka Venemaa ja Lääne vahel ning tahame leida midagi, mis tooks rohkem kasu kui allhanke tegemine meist rikkamatele.
Lubage, et küsin ühe lihtsa Mnemoturniiri stiilis küsimuse: "Enamik maailma kõige väärtuslikematest ettevõtetest on registreeritud ühes kindlas kohas. Kus?" Vastuseks on USA osariik Delaware, kes on suutnud enda juurde meelitada Apple-i, Google-i, Coca-Cola, aga ka meie oma Grabcad-i. Põhjuseks, miks firmad ennast seal registreerivad, ei ole eelkõige madalad maksud või asukoht, vaid usaldusväärne äriseadustik.