Meie täpne vastand Kreeka

Daniel Vaarik

Sõnaga “antipood” tähistatakse meist täpset maakera teisel poolel asuvat kohta, või inimest, kes seal elab, kujundlikus mõttes võib aga seda sõna kasutada kellegi suhtes, kes teeb või mõtleb kõike täpselt vastupidiselt meile. Geograafilises mõttes on Tallinna täpne antipood Vaikses Ookeanis, kuskil Uus-Meremaast  kagus aga kus asuvad meie vastandid kujundlikus mõttes?

Alates sellest hetkest, kui Financial Times nimetas Eestit majanduspoliitilises mõttes anti-Kreekaks, on Eestit Kreekale vastandatud nii mõneski arvamusavalduses. Tänaseks on ju selge, et Eesti saab euroala liikmeks ning selleks saades loetletakse meie tugevusi ja tuuakse välja, et Eesti on nende majanduspoliitiliste põhimõtete kehastus, mille puudumist heidetakse ette Kreekale. Vaadake näiteks siia.

Meie ametlikud antipoodid ei ole kindlasti rahul pahupidilase rolliga ning  ajakirjaniku vasakpoolse väljaande Ethnos Online arvamusajakirjaniku George Delastiku paar päeva tagasi ilmunud kolumn, milles ta võrdleb Eestit finants-koonduslaagriga, sobib siinkohal hästi  illustratsiooniks.  Faktidega on kohati väga meelevaldselt ümber käidud, kuid usun ka muude kajastustega kõrvutades, et emotsionaalsel tasandil väljendab see lugu paljude kreeklaste praegust sentimenti. Toon peaaegu terve teksti tõlgitud kujul, sest kui tihti meist ikka Kreeka meedias räägitakse (aitäh Välisministeerium inglisekeelse versiooni eest!):

“Lõpuks on leitud üks riik, mis sobitub Berliini nägemusega Euroopa finantsilisest Dachaust: see on  Eesti, mille euroalaga liitumine 1. jaanuarist 2011 otsustati eurotsooni rahandusministrite kohtumisel Luxembourgis. Pole kahtlust, et see otsus ratifitseeritakse järgmisele nädalale kavandatud eurotsooni juhtide kohtumisel.

Riigina ei ütle Eesti palju. Seal on 1.4 miljonit elanikku, pindala on väiksem kui kolmandik Kreekast, majandus on umbkaudu 16-17 korda väiksem kui Kreekal ning SKP elaniku kohta on vähem kui pool Kreeka omast.

Selle riigi rahanduslikud baasnäitajad aga omavad potentsiaali panna iga tõelise sakslase südame rõõmust hüppama: 2009. aasta eelarvedefitsiit oli vaid 1.7% ja riigivõlg – hoiatus, see pole trükiviga! – oli ainult 7.2% SKP-st!

Jah, kui Saksamaa võlakoormus 2009. aastal oli 73.2%, ületades kaugelt 60% piirmäära, mida seab Maastrichti leping, õnnestus eestlastel hoida võlg uskumatul 7.2% tasemel. Ja kui keskmine 16 riigist koosneva eurotsooni defitsiit oli 6.3% ja EU 27 riikide oma oli 6.8%, säilitas Eesti defitsiidi tasemel 1.7% eelmisel aastal. Eesti väitis, et 2008. aasta inflatsioon ületas 10%; ah hästi… 2009. aasta inflatsioon läbistas aga põranda ning kukkus alla nulli! Hindade langus, mitte tõus, 0.7% võrra!

Saksa “Frankfurter Allgemeine” ei suutnud peita oma õnnelikke tundeid, kui nimetas Eestit “finantsdistsipliini eeskujulikuks õpilaseks”. Samas oleks täiesti mõistlik küsida: kuidas siis Eesti saavutas nii lühikese ajaga sellise finantsilise ime? Vastus on lihtne kuid valus: hävitades eestlasi! 2009. aastal langes Eesti SKP kuristikku: vähenemine … 15% võrra! Ainult sõjaajal näeme tavaliselt sellist SKP langust. Muidugi sõda ei toimunud, kuid valitsus algatas kodusõja Eesti inimeste vastu: see kiirendas töötuse määra 20 protsendini, see ei lömastanud mitte ainult riigiametnike palku 20-30% võrra, vaid läks kaugemale vallandades neist kümneid tuhandeid, pensionid langesid 20% või enam ning see hävitas peaaegu täielikult haiglad, kärpides 40 protsenti nende eelarvetest, see tõi täieliku õnnetuse haridusse ning kaotas peaaegu täielikult vallandamistoetused ning töötutoetused.

