Posts Categorized: Uncategorized

facebook.com/kyylik

facebook.com/kyylik

facebook.com/kyylik

facebook.com/kyylik

facebook.com/kyylik

Eellugu

Oktoobri lõpus ütles peaminister Andrus Ansip, et arvamusliidrid võiksid oma väljaütlemistes tugineda faktidele. “Kui rääkida ühiskonnast ja avalikust arvamusest, siis peaks aluseks võtma avaliku arvamuse küsitlused,” ütles ta.

Memokraadi kolleegium arutas seepeale asja ning leidis, et me oleme selles mõttes peaministriga ühel nõul, et ka meie sooviksime teada, mida ütlevad avaliku arvamuse uuringud mõnedes meile tähtsatena tunduvates küsimustes ning väga hea oleks anda need andmed siis Eesti arvamusliidrite käsutusse. Nii tellisimegi kaks küsimust Turu-uuringute aktsiaseltsi omnibuss uuringusse.

Kõige tähtsamana tundus meile küsida avalikkuse hinnangut justiitsminister Kristen Michali poolt musta rahastamise korraldamise kahtlustuste kohta antud selgituste kohta. Seda eriti selles valguses, et justiitsminister oli ise juba kevadel öelnud, et on valmis ametist lahkuma, “kui kahtlused püsivad”. Kuidas mõõta neidsamu kahtlusi? Ilmselt on avaliku arvamuse uuring hea meetod.

Püstitasime kaks küsimust:
1. Justiitsminister Kristen Michal väitis, et ta ei ole Reformierakonna varjatud rahastamist korraldanud. Kas Te usute seda väidet?
2. Kas Kristen Michal peaks justiitsministri kohalt tagasi astuma?

Uuring algas novembri alguses ning meie küsimusi esitati silmast silma tuhandele inimesele. Eelmise reede õhtul saime tulemused, mida kutsusime kommenteerima politoloog Tõnis Saartsi. Tõnisel palusime anda hinnangu ka sellele, kas meie küsimus oli esitatud korrektselt. Kui soovite uuringutulemustega tutvuda otse, siis saate teha seda siin: Tabel.

facebook.com/kyylik

facebook.com/kyylik

Kunagi arvasin oma tänaseks piinlikkuseks, et kui inimesed on infotehnoloogia vahendite abil võrgustunud, siis hakkab diskussioon pihta iseenesest.

Paraku läks teisiti. Tuli välja, et e-ühiskond läks silodeks. Rain Rosimannuse Facebooki seinal räägitakse ühte juttu, Rein Raua omal teist juttu ning erinevad seltskonnad ei pruugi iial kohtuda. Grupisiseselt üksteise ideid kinnitades jõuavad nad aga üha enam veendumusele, et just neil on õigus. Kõlakambri efekt, nagu öeldakse.

Tuginedes Manuel Castellsi võrguühiskonna teooriale on siin aga olemas üks lahendus, mis minu meelest pakub väljapääsu nii üksteisest ülekarjumisele, segaste eesmärkide täpsemaks arutajatele ja paljudele teistele, kes tahaksid midagi muuta.