Milline on müntide mõju igapäevaelule?

Daniel Vaarik

Mündid on inimesega nii kaua olnud, et enamus mõtleb neist kui tüütusest, mis teeb tasku raskeks, tekitab lennujaama turvaväravas probleeme. Eesti puhul on veel see häda, et 1-krooniste väärtus on nii madal, et sellega pole õieti midagi peale hakata. Natuke tõsisemaltvõetavaid 5-krooniseid ei ole aga eriti ringluses.

Vaid mõne kuu pärast tulevad Eestisse aga mündid, mis on palju kõvemad tegijad. 2- eurone on rohkem väärt kui meie Tammsaarega paberraha!

Kindlasti on selle taga terve teadus, kuidas rahasüsteem ja konkreetsete müntide või sedelite väärtus mõjutab igapäevaelu, kuid ma usun, et mobiilse parkimise innovatsiooni sünd just Eestis ja nii varakult, oli tingitud sellest, et Eesti mündid olid liiga madala väärtusega, et nendega parkimise eest maksta. Paberraha võtvad automaadid olid omal ajal samas liiga kallid, et mõni linn neid osta suutnuks. Nii ei saanud parkimise eest õieti kuidagi mugavalt maksta ja seega oli meil väga selge  motivatsioon mobiilse parkimise süsteemi välja arendamiseks. