Kolm tähelepanekut Eesti Päevalehe uue veebi osas

See kõik on väga õige, ainult et inimesed ei käi enam EPL Online'is nüüd seetõttu, et seal ei ole enam sisu. Põhimõtteliselt on nad loobunud online'ist (koondasid enam kui pool toimetusest), mingit asjalikku infot sealt päeva jooksul ei saa. Portaal kõlbab vaid paberlehe artiklite lugemiseks. Seega hommikul käid läbi ja rohkem enam päeva jooksul asja pole.

Ilmselt ongi hea vaadata neid uuendusi eraldi. Kuna nad korraga mitut asja muutsid, siis võib muidu segadust tekitada. Kui ma õigesti aru saan, oli kolm muutust:

1) kommenteerimiskeskkonna muutus;
2) sisulised muutused;
3) kujunduslikud muutused.

Minu arvamus oligi kommentaarimiskeskkonna kohta, kui nad selle seal suudaks kvaliteetselt käima saada, siis tekiks selle läbi contenti kasutajate poolt, mida omakorda võiks teistel kasutajatel käia vaatamas.

Uudiste mahu vähenemine on paraku täitsa eraldi teema.

Olen juba mitmeid aegu mõelnud, et lisaks pasakommentaaride nö žanrile võiks osad väärikamad väljaanded tahta julgustada paberväljaannete lugejakirjadele sarnast kommentaarižanrit. Sellised “e-lugejakirjad” oleksid hand picked ja seeläbi nö toimetuse kvaliteedigarantiiga – kvaliteedi ses mõttes, et need käivad teema kohta ja ei ole rõvedad. Sõel võiks olla üsna tihe, nii et see oleks inimesele teatav egoboost, et ta kommentaar üldse avaldatakse. Ning seejuures ei näe ma sellise skeemi juures mingit vajadust välistada anonüümsust. See annaks võimaluse ka “informeeritud insider'ile” – kommenteerijale, kes näiteks töökoha kaotuse hirmus muidu ei julgeks valgustada ühe või teise sigaduse tagamaid. Samuti võiks sellise suht kontsentreeritud diskussiooni puhul olla ajakirjanikelgi suurem motivatsioon osaleda.

Kas pole nii, et kuigi öeldakse “paber kannatab kõike”, on see hoopis ekraan, mis kõike kannatab. Paber saab üsna kiiresti täis, see-eest näikse online'e vaadates, et ekraanikinnisvara on lõpmatu ressurss. Ja seda ta nii mõneski mõttes ongi – kuid kas poleks oma iva vähemalt kommentaaride osas teatava “short supply” tekitamises, et nõudlust veidigi suurendada, seda nii lugeja kui kirjutaja poole peal?

Ka mina arvan, et Eesti, kus ID-kaardi infrastruktuur on olemas ja saavutanud ka teatud kriitilise massi, on ideaalne koht, kus selliseid eksperimente teha. Meil on selleks peaaegu kohustus. Lisaks, kui sest asjast asja saab, siis peaks sellest kujunema oluline teetähis ka laiemas (ehk lausa üleilmses) mõttes. Tõsi on antud juhul ka see, et EPL lausa pidi midagi sellist ette võtma. Postimehega kolletumises võidu joosta on raske, pigem siis püüda USPd kvaliteediga pakkuda.

See öeldud, tuleb tõdeda, et see eksperiment näib läbikukkumisele kole lähedal olevat ja seda ülejäänud strateegia vigade tõttu. Uudiste vähesus on karjuv, nende välja-pakkumine on eba-atraktiivne. Ja see ei ole teine teema, sest kasutaja-kommentaarid saavad tõukuda ennekõike põnevast toimetus-sisust. Ent näib, et EPLi otsustajate jaoks on jätkuvalt aktuaalsed eel-modernsed arusaamad, et kvaliteet=mitte-atraktiivus, et piltide puudumine tõstab tõsiseltvõetavust jms piibellikud printsiibid (“Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees.”) Sellest on kahju. Tuleb loota, et EPLi tegijatel jätkub jaksu arendamistööd edasi teha.

Arenduse osas võiks oluliseks märksõnaks olla nii sisu kui reklaami personaliseerimine ja kontekstualiseerimine (asukoht, klikkimisharjumused ja kõik muu meta-data, mis kätte saadakse). Kui juba sisse logida lastakse, siis miks jääda personaliseerimise osas poolele teele? Kui juba innoveeritakse ja riskitakse, siis võiks lõpuni minna. See kõik oleks ühele väiksele lehele palju teha, aga tehtagu siis koos grupiga. Grupis peaks arenduspauerit ikka veidi olema?

Teiseks, nagu ma aru olen saanud, on Ideelabor arendanud välja ID-kaardi ja OpenID hübriidi, mis peaks ehk võimaldama palju käbedamate sisselogimisviiside arendamist?

ID kaardiga autentimine on liiga karm – ühekordne oleks ok, aga iga kord …

Eestis on üle 100k inimese Facebook'is – miks mitte nt Facebook Connectiga sisse logimine (a'la see blogi siin). Mina ei tea kedagi, kes ei kasutaks Facebookis oma päris nime.

IDkaardi-fetish on meie rahvuslik nuhtlus – see tundub nii hightech kõigi (mittekasutajate) jaoks, et peaks kindlasti lahendama kõikmaailmaprobleemid.

