Kolm tähelepanekut Eesti Päevalehe uue veebi osas

Kristjan Lepik

Eesti Päevaleht tegi uue aasta alguses üsna radikaalse sammu kommentaaridega artiklite juures, nüüdsest saab kommenteerida vaid ID-kaardiga sisse logides. Vaatan ümberringi arvamusi – enamus näitavad näpuga ja naeravad, kommentaaride arv drastiliselt kukkunud ja klikke ilmselt oluliselt vähem.

“Ja siis?” küsiksin mina. Ma pole ilmselt ka päris keskmine uudistelugeja, ei loe ma portaalides kommentaare, kuna enamasti on seal sodi ja soppa nii palju, et mingitki informatiivset lisaväärtust endale sealt luua on väga ajamahukas. Tõsi, välismeedias teatud saitidel loen kommentaare küll. Seal kus tean, et loodud keskkond kus läbul ei lasta tekkida.

Vaadake näiteks seda Financial Timesi tütarlehte Alphaville. Kommentaare pole väga palju (hetkel 10), kuid enamus on sisulised ning lisavad artiklile väärtust.

Seega, ma arvan, et EPL on liikunud õiges suunas. Oluline ei ole kommentaaride (ja klikkide) arv, vaid nende kvaliteet. Reklaamiandjad mõõdavad globaalselt üha rohkem kasutajaid, mitte klikke ning arvestatakse ka keskmise lugeja kvaliteediga.

Kuid EPLi lahenduse puhul on mu meelest mõned nüansid, mis takistavad neil kvaliteetse kommentaariumi tekkimist. Olles käivitanud eelmise kümnendi alguses LHV portaali ning hiljem tarkinvestor.ee veebi ning lisaks hobi korras uurinud online kommentaariumite ülesehitusi mujal, pakuks omast kogemusest EPL-ile mõned ideed arenduseks.

1) Kommentaarid on sisu (contenti) osa. Seega peaks ka ajakirjanikud osalema kommentaarides, proovides lisada ideid/linke artikli juurde, juhtima vestlust. Vaadake ülaolevat FT näidet, ajakirjanik sekkub ka ise vestlusse.

2) Sisselogimine liiga keeruline. ID-kaardiga sisselogimise eesmärgiks on tagada õige nime alt kommentaarid, kuid selle teostamisega saab ka lihtsamalt hakkama. EPL lahendust võiks pehmendada sellega, et kasutaja peab vaid registreerimisel ennast ühekordselt ID-kaardiga autentima, hiljem piisab kasutajanime ja parooliga sisselogimisest. Praeguse mudeliga võib asjaliku inimese kommentaar jääda saamata, kui juhtumisi hetkel ID-kaarti käepärast pole.

Ma pooldaks ka seda, et kasutaja võiks endale soovi korral ID-kaardiga autentimise järel valida pärisnimest erineva kasutajanime. Kui ID on toimetusele teada, siis see juba distsiplineerib kommentaatorit piisavalt, kuid on inimesi, kes päris oma nime alt erinevatel põhjustel ei saa kirjutada. Tasuks kaaluda ka näiteks pankade kaudu autentimise pakkumist, laiendaks võimalike kasutajate ringi.

3) Julgelt modereerimine. Kui keegi kirjutab teemaga vähe haakuva 2500 tähemärgilise tiraad-kommentaari, siis teiste lugejate huvides on see parem sealt eemaldada. Ei pea ka kohe kustutama, võib selle tõsta tõsta näiteks “teemavälised kommentaarid” alajaotuse alla. Lisaks loomulikult modereerida kõik muu, mis hea suhtluse tavale ei vasta.

Kokkuvõtvalt – antud postituseks tekkis mõte sellest, et sattusime (taas) Danieliga arutama, et kvaliteetne kommentaar võib olla väga suure lisaväärtusega. Näitasin talle TI lehel foorumit, kus Singapuri mudeli kohta oli kasutajate poolt lisandunud asjalikke kommentaare, samamoodi on Memokraadis tekkinud olukordi kus kommentaarid tootnud isegi rohkem kui algne artikkel. EPL tegevuse suund annab lootust, et sarnast olukorda võib tekkida rohkem ka Eesti meediaväljaannete veebilehtedel.

  • http://distantsignal.blogspot.com Daniel Vaarik

    Hei :) jäin jah kaaluma muudel, kui tehnilistel põhjustel – siiani paistab kõik juba nagunii hästi töötavat…

  • http://distantsignal.blogspot.com Daniel Vaarik

    Ja…läksime! FB Connect on siin nüüd avatud.

  • http://silverhage.com Silver Hage

    :)

  • http://twitter.com/paavoh Paavo

    Nii madalast latist ja kasutajate arvamuste möödavaatamisest jääb paraku mulje, et eesmärk oli siiski midagi muud kui kvaliteedi tõstmine.

  • http://twitter.com/paavoh Paavo

    Nii madalast latist ja kasutajate arvamuste möödavaatamisest jääb paraku mulje, et eesmärk oli siiski midagi muud kui kvaliteedi tõstmine.

  • http://twitter.com/turm0il kristjan jõevere

    Noh, taolise mulje tõukab kergesti kummuli selle lingi taga aset leidnud arutelu:
    http://www.epl.ee/artikkel/486331&kommentaarid=0
    Ma väidan julgesti, et selliseid juhte, kus anonüümsetes internetikommentaarides sisuline arutelu tekib, ei ole just liiga palju.

    See arvamustejada on just midagi sellist, mida me oma uuenduselt ootasime. Enne isikustamist olnuks sellel lool kindlasti sadade kaupa küllaltki emotsionaalseid kommnetaare, millede seast asjalike väljasõelumine olnuks nö hobusemehe päevatöö.

    Kasutajate arvamusest möödavaatamine? Ma ei ole küll päris kindel, keda Sa kasutajate all silmas pead, aga Päevalehe lugejad on küll selgesti paremini teenindatud kui enne.

  • http://twitter.com/paavoh Paavo

    1. Viidatud Piirsalu artikli juures tekkis sisukas arutelu autori osaluse, mitte ID-kaardi tõttu. Samasugust sisukust kohtab näiteks Peeter Marveti artiklite juures, sest temagi leiab aega tagasisidele vastamiseks ja suhtub lugejasse kui endaga võrdsesse.

    Täiendavate selgituste jagamine või eksimuste pärast vabandamine võtab kriitilistel kommenteerijatel päris tublisti kiirust maha. Kriitikatulv on ju vastureaktsioon ignorantsusele, mitte loomupärane pahatahtlikkus.

    2. Möödavaatamise all pidasin silmas artiklit “Lugejate mõtted saavad suurema kaalu”. Selle kommentaarides esitati täiesti õigustatud küsimusi uuenduse ekstreemsuse kohta ning tehti häid ettepanekuid. Mingid “toimetaja” nimelised tegelases siin ja seal vastasid, aga ainult tühistele küsimustele – mitte sellele, mis kümnetes kommentaarides kajastus.

    Üks kerkinud küsimus oli nimekaimude teema. Kuidas teha vahet, kas nimelise kommentaari on kirjutanud finantsnõustaja Lepik või tema 21-aastane nimekaim?

    Vastuse puudumine näitab ju uuenduste läbimõtlematust. Läbimõtlematuse tõttu pole erilist mõtet ka artikli kommentaaridele viidata, sest isiku- ja kasutajanimed on tekstide juurest kadunud ning oksastruktuur lõhutud, muutes arhiivi väärtusetuks läbuks.

    3. Oma sõelaga soodustate grafomaanide tegevust, sest olete oma kasutajaskonnast välja arvanud mitmeid kõrge vaimse potentsiaaliga gruppe – välismaalased, väliseestlased, vaimulikud, ametnikud, sõdurid ja ohvitserid, konfidentsiaalsusnõuetega seotud inimesed jt.

    On ju tehtud palju ettepanekuid, milline võiks olla mõistlik sõelumine. EPLi infrastruktuuri arvestades olnuks lihtsaim hakata registreeritud kasutajate puhul track'ima kustutatud kommentaare. Kel neid üle kriitilise määra kustutatakse, need ilmuvad vähe silmapaistmatumal kujul või kohas (nt kollapseerunud ribana; sisu nägemiseks peaks sinna lisakliki tegema).