Eestlased siiski painutasid oma pead alla selle asemel, et mässama hakata. Niisiis, samal ajal kui nad vajusid vaesusse ning kannatustesse, jõudsid numbrid enneolematutesse kõrgustesse. Defitsiit kadus, pärast seda kui valitsus lanseeris pogrommi riigiteenistujate ja pensionäride vastu, ei jätnud raha haiglatele, koolidele ning valitsusasutustele. Inflatsioon kadus samuti, sest riik oli täis töötuid, kes ei teadnud, kuidas ellu jääda.

Veel enamgi, valitsus andis välispankadele tagasi enamus raha, mis oli kogutud ning võlg vähenes.

See on täpselt see, kuidas sakslased ja teatud Euroopa neoliberaalsed ringkonnad unistavad degradeerida riike ja rahvaid üle kogu EL-i. Õnneks ei ole ega taha me kunagi saada eestlasteks! Meie ning paljud meiesarnased rahvad ei ohverda inimesi numbrite nimel.”

Tegelikult ilmub sarnaseid jutte ka Eestis, erinevus on selles, milliste arusaamade alusel viiakse ellu ametlikku poliitikat ning vastandumine sünnib selgelt just selles osas. Olukorra teeb huvitavaks see, et need tekstid ja nende põhjal elluviidav poliitika ei ole lihtsalt sõnakõlksud, vaid need määravad riikide ja rahvaste saatusi.

P.S. Seda postitust sobib lugeda koos Kristjan Lepiku eilse kolumniga “Maailma riikide rahakotiprobleemid” Memokraadis.

  • http://www.facebook.com/people/Ago-Press/1017150280 Ago Press

    OMG, vahepeal läks ju täitsa lahmimiseks “pensione vähendati 20%”? nõmedad kreeklased

  • http://distantsignal.blogspot.com Daniel Vaarik

    Täpsuse ja tausta huvides – Google'i otsing annab välja, et tegemist on ka keskmisest vasakpoolsema ajakirjanikuga ning ka väljaannet Ethnos Online nimetatakse vasakliberaalseks.

  • http://www.facebook.com/tanel.raja Tanel Raja

    “Sel ajal kui meie, kreeklased, usinast talvel seemnekartulit sõime, pingutasid lollid eestlased püksirihma.”

    Üldiselt ma ei oska sellise jutu peale midagi kosta. Kreeka majandus kihtuba endiselt hooga allamäge, samas kui meil masu sisuliselt läbi — töötus on vähenenud võrreldes tipphetkega 25% (näiteks pangad värbavad hetkel meeleheitliku kiirusega tagasi neid inimesi, keda nad 2008/2009 üldise pessimismilaine harjal sõites koondasid), eksport on ületanud impordi, ning peaaegu iga nädal kuuleme uudiseid selle kohta kuidas üks või teine suurfirma on otsustanud oma tootmise Eestisse üle tuua (sellest ka töökohtade kasv ning ekspordi tõus).

  • http://www.facebook.com/profile.php?id=1602586062 Art Lukas

    Väike näpuviga: “majandus on umbkaudu 16-17 protsenti väiksem kui Kreekal”. Peaks olema 16-17 korda ikka

  • voyag

    aga pensionid meil ju suisa kasvasid millaski alles.. st neid ei kärpinud keegi kuskilt.. aga jah tekst on karm huumor :)

  • http://tarmojuristo.wordpress.com tarmojuristo

    Selles, et eksport importi ületab on ekspordi kasvul suhteliselt kõrvaline roll :).

  • http://twitter.com/kristjanlepik Kristjan Lepik

    Ei ole meil pensioneid keegi vähendanud, see artikkel vaid suuresti numbrilistest vigadest koosnebki, kuid nagu Daniel ütles – viitab hästi Kreekas valitsevale sentimendile (“ega me ise ometi süüdi ei saa olla”).

    Pensionide kohta veel – Eestis kasvasid need 2009.a. +5%. Ning pensionid on makstavad sotsiaalmaksust – st. palju palkadelt makse tasutakse. Kuna Eesti kogu väljamakstud palkade summa vähenes 2009.a.a ca. -18%, siis loogiliselt korrektne oleks samas ulatuses ka pensione vähendada.