Paraku saab harilikult selle koha peal kus IDkaardiga logimine teostatud arendusidee otsa, nii ka EPLil sedapuhku (esilehe välimuse järel mõjub Maailm, Eesti jne alajaotuste kilomeeter pealkirju ikka jahmatamapanevalt vaeselt ning vihjed mingile personaliseerimisele tunduvad äärmiselt kohatud :-)

Nagu Kristjan ütleb on peaasi 2-suunalise meedia kasutamisel see, et suhtlus tõesti oleks 2-suunaline ent mõistlikult ohjatud “maja reeglite” abil – mida juba 98 või varem õpetas vana hea Greenspun oma Ars Digita kommuunisüsteemi najal. (sisulist lisaväärtust andvad kasutajad on tulu, trollid kulu ning päeva lõpuks tuleb sisuliselt kasumisse jõuda – olgu siis jõuliselt modereerides või mõnel vähemkulukal viisil)

sisselogimine iseenesest pole imerelv, oluline on see mida selle abil saavutatakse ehk lisaväärtus kasutajatele. nt siin on mul tänu disqusele mugav olla mina – ning muuhulgas koguda reputatsiooni, jälgida ühest kohast diskusid milles osalen jne. (ja saidil tagasiside tweetidest jms “reaktsioonidest”)

Tahaksin väga nõustuda mõttega, et kasutaja võiks end ühekordselt ID-kaardiga tuvastada ja siis rahulikult oma parooli ja asjadega sisse logida.

Praegusel kujul näen id-kaardiga kommenteerimises ka väikest turvariski (masinas võib keegi minu teadmata mu PINi ära näpata) ja seetõttu eelistaksin seda pigem mitte otstarbetult arvutis hoida.

Sisu kahanemisest on mul veidi kahju küll, kuid RSSi voo lugejana ütleks, et asi pole sugugi nii hull. Kui varem oli suur osa sisut ERRi vooga identne, siis praegu tundub voog unikaalsem.

Lepikul on jäänud kaks probleemi tähelepanuta:

1) Nimekaimusid ei eristata. Harri Kingo on üpris unikaalne nimi, aga mis siis, kui üks sadadest Ants Kaskedest hakkab aktiivselt mõnda parteid propageerima? Teistele Ants Kaskedele võib sellest ja sõltuvalt nende positsioonist palju jama tõusta. Kristjan Lepikuidki on Eestis mitu – kuidas neil vahet teha?

2) Kõrvale on tõrjutud välismaalased, ja need, kes oma töökoha tõttu ei saa sõna võtta (kaitseväelased, ametnikud, NDA-dega seotud erafirmade töötajad jt). Kõige huvitavam informatsioon neilt tuligi. Kui näiteks Anvar Samost ironiseeris väidetava “siseinfo” üle, siis mina otsapidi lennunduses oleva inimesena võin siseinfo levikut igati kinnitada. Eilsetesse ärajäänud Easyjeti lendude vestluslõngadesse on postitatud niivõrd detailset teavet põhjuste kohta, et kahtlen, kas pressiesindajagi seda valdab ja mõistab. Teave võib pärineda kahest firmast, ja kumbki ei luba sel teabel – mis sest, et kahjutul – ametlikult levida. Sellest teabest ilmajäämine on samm suletuma ühiskonna poole.

ID-kaardi põhine autoriseering ei ole ilmselgelt mingi võluvits, mis kommentaariumi automaatselt intelligentseks ja sisukaks muudab – vaadakem kas või eilse (12. jaanuar) EPLO kommentaare Vitsuri artiklile (enamik hetkel sealt küll juba kustutatud):

http://img189.imageshack.us/img189/2343/9064568...
http://img46.imageshack.us/img46/9000/50926137.png
http://img138.imageshack.us/img138/7407/1431848...

Ilmselgelt ei pruugi tõeks osutuda eeldus, et anonüümsed arvajad kalduvad rohkem räigustesse ja labasustesse kui nüümsed. Täiesti vabalt võib EPL eksperiment koguni tõestada, et nüümses massis on räigusi isegi rohkem, sest labatsemisest saadav perverssne liputajalik nauding võib isegi suurem olla, kui seda oma nime alt teha.

Trollidega võitlemine on sellise keskkonna puhul vältimatu nagunii, sõltumata sellest, kas anonüümne keskkond või mitte. Kui on korralikult modereeritud, siis saab sellise prügi üsna kiiresti välja ning kui trolli on paar korda juba kustutatud, siis ta reeglina vajub ära ka, kui näeb, et tema soovitud läbu ei eskaleeru.

“Kvaliteetsed e-lugejakirjad” – mõnes mõttes mu ideaal-vaade meediaveebile olekski selles suunas – ebakvaliteetsed kommentaarid juhitakse mujale, kvaliteetsemad jäävad alles.

Lisaks oleks täitsa hea mõte, kui näiteks oleks avalehel kast “Parimad kommentaarid”, kus toimetajate poolt oleks välja toodud mõned parimad kasutajate kommentaarid.

Mitu inimest on toonud siin välja selle, et anonüümse kommentaariumi eelis on “informeeritud insider”, kes päris oma nime alt kirjutada ei saaks. Selle kohta paar mõtet:

1) Ma pooldaks keskkondi, kus kommentaari autor on vähemalt toimetusele teada (pakkusin seda mudelit ka artiklis). Näiteks kommentaator võib avalikkusele paista näiteks nime all “sammalhabe”, kuid oma isiku on vähemalt korra registreerimisel ära tõestanud. See ei tohiks enamikke “informeeritud insidereid” piirata?

2) Saitide vahel võiks toimuda eristumine, näiteks Delfi võib ju jäädagi selliseks laksimis-kommentaaride keskuseks, kes tahab sellist sisu käib seal lugemas, kes tahab kvaliteetsemat vestlust, loeb mõnda muud saiti. Mind veidi hämmastaski 3 kuud tagasi, et ükski suurem veebis tegutsev meediasait ei üritanud kvaliteetsemat kommentaariumi tekitada, kõik töötasid väga sarnasemudeliga. EPL nüüd vähemalt selles suunas liigub.

Absoluutselt. Mida tahtsin öelda on see, et kogu EPLO diskursus ID-põhisele kommenteerimisele üleminekul oli järjepidev väide, et “kommentaarium peab kasvama vastastikkust lugupidamist ja ühiskondlikku debatti edasiviivaks foorumiks, kus oma arvamusega tullakse avalikkuse ette oma nime all.”