    Sotsiaalset kontrolli (kas või kirjeldatud viisil käitumisajaloo jälgimise näol) aga täielikult välditakse, ikka tundub sümpaatne kirvemeetod, ehkki see on nii lugejatele kui toimetusele kahjulikum.

    Miks?

  • http://twitter.com/turm0il kristjan jõevere

    Kahtlemata leidub inimesi, kes on valmis diskuteerima ka anonüümsete kommenteerijatega, aga määratult lihtsam on suhelda siiski inimestega, kelle kohta sa tead, kes need on. Kogemus näitab.

    Nimekaimudest – kas me eeldame, et see 21 aastane nimekaim tahab teha mingit sihilikku pahandust? Miks me seda ometi eeldame, võttes arvesse, et pettus tuleb ju kohe välja? See mure on ju tühine, võrreldes asjaoluga, et varem võinuks ükskõik kes väita, et ta on finantsnõustaja Lepik – nüüd on selleks vaja nimekaimu.

    Välismaalaste kohta saab lugeda siit:
    http://support.sk.ee/index.php?_m=knowledgebase

    Miks vaimulikud ja ametnikud oma nime alt kommenteerida ei saa? Avaliku teenistuse eetikakoodeksis küll sellist keeldu pole, ka pole ma kuulnud, et mõni konfessioon oleks vaimulikel oma arvamuse avaldamise ära keelanud. Minu meelest võib piiblist isegi välja lugeda, et sõna levitamine on koguni iga vaimuliku kohus.

    Tegevsõduritega on selline lugu, et vallates potentsiaalselt tundlikku infot, ei oleks seda kuigi mõistlik ka anonüümsel kujul veebi paisata. Mitte et ma arvaks, et meie missioonisõdurid seda anonüümseltki teinud oleks.

    Mulle tundub, et meie vaidluses ei pruugi kokkulepet sündida :) Ja ega mu eesmärk polegi kedagi anonüümsuse-lembusest ümber pöörata.
    Anonüümsuse tarbeks on igatahes internetis ruumi laialt – salapärasusest lugu pidav rahvas võib ju Delfis kommenteerida palju kulub. Inimesel peab valik olema.

  • http://twitter.com/paavoh Paavo

    Oeh, oleks veel paljutki öelda, aga ma nõustun, et parem on siinkohal lõpetada.

    Tänase päeva jooksul sai EPL
    üheksa kommentaari
    neljale loole
    kolmelt inimeselt.

    Valik on tehtud.

  • andreaskaju

    ma ei jaga arvamust, et oma arvamust peab avaldama oma nime alt ning et populaarsemad/olulisemad meediumid ja vaba mõttevahetust soodustavad keskkonnad peaksid selle võimaluse ära kaotama. Mis on oluline või õigemini, milline probleem muutusi täna juhib? Kohtuasjad, mis ajendatud inimeste poolt tajutud oma õiguste riivamisest, laimamine jms. Autentimisega kommenteerimine võimaldab kohtu taotlusel kenasti keskkonna omanikul/operaatoril selgeks teha, kes on inimene, kes pseudonüümi all kommentaariumis kellelegi ebaõiglaselt liiga on teinud. Arvan, et EPL on siin ühe sammu astumise asemel seitsmepenikoormasaabastes punuma pistnud – aga küll turg ja konkurendid nad aja jooksul ära keskmistavad. Ehk lühidalt – optimaalne lahendus on see, et sisu vahendava keskkonna omanik vastutab tema omandi vahendusel inimestele liiga tegemise eest, mis antud juhul tähendab kahte asja – selgete ning avalikustatud reeglite alusel modereerimist ja uurijale/prokuratuurile/kohtule kommenteerija tegeliku isiku avaldamine.

  • triinvp

    Kommenteerimise lihtsustamine igal juhul võeti kasutusele: http://www.epl.ee/artikkel/487040

  • Paavo

    http://www.epl.ee/artikkel/598939&kommentaarid=0

    Niipalju siis sellest. Jälle saab anonüümselt.