    See, et pensionid hoopis +5% tegid, on riiklik otsus eakaid toetada. Ühest küljest poliitiline otsus (keegi ei julgeks pensione kärpida), teisalt – selle summa maksavad ülejäänud maksumaksjad kinni. Ning need käärid on miljardites.

  • http://www.facebook.com/people/Hillar-Poldmaa/1427681951 Hillar Põldmaa

    Oh seal paistab trüki ja/või tõlke vigu rohkemgi olema. Näiteks “Eesti, mille euroalaga liitumine 1. jaanuarist 2010 otsustati eurotsooni rahandusministerite kohtumisel Luxembourgis”

  • http://tarmojuristo.wordpress.com tarmojuristo

    Ma usun, et see pensioni-teemaline segadus võis tuleneda pigem hoopis ühest otsusest seoses teise sambaga, millesse antud kreeka ajakirjanik ei vaevunud eriti süvenema.

  • http://twitter.com/tellakvere TELLAKVERE

    mis amet on “arvamusajakirjanik”? vist mitte päris täisväärtuslik amet, nagu ka vihje sellele et tegemist vasakpoolse arvamusajakirjanikuga?

  • http://twitter.com/tellakvere TELLAKVERE

    “nõmedad kreeklased” jms

    jah, peab ju ikka ekspressiivselt näitama et oleme paremad kui kreeklased, lätlased jne. hoolimata meie vaesusest, HIV levikust jne jne.

  • http://distantsignal.blogspot.com Daniel Vaarik

    Mõlemad tõlkevead olid minu omad, pidin natuke kiirustades seda tegema, kuid nüüd parandatud.

  • http://www.facebook.com/oudekki Oudekki Loone

    Kas inglisekeelne versioon ka kuskil veebis saadaval on?

  • hanskan

    Olgu kreeklased nõmedad või mitte, aga Danieli postitusest on mu arvates kõige olulisem see mõte: “Olukorra teeb huvitavaks see, et need tekstid ja nende põhjal elluviidav poliitika ei ole lihtsalt sõnakõlksud, vaid need määravad riikide ja rahvaste saatusi.”

  • alanrein

    Võib jääda mulje, et eestlased on kõik õigesti teinud ja kreeklased valesti. Kui ei oleks soojad ilmad, esimesi märke ekspordi kasvust ja tööpuuduse stabiliseerumisest, siis kirutaks ilmselt ka siin Memokraadis valitsust edasi. Me ju ei tea, kas taastumine on ajutine või püsiv ja kui kiire ta pikaajaliselt saab olema.

    Ka Eestis on poliitilised jõud koos märkimisväärse toetajaskonnaga, kes arvavad, et täpselt samasugust poliitikat nagu Kreekas, tuleks (oleks tulnud) ka Eestis ajada. Sest nii on ju “parem”. Nüüd muidugi kui Kreeka on lihtsalt eba-pop hoitakse suu kinni.

    Aga ootame vast valimiste või majanduse taastumiseni. Kohe ilmuvad välja need, kes ütlevad, et kelleiganes palku, pensione vms tuleks tõsta ja selleks tuleb laenu võtta ja eelarve defitsiiti lasta. Või siis näiteks emapalk pensionideks maksta. Või tõsta töötuabiraha kestust ja määrasid.

    Teisalt, Eesti parim rehepaplus oleks see, kui euroalasse saades nii laenuvõtmise kui ka defitsiidiga hea maitse piirides nii tehaksegi.

    Majanduslanguse kontekstis heidetakse tollele samale valitsusele (ja täpsemalt siis ka Eesti Pangale) endiselt ette, et laenubuumi ei ohjeldatud. Sealjuures ei mõelda, et ilma laenubuumita oleks nii SKP per capita kui sissetulekud kui riigieelarve masueelselt olnud tunduvalt väiksem. Aga langus oleks proportsionaalselt või isegi absoluutarvudes olnud sama suur. Seega, sõltumata languse muljetavaldavast suurusest oleks Eesti praegu tunduvalt halvemas seisus.

    Neid kes arvavad, et nt 5 aastaga on võimalik läbi viia soovitud ja vajalikud strukturaalsed muutused (haridus, teadus, tööjõu ja majanduse struktuur) on kas liialt optimistid, kärsitud või rumalad. Samas, tuleb tõdeda, et buumiaegses pillerkaaris oli ka rohkem raha, et neidsinatseid struktuurimuutusi ellu viia.

  • http://www.facebook.com/tanel.raja Tanel Raja

    Arvamusajakirjanik ei ole amet. See on diagnoos. Eestis on sellel haigusel ka teine nimi olemas ja selleks on Harri Kingo.

  • http://distantsignal.blogspot.com Daniel Vaarik

    Oudekki, siin on tekst sellisel kujul nagu mina sain:

    ETHNOS, By George Delastik
    Estonia: Euro’s paranoia
    Finally a country is found that meets the vision of Berlin for what should be the … “Financial Dachau” of Europe: this is Estonia, whose euro accesion membership on January 1, 2011 was decided the day before, by the eurozone finance ministers in Luxembourg. There is no doubt that this decision will be ratified next week by eurozone leaders at the planned summit.
    Estonia as a country does not say much. It has only 1.4 million inhabitants, an area less than one third of Greece, an economy somewhere between sixteen to seventeen times less than that of Greece and per capita GDP less than half the Greek one.
    It’s state financial fundamentals however, have the potential to make the heart of every genuine German skirt with joy: The 2009 budget deficit was only 1.7% and its public debt – warning this is not a typographical error! – was only … 7.2% of GDP!
    Yes, when the public debt that Germany in 2009 was 73.2% of GDP, far exceeding the 60% maximum threshold set by the Maastricht Treaty, the Estonians have succeeded to maintain a debt at the incredible rate of 7.2%. And when the average deficit of the 16-nation euro zone was 6.3% and that of EU’s 27 countries was 6.8%, Estonia had a deficit of 1.7% last year. Estonia suggested that inflation in 2008 exceeded 10%; Ah wel…, 2009 inflation pierced the floor and fell below zero! A decrease, not increase in prices by 0.7%!
    The German “Frankfourter Algkemaine” could not hide its joyful emotions when it called Estonia “an exemplary student of fiscal discipline.” It is reasonable however to wonder: how did Estoniaachieve in such a short time this kind of a financial miracle? The answer is simple but painful: destroying Estonians! In 2009, the Estonian GDP experienced abysmal sinking: a reduction … 15%! Only during war times we see such falls in GDP. There was no war of course, but the government launched a civil war against the Estonian people: it ejected unemployment to 20%, it massacred not only the salaries of civil servants by 20% to 30%, but went on to firing tens of thousands of them, there was a decline in pensions by 20% or more, almost destroyed completely the hospitals by cutting up to 40% of their budgets, brought complete misery in a similar way to public education and almost completely eliminated redundancy and unemployment benefits.
    The Estonians however, bowed their heads rather than revolt.So as they have sunk into poverty and misery, the numbers have experienced unprecedented prosperity. Deficit disappeared, after the government unleashed a pogrom against civil servants and pensioners and it left no money for hospitals, schools and government institutions. Inflation also disappeared, since the country was full of unemployed people who just did not know how to survive.
    Moreover, the government gave back to foreign banks most of the money gathered, so debt was decreased.
    This is exactly how Germans and certain extreme neo-liberal European circles are dreaming to degrade countries and peoples across the EU. Fortunately, neither we are, nor ever we want to become Estonians! We and many other people like us, will not sacrifice people for the sake of numbers.
    The ECB:
    Rejection proposal!
    Torturing…of the German kind, seemed to have been planned for Estonia by the European Central Bank. Surprisingly, it suggested the rejection of Estonia’s request for membership in the euro area, although it does meet the formal criteria. According to a “Frankfourter Algkemaine” article, in line with the ECB, “The postponement of Estonia’s accession should be requested … In Estonia’s case, it would be easy to implement such a suspension and could possibly give it new momentum; while for the euro this rejection would be a valuable sign that in the future rules of monetary union will be respected, even if they are not in harmony with politics

  • http://twitter.com/kristjanlepik Kristjan Lepik

    Siin veel üks sarnane artikkel, Kreekast kirjutatakse eestlaste rumalusest, kuidas ei mõisteta eurotsooni probleeme. Argumendid taas üsna jaburad, kuid eks kreeklased peavad kuhugi suunas näpuga näitama.

    http://mobile.dw-world.de/english/ua.2/mobile.A

  • http://www.facebook.com/tanel.raja Tanel Raja

    See on iseenesest kreeklastest tore, et nad ei hakka süüdistama teineteist, vaid leiavad välise “vaenlase”. See on see koht, kus eestlastel on, mida õppida. Eestis on paraku nii, et üks ühest servast ehitab ning teisest teine mees juba lammutab.