Tegelikkus on aga see, mida te ka ise olete siin eelpool välja toonud, et modereerimisest ei pääse üle ega ümber. Ning sel juhul ei ole suurt vahet, kas kommentaar on anonüümne või mitte. Ilmselt proovib EPLO oma käiguga ühtlasi kindlustada tagalat Leedo ja Seli sarnaste kohtujuhtumite puhuks.

mudel, et registreerida, aga esineda siiski varjunime all, on kord juba EPLis läbi proovitud. aga kristjani jutus on mu meelest õige see, et toimetus peaks igal juhul rohkem sekkuma. harrikingod suudavad iga debati lämmatada. tugevalt modereeritud (või öelgem lihtsalt – toimetatud) ja oma nime all – sellist kommentaariumi loeks isegi.
***
ja veel – “postimehe kolletumisega võidu joosta…”, no aitäh indrek, hea AK kaasautor… :-) muide, kui miski siin meie meediapildis hooga kolletub, siis ERR – pean silmas just online'i – netis edastatavate saadete kommentaaridest olen juba mitmes kohas rääkinud, nüüd nokitakse oma saadetest esinejate tsitaate ja tehakse neist uudiseid (a la delfi, kommenteerimine vaba), no ja ringvaade, oh halastust!, …

Kristjani näide FT jms kohta ei ole minu arvates parim võimalik näide EPLiga võrdlemiseks. FT on kindla suunitlusega auditooriumile suunatud leht, mis on rahulikult kogu oma veebi (sisuliselt) tasuliseks teinud ilma et ta peaks värisema. Huvilised on sunnitud maksma ja maksavad ka, kusjuures mitte vähe. Kui seal on vähe kommentaare, siis ilmsesti sellepärast, et toimetaja on valinud välja sobilikud, mis lugu täiendavad. Sama on paljudes muudes välismaa lehtedes: võib vaid ette kujutada, kui palju komme tuleb The Times'i, The Suni jne, kuid lugude juurest neid palju ei avasta. Ma olen ka ise üks kord The Times Online'is tahtnud Eesti kohta üht asjaolu õiendada, kuid ei pääsenud avaldatud kommide hulka.

Nii et kui keegi tahab oma sisu “kvaliteetsemaks” muuta, siis on modereerimine üks väheseid võimalusi. Sisselogimise korraldamine on tehniline küsimus ning seda saab sättida nii ja naa – mõistagi oleks hea, et see oleks lihtne, võimaldaks kasutada ka pseudonüümi, kuid samas ei võimaldaks identiteeti varastada (see muutub nüüd karistatavaks ka).

Kui aga EPL Online'i juurde tulla, siis erinevalt FTst pole inimesed selle lugemise eest valmis maksma ning tema jaoks on igasugune külastajate arvu drastiline kadumine otsene rahakadu. EPLi ettekujutamine kvaliteetlehena võrreldes Postimehe jms on müüt, mida ei kinnita uuringud ja millest ka lugejad aru ei saa, nii nagu nad ei saanud aru ka nende reklaamikampaaniast, kus sinine oli paha ja punane hea. Küll aga saavad lugejad aru, kui leht ei kata operatiivselt olulisi uudiseid ja seda nii poliitika, majanduse kui ka meelelahutuse vallas. Selleks on vaja raha ja kui seda reklaamist ei tule, siis on jama majas.

Kas aga peldikusein on lõpuni halb? Nii ja naa. Ma pole küll kommide eriline lugeja ja fänn, kuid tuleb nentida, et piisavalt informeeritud inimene leiab hea nina korral teinekord kommidest ka huvitavat et mitte öelda väärtuslikku siseinfot, mida annab kas mõni kibestunud või igavust tundev informeeritud isik (enamik komme tuleb vist endiselt riigiasutustest, vähemalt kunagi see nii oli), samuti annab see võimaluse saada aimu nö lihtsa mõistuse reaktsioonist teatud probleemistikule, mis võib ka kasulikuks osutuda. Aga otsene sõim, solvamine ja tatipritsimine mõistagi kedagi targemaks ei tee ja võiks ka olemata olla.

Mis aga EPLi nö veebikontseptsiooni muutumisse ja selle tulemustesse puutub, siis paremat uusaastakinki Postimees.ee kollektiivile on raske välja mõelda. Võib-olla täiskullast ämber?

Kuidas seal EPL's? see modereerimine hetkel töötab? Kas seoses kommenteerijate isikustamistele on ka modereerijate tegevus avalik ja õigete nimedega varustatud või mitte?

Neeme, AK on tubli. Ma pidasin silmas kogu Postimehe brändi alt väljuvat cross-media outputti. Ei saa ju salata, et see on vähemalt 'kirju' kui mitte kollaka-võitu, eksju.

Olen Sinuga nõus, et ERRi netiuudiste seltskond võiks ettevaatlikum olla ETV meelelahtus-sisu ning tõsise uudis-sisu onlainis kajastamisel. Need tuleks kas selgelt erinevatesse keskkondadesse jagada või siis meelelahutus üldse uudistest välja jätta. Vastav segadik onlainis ju tegelikult just Postimehe probleem ongi ning ERR ei tohiks kindlasti sama reha otsa astuda.

Ma absoluutselt fännan EPLi uut kujundust ja lähenemist kommentaariumile. Ka sisu on minu jaoks hetkel piisav. Pole liiga palju mõttetuid artikleid ja saab vajaliku info kätte. Eriti hea on muidugi jätkuv paberlehe artiklite avaldamine.

Kommentaariumi lahendusega olen mina üldjuhul rahul. Modiib-ID kasutajana sooviksin, et oleks võimalik ka sellega sisse logida.

Olgu märkusena lisatud, et debati lämmatab Harri Kingo seetõttu, et tal on reeglina ammendavalt õigus. Mida on sellele aga lisada?
…
Ja nii debatt lämbubki, sest on saanud lahenduse.

Kõigepealt Kristjanile suur tänu heade sõnade eest! Püüan küsimustele vastata ja kirjeldada meie plaane niipalju kui oskan.

1. Hakkavad osalema. Algus on keeruline, aga me tegeleme sellega. ideaaltrajektooril on suhtlus selgesti kahepoolne.

2. See on töös – st ID kaardi peale jääb esmane autentimine, edaspidi saab niisama, parooliga sisse. Mobiil-ID on ka töös, tähtaegu ei julge välja lubada. Pärisnimest erinevat nime ei saa – see ju ongi kogu muutuse point.

3. Modereerime ikka, siis hakkame, kui tekib rohkem, mida modereerida :) Teemaväliste eelmaletõstmine on hea mõte, vaatab. Siiamaani pole pidanud rohkem kustutama kui see esimese kommetaaris märgitu.

Feissbukist sisse logimisele mõtlesime, aga loobusime. feissbukid tulevad ja lähevad, mäletate, vanasti oli orkut ja veel enne reit. ebastabiilne lugu.

Lugusid on meil vähem jah kui vanasti. See on osalt seotud koondamisega, osalt mitte. Meil on nimelt suur ind ja tahtmine jätta kopipeistimeetodil avaldamata näiteks politseiteated sellest, kuidas üks mees teist solvas sõna ja teoga, ja keskenduda rohkem nö maailma mõtestamisele. (suured sõnad, ma tean, aga eesmärgid peavadki suured olema)

Teha rohkem nt intervjuusid ekspertidega, tellida sisse arvamuslugusid, kirjutada uudiseid. Ühesõnaga jätta alles UUDISED, lisada arvamused ja loobuda sellisest kraamist, mille lugemine ei tee targemaks, vaid raiskab enamasti lihtsalt aega.

Ma ei väida, et meil tuleb juba praegu teiste portaalidega võrreldes ainult puhast kulda, aga me igatahes tegeleme sellega.

Ja kuna siin paistab olevat informeeritud isikuid, siis üks küsimus ka – kuidas postimehe e-sisu müük läheb kah? Millise tähenduse võib omistada asjaolule, et ühtegi numbrit pole välja õeldud?

Mitte et ma arvaks, et feissbuki ja twitteri lingid selle ettevõtmise juures väga kõrge prioriteediga asjad peaks olema, aga see ebastabiilsuse teema ei ole suurem asi argument. Niikaua kui mingi keskkond, olgu see siis fb, twitter või orkut on piisav pehmeks autendiks (ja see kas on või ei ole on siinkohal eraldi küsimus) ei ole sellest midagi lahti kui nende suhteline või ka absoluutne populaarsus aja jooksul muutub. Kui tuleb uus ja populaarsem siis on vaja lihtsalt link lisada – see on tänaseks kõigi suuremate sotsiaalvõrgustike puhul nii lihtsaks ja standardseks muutunud, et sisuliselt on tegu lihtsalt plugina installiga.

Ja stabiilsusest rääkides – mina isiklikult teeks oma panuse pigem sellele, et enne läheb Eesti ID-kaart hingusele kui feissbuk ;)

Sa unustad siiski ära, et modereerimine on toimetuse poolt oluliselt lihtsam, kui inimene on tugevamalt identifitseeritud. Kuni selleni välja, et ID kaardi puhul saab inimese ligipääsu kommenteerimisele (peaaegu) täiesti kinni keerata või siis leebemate variantide puhul (näiteks Twitter. FB autentimine), saab teha nii, et uute kasutajanimede genereerimine on piisavalt tüütu, et seda üle kolme nelja korra üks ja sama inimene enam teha ei viitsi.

Hea kuulda, et protsessid juba toimimises ja suund paistab õige. See mõte, et keskmise uudise kvaliteeti proovida tõsta – asjalik, kõik meediakanalid ei pea tõepoolest ühtemoodi krimikroonikat kopeerima. Siiski, praegu ehk liiga hõre uudiste lisandumine.

Ja julgustaks ka kiiresti kommentaariumi käimavedamisega tegutsema, veebis sageli kinnistuvad asjad ruttu – kui lugeja juba harjub, et “EPLis eriti kommentaare ei ole”, siis on teda hiljem raskem saada ka seda kommentaari otsima.

Ma arvaks ka, et peldikuseina ei saa üheselt halvaks kuulutada, sellel on selgelt oma koht olemas. Aga see on siiski … peldikus.

Mulle tundub, et globaalselt on veebiruumis olnud viimase 10.aasta üks suur trend spetsialiseerumine, globaalselt on väga kitsatel teemadel blogisid/saite tekkinud. Eesti keeles tegemisel seab lugejaskonna väiksus spetsialiseerumisele omad piirid, kuid Eesti uudisportaalid on olnud liiga homogeensed. Peakski tekkima eristumine, on peldikuseinad ja on kvaliteetsema sisuga saidid. Ma arvan, et üha vähem toimib selline “teeme kõikidele eestlastele” tüüpi puder ja kapsad.

Ma seda pidasingi silmas, et on kaks teed – kas toimetuse poolt kommentaare julgelt modereerida ja vilistada selle peale, kui osa kirjutajaid sind tsensoriks hakkab sõimama ja ports “klikke” jalga laseb, või siis võtta kogu eesti rahvas kogu oma “ilus” vastu, mida saadab ka maksimaalne webitraffic. Nišide jaoks on meil paraku inimesi vähe, mida näitab ka terve rea muidu maailmas nii loogiliste sihtrühmadega ajakirjade pankrot. Mul poleks selle vastu midagi, et lugeda head ajakirjandust huvitavate kommentaaridega – omaette küsimus on, kuidas seda suudetakse rahastada. Peldikusein jääb nagunii ja eks vahepeal või seal kiikamas käia, missuguste hullude seas sa oma igapäevast elu mööda saadad. Muidu võib see ära ununeda.

Seda, et nišid ei ole tasuvad, on mul näiteks natuke raske uskuda. Kas näiteks kommentaatori nimega Eesti mees klikk on reklaamiandja vaatepunktist sama palju väärt kui Indrek Neivelti oma?

Loogika ütleb, et mõne toote puhul ilmselt on ehk need klikid ka võrdse kaaluga aga paljude toodete puhul on Indrek Neivelti oma sadu kordi väärtuslikum, mis tähendab, et tabades maksujõulist niši ja suutes seda ka MÕÕTA, on võimalik ka kasum?

Teine oluline asi on see, et minu teada ei ole massklikkajad tegelikult nõus eriti sisu eest maksma nagunii, kuid nišiklikkajad oleksid. (Ühe uuringu järgi on Eestis ikkagi kõvasti üle 100 000 inimese, keda huvitaksid sisuliseld pikemad artiklid ja kellel SAMAL ajal on ka raha selle eest maksmiseks.)

Massklikimeedia läheb aga nende inimeste juurde, kellel pole ei raha ega soovi maksta ning tõukab samas seda 100K+ seltskonda endast eemale.

Nii et küsimusi kui palju :).

Niššidega on lugu ilmselt suhteline – on tõepoolest nišše mille jaoks Eesti on liiga väike ja kui Osokas viitas ajakirjadele, siis aastal 2007 tundus, et erinevaid toidu- ja koduajakirju oli letis liiga palju. Seega ka muutuv majanduskeskkond mänginud rolli – heal ajal mindi niššidega liiale ja nüüd vastupidine – kuna kriis olnud nii ulatuslik, siis nüüd tegevuse lõpetanud ka nišiajakirjad, mis tavalises keskkonnas toimiks.

Ning selle praeguse EPL temaatika võtmes – mulle tundub küll, et on Eestis praegu selgelt olemas tarbija, kes sooviks laiematel teemadel kvaliteetset/analüütilist teksti ja kommentaare ka veebis lugeda. Eriti kui lugemiskeskkond ka tervikuna rõhuks ka kvaliteedile (st. Postimehe AK tekst kusagil elu24 vahel ei oleks toimiv mudel).

Nii ja naa. Me ju reeglina ei tea, kes meid loeb, kuna lugeja on anonüümne ja eriti end kaardistada ei taha/lase. Kui me tahaks konkreetset lugejat argumendina müüa ja küpsised oleks lugeja poolt lubatud, siis me teame, et üks taat käib meie saidil, kuid me ei saa lihtsa analüüsi teel teada, kas see on just Neivelt või on see mõni suvaline jorss. Kui me seda isegi teaks (nuhiksime välja nö neiveltide IPd ja träkiksime teda jne), siis me ei saaks minna reklaamiandja juurde ja öelda, et näe, meie luure andmeil loevad meid Neivelt, Taal ja Ansip jne, kusjuures Neivelt vaatab just aiatööriistu. Sel juhul on ikkagi võimalik vaid kvalitatiivne uuring, nii nagu seda tehakse ajalehtede/ajakirjade puhul, kuid millel on omad head ja vead (põhineb lugeja mälul ja vabatahtlikul ülestunnistusel).

Kindlasti saab nišipublikule teatud asju müüa – koerapidajale, jahimehele, väärtpaberiärimehele jne, eriti väikebisinise korral. Reklaami planeerimisel sihtrühma profiili reeglina ka arvestatakse ning teatud väljaannete puhul ollakse valmis maksma ka kõrgemat kontaktihinda, eriti kui sihtrühma on muidu raske kätte saada (näit. noored). Kuid samas ei viitsi ükski suurem klient hakata oma ostjaid/teenuse kasutajaid 100 kaupa kokku ostma. See läheb liiga keeruliseks, kalliks ja kokkuvõttes ka ebaefektiivseks.

Mis aga puutub soovi sisu eest maksta, siis näitab senine kogemus, et selleks ollakse valmis vaid siis, kui muidu kuidagi hakkama ei saa. Kui mitu väljaannet on sellist, milleta sa hakkama ei saa ja mille online'I lugemise eest sa oled valmis maksma ca 1000 kr per aasta? Postimees.ee? Delfi? Äripäev? Õhtuleht? Maaleht? Kroonika? Memokraat? Kas sa telliksid neist mitut? Eriti, kui on teada, et neil on enamasti kõrval tasuta analoog. Lihtne on vastata, et jah telliksin, kui sisu oleks väärt. Aga kui palju peaks olema tellijaid, et nõudliku lugeja väärilist sisu päevast päeva tootvaid ajakirjanikke kinni maksta? Arvestada tuleb ka seda, et mida vähem loetakse paberilt, seda suuremad kulud peab katma online ise. Seega ei saa tellimine väga odav olla ja ega mikromaksmine kuigi ahvatlev pole – kui jätta kulud kõrvale, siis on see väga ebalojaalne seltskond, kes kohe raha ei taha välja käia. Kruuda üritas nišidele ajakirjandust teha (portaal inimestele, kes tundsid huvi regioonide tegemise vastu, TV-meestekanal, spordiajakirjad, juuksur-meik jne)…Tallinnas asutatud nišidele tehtud gurmeepoed lähevad reeglina ka kohe pankrotti.

Usun, et tulevikus me liigume sinnapoole, et meedia on sunnitud hakkama info eest tasu võtma. Küll aga on nutikamate ja rikkamatega see häda, et nende valikuvõimalus on suurem ning nemad saavad osa oma pikemaid lugusid kätte välispressist. Kui oled Economistist lugenud ülevaadet Warzistanist, siis ei pruugi sa tahta Toomas Alaküla jutu eest maksta. Lisaks on enamik rikkaid ja ilusaid sisult tavalised inimesed, kes ei taha stopata Bondi filmi selleks, et käigult uurida seal sõitva auto sisemust ja asuda dialoogi müüjaga. Kõik see turunduses äsja väga hot olnud fantaasia on siiani teostamata jäänud. Miks? Sest inimene on loomult laisk, ta tahab vedeleda sohval, vaadata telkust miskit huvitavat ja mitte oma aju koormata.

Väga asjalik kommentaar. Aga siiski – Neivelt on muidugi jah lihtsalt kujundlikult öeldud, konkreetset isikut ei träki keegi, kuid demograafiat saab siiski lisaks määrata ka tavaliste meediauuringutega, selleks on küsitlused jms? Millega need meediaplaneerijad siis veel tegelevad, kui mitte sellega?

Pealegi ajalehtede IT mehed ise räägivad küll, et nad saavad oma lugejate kohta “palju rohkem öelda kui lihtsalt, et mitu klikki oli”.

Väga asjalik kommentaar. Aga siiski – Neivelt on muidugi jah lihtsalt kujundlikult öeldud, konkreetset isikut ei träki keegi, kuid demograafiat saab siiski lisaks määrata ka tavaliste meediauuringutega, selleks on küsitlused jms? Millega need meediaplaneerijad siis veel tegelevad, kui mitte sellega?

Pealegi ajalehtede IT mehed ise räägivad küll, et nad saavad oma lugejate kohta “palju rohkem öelda kui lihtsalt, et mitu klikki oli”.

Peldikuseina-metafoor mulle ei meeldi. Minu viimane kogemus avalike peldikuseinadega on Frankfurdi lennujaamast, kus hilinenud lendude tõttu pahased tegelased olid lennufirmade loosungite ja reklaamlausete põhjal kritseldanud niivõrd vaimukaid sõnademänge, et sellist sisu ei ole ma valmis mitte ainult lugema, vaid lugemisvõimaluse eest ka maksma.

Mind huvitab, mis tingimustel te ID-kaardi kasutamise eksperimendi ebaõnnestunuks kuulutate.

Mitu sellist nullpäeva nagu täna peab reas olema? 3, 7, 28?

Kui ebaõnnestumistingimusi pole seatud, siis juhtugu mis tahes, ikka saab teha nägu, et kõik on hästi. : )

Anonüümsuse all pidasin silmas kasutajanime, mis ei ole inimese enda pärisnimi. Registreerimine kui selline võiks ikka jääda. Ning siinkohal tekib lisaks küsimus, miks peaks modereerimine olema ainult (palgalise) toimetuse töö? Selleks võivad saada ka kasutajad, kes on näidanud ennast tasakaalukate, arukate ja õiglastena. Sõimu ja avaliku laimamise (mille lingid on leitavad minu esimeses postis) modereerimine võiks suhteliselt lihtsalt delegeerida ka eelpoolmainitud omadustega kasutajatele.

Minu selgeks arvamuseks jääb, et sisuka diskussiooni saavutamiseks ei ole siiski vajalik inimesel alati enda nime all esineda. Vt. kas või näiteks ajalehe Spiegel online peegelduse foorumit: http://forum.spiegel.de/ (ca 142,000 registreeritud kasutajat, modereeritud enamuses piisava õigusega kasutajate endi poolt).

Oma nimega seotud konto loomine, aga kasutajanime all esinemine loob ohtliku olukorra, kus võidakse kirjutada kasutajanime varjule lootes, ent lekkimise tõttu seostub arvamus nimega.

Korra on EPList lekkinud, ja praegugi on seal vähemalt üks väga lihtsalt ärakasutatav (SecurityFocus toob kahe lehekülje jagu exploite) suure riskiga turvaauk, mille kaudu saaks tõenäoliselt ligi kõigele, mis EPLi veebiserveris paikneb.

esiteks. ajalehed mõtlevad kuidas olemasolevat sots.nähtust suunata,mitte sellele kuidas tekitada uuelaadset sots. innovatsiooni. metsa see kommentaarium, kui see juba kraavi on sõitnud, aga kui tekitaks midagi huvitavamat? arutlusgrupp, kuhu kutsuda lugejaid ja millest teha 10 min video? M.Parve poolt pakutud lugejakirjad? online intervjuud?

teiseks. ilmselt oleks id- kaardi asemel mobiiliga identimine palju lihtsam ja mugavam. üks kasutaja, üks mobiil nr. registreerid, saad kinnituskoodi sms-iga. lisaväärtus: võimalus saata 1x kuus reklaamisõnumeid sms-iga.

koostöös mob.operaatoritega tuleks leida võimalus kuidas kõnekaardi kasutajaid välistada. aga volla see ei saagi olla eesmärk, kuna keskerakond ostaks vast niiehknii 100 kuutasulist mob.lepingut et olematud kodanikud saaksid väljendada oma pahameelt valitsuse tegevuse üle.

A okei, muidugi, siin on vist seni kõik olnud seda meelt, et päris nime kohustuslikuks tegemine pole vajalik, ka mina arvan nii.

Kui me juba siin arutame, siis lisan lingi ka Kaarel Tarandi loole Eesti Päevalehes. http://www.epl.ee/artikkel/486287

Üks Tarandi artiklitest:
http://www.delfi.ee/news/kultuur/uudised/articl...

Ning “stagna” kommentaarid sellele:
http://www.delfi.ee/news/kultuur/uudised/articl...

Ei tea, kuidas teie, ent mina pean viimaseid huvitavamaks ja sisutihedamaks, ning mul on hea meel, et kommenteerimisvõimaluse näol sai erudeeritum inimene tõelähedasema seisukoha Tarandi klišeede kõrvale panna.

Argument, et Facebookid tulevad ja lähevad ja seetõttu ei saa FB connectile kui autentimisvahendile panustada, on enam kui veider. FB ei ole igavane, aga mingi aasta-poolteist on ta kindlasti väga populaarne. Ega EPLO ka igavene pole!

Uue EPLO koha pealt on minu arvates probleem see, et seal on alla kriitilise piiri sisu mahtu. See vähene, mis on, võib ju olla kvaliteetne, aga seda on alla kriitilise mahupiiri.

Postimehe kolletumisest ka. Üks näide: terve juulikuu oli majandusuudiste lehel E24 uudis “Kass hammustas postiljoni”. Kuigi tehniliselt võttes oli see Elu24 viide, muutis see kogu ülejäänud lehe ka naeruväärseks. See on umbes sama kui muidu ülihea kvaliteediga draamaetenduse peategelane traagilise pausi ajal peeretab. See muudab kogu ülejäänud etenduse ka naeruväärseks, rohkem pole vajagi. E24 võib ju täitsa OK kvaliteediga olla, aga niikaua kui selle kõrval on “elu” uudised, on kollane maitse juures.

Ma näen siin Kaarel Tarandi loo juures seda ohtu, et kommentaare hakatakse demoniseerima, kuigi tegelik eesmärk peaks olema see, kuidas tuua kommentaaridest välja parim.

Kui vaadata Kaarli artikli pealkirja (trükikõlbulikke komme pole peaaegu üldse), siis see väide ei kehti juba üldse – kui lugeda kasvõi teie kõigi kommentaare Kristjani loole, siis need on kõik trükikõlbulikud ja mõnigi neist trükikõlbulikum, kui paljud asjad, mida tänapäeval trükitakse kümnete tuhandete suurustes tiraazides.

Täiesti nõus, sisu on määrav ja teiseks, FB on muide viimasel ajal kujunenud ise ka väga heaks kommentaari ja diskussioonikeskkonnaks. Tähendab – seal on olemas kultuur, mis toetab diskuteerimist. Miks siis mitte lubada selle eelvaliku põhjalt kommenteerima inimesi, kes on lisaks küllaltki normaalselt identifitseeritud.

Kaalun ka Memokraadi kommentaariumi avamist autentimisele FB kaudu.

no hea indikaator olnuks näiteks igasuguste kommentaaride täielik puudumine mitme kuu jooksul. see aeg on praeguseks möödas. Või kui ID kaart peaks mingil põhjusel osutuma praktikas ebastabiilseks – hoolimata sellest, et meil on ID logimissüsteem juba 2006. aastast, pole seda väga usinalt tarvitatud, ja meil oli ju just kahepäevane katkestus. Muid põhjuseid väga pähe ei tule.

Delfi uuendab kommentaariumit:
“Et jutt ainult jutuks ei jääks, kavatseb Delfi astuda selle aasta jooksul ka konkreetse sammu kommentaariumi kvaliteedi tõstmiseks. Anonüümsele kommenteerimisele lisanduvad ka registreeritud ning identifitseeritud kommenteerimine. /—/ Sisuliselt tekib meie veebikeskkonnas kolm kommentaatorite tasandit.”

Tuleb tuttav ette? : )
Igatahes meeldivas suunas liikumine.

Samal teemal veel palju huvitavaid arvamusi:
Tarand: EPL astus õige sammu kommentaaride kaotamise teel

ERR sai tänu EPLile jalad alla, uudisteportaal on EPList pagendatude arvamustega tükk maad huvitavam. Puudu on veel ainult hästi lihtne kasutajanime-süsteem (nagu err.ee/otse juures – võiks ühendada!), et juhuslikud möödakäijad kellegi teise virtuaalse identiteedi all ei saaks esineda, ega jätta kümne erineva nime all esinedes muljet massist.

Tõepoolest. Loodame taas, et konkreetne tehniline lahendus on hästi läbi mõeldud. Selles Delfi juhtkirjas mainitud põhimõtted ise tunduvad heas suunas jah:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/a...

Isegi kui see ei ole esialgu hästi läbi mõeldud, on Delfil suurem edulootus – sest nad ei lõhu olemasolevat korraldust ega suhtu kasutajatesse “adopt or die” põhimõttel. Eesti olusid arvestades kõva sõna.

Daniel – FB Connecti võimaldamine Disqus'is võtab umbes 3 minutit – milleks siin see kaalumine :) ?

Hei :) jäin jah kaaluma muudel, kui tehnilistel põhjustel – siiani paistab kõik juba nagunii hästi töötavat…

Ja…läksime! FB Connect on siin nüüd avatud.

:)

Nii madalast latist ja kasutajate arvamuste möödavaatamisest jääb paraku mulje, et eesmärk oli siiski midagi muud kui kvaliteedi tõstmine.

Nii madalast latist ja kasutajate arvamuste möödavaatamisest jääb paraku mulje, et eesmärk oli siiski midagi muud kui kvaliteedi tõstmine.

Noh, taolise mulje tõukab kergesti kummuli selle lingi taga aset leidnud arutelu:
http://www.epl.ee/artikkel/486331&kommentaarid=0
Ma väidan julgesti, et selliseid juhte, kus anonüümsetes internetikommentaarides sisuline arutelu tekib, ei ole just liiga palju.

See arvamustejada on just midagi sellist, mida me oma uuenduselt ootasime. Enne isikustamist olnuks sellel lool kindlasti sadade kaupa küllaltki emotsionaalseid kommnetaare, millede seast asjalike väljasõelumine olnuks nö hobusemehe päevatöö.

Kasutajate arvamusest möödavaatamine? Ma ei ole küll päris kindel, keda Sa kasutajate all silmas pead, aga Päevalehe lugejad on küll selgesti paremini teenindatud kui enne.

1. Viidatud Piirsalu artikli juures tekkis sisukas arutelu autori osaluse, mitte ID-kaardi tõttu. Samasugust sisukust kohtab näiteks Peeter Marveti artiklite juures, sest temagi leiab aega tagasisidele vastamiseks ja suhtub lugejasse kui endaga võrdsesse.

Täiendavate selgituste jagamine või eksimuste pärast vabandamine võtab kriitilistel kommenteerijatel päris tublisti kiirust maha. Kriitikatulv on ju vastureaktsioon ignorantsusele, mitte loomupärane pahatahtlikkus.

2. Möödavaatamise all pidasin silmas artiklit “Lugejate mõtted saavad suurema kaalu”. Selle kommentaarides esitati täiesti õigustatud küsimusi uuenduse ekstreemsuse kohta ning tehti häid ettepanekuid. Mingid “toimetaja” nimelised tegelases siin ja seal vastasid, aga ainult tühistele küsimustele – mitte sellele, mis kümnetes kommentaarides kajastus.

Üks kerkinud küsimus oli nimekaimude teema. Kuidas teha vahet, kas nimelise kommentaari on kirjutanud finantsnõustaja Lepik või tema 21-aastane nimekaim?

Vastuse puudumine näitab ju uuenduste läbimõtlematust. Läbimõtlematuse tõttu pole erilist mõtet ka artikli kommentaaridele viidata, sest isiku- ja kasutajanimed on tekstide juurest kadunud ning oksastruktuur lõhutud, muutes arhiivi väärtusetuks läbuks.

3. Oma sõelaga soodustate grafomaanide tegevust, sest olete oma kasutajaskonnast välja arvanud mitmeid kõrge vaimse potentsiaaliga gruppe – välismaalased, väliseestlased, vaimulikud, ametnikud, sõdurid ja ohvitserid, konfidentsiaalsusnõuetega seotud inimesed jt.

On ju tehtud palju ettepanekuid, milline võiks olla mõistlik sõelumine. EPLi infrastruktuuri arvestades olnuks lihtsaim hakata registreeritud kasutajate puhul track'ima kustutatud kommentaare. Kel neid üle kriitilise määra kustutatakse, need ilmuvad vähe silmapaistmatumal kujul või kohas (nt kollapseerunud ribana; sisu nägemiseks peaks sinna lisakliki tegema).

Sotsiaalset kontrolli (kas või kirjeldatud viisil käitumisajaloo jälgimise näol) aga täielikult välditakse, ikka tundub sümpaatne kirvemeetod, ehkki see on nii lugejatele kui toimetusele kahjulikum.

Miks?

Kahtlemata leidub inimesi, kes on valmis diskuteerima ka anonüümsete kommenteerijatega, aga määratult lihtsam on suhelda siiski inimestega, kelle kohta sa tead, kes need on. Kogemus näitab.

Nimekaimudest – kas me eeldame, et see 21 aastane nimekaim tahab teha mingit sihilikku pahandust? Miks me seda ometi eeldame, võttes arvesse, et pettus tuleb ju kohe välja? See mure on ju tühine, võrreldes asjaoluga, et varem võinuks ükskõik kes väita, et ta on finantsnõustaja Lepik – nüüd on selleks vaja nimekaimu.

Välismaalaste kohta saab lugeda siit:
http://support.sk.ee/index.php?_m=knowledgebase...

Miks vaimulikud ja ametnikud oma nime alt kommenteerida ei saa? Avaliku teenistuse eetikakoodeksis küll sellist keeldu pole, ka pole ma kuulnud, et mõni konfessioon oleks vaimulikel oma arvamuse avaldamise ära keelanud. Minu meelest võib piiblist isegi välja lugeda, et sõna levitamine on koguni iga vaimuliku kohus.

Tegevsõduritega on selline lugu, et vallates potentsiaalselt tundlikku infot, ei oleks seda kuigi mõistlik ka anonüümsel kujul veebi paisata. Mitte et ma arvaks, et meie missioonisõdurid seda anonüümseltki teinud oleks.

Mulle tundub, et meie vaidluses ei pruugi kokkulepet sündida :) Ja ega mu eesmärk polegi kedagi anonüümsuse-lembusest ümber pöörata.
Anonüümsuse tarbeks on igatahes internetis ruumi laialt – salapärasusest lugu pidav rahvas võib ju Delfis kommenteerida palju kulub. Inimesel peab valik olema.

Oeh, oleks veel paljutki öelda, aga ma nõustun, et parem on siinkohal lõpetada.

Tänase päeva jooksul sai EPL
üheksa kommentaari
neljale loole
kolmelt inimeselt.

Valik on tehtud.

ma ei jaga arvamust, et oma arvamust peab avaldama oma nime alt ning et populaarsemad/olulisemad meediumid ja vaba mõttevahetust soodustavad keskkonnad peaksid selle võimaluse ära kaotama. Mis on oluline või õigemini, milline probleem muutusi täna juhib? Kohtuasjad, mis ajendatud inimeste poolt tajutud oma õiguste riivamisest, laimamine jms. Autentimisega kommenteerimine võimaldab kohtu taotlusel kenasti keskkonna omanikul/operaatoril selgeks teha, kes on inimene, kes pseudonüümi all kommentaariumis kellelegi ebaõiglaselt liiga on teinud. Arvan, et EPL on siin ühe sammu astumise asemel seitsmepenikoormasaabastes punuma pistnud – aga küll turg ja konkurendid nad aja jooksul ära keskmistavad. Ehk lühidalt – optimaalne lahendus on see, et sisu vahendava keskkonna omanik vastutab tema omandi vahendusel inimestele liiga tegemise eest, mis antud juhul tähendab kahte asja – selgete ning avalikustatud reeglite alusel modereerimist ja uurijale/prokuratuurile/kohtule kommenteerija tegeliku isiku avaldamine.

Kommenteerimise lihtsustamine igal juhul võeti kasutusele: http://www.epl.ee/artikkel/487040

http://www.epl.ee/artikkel/598939&kommentaarid=0

Niipalju siis sellest. Jälle saab anonüümselt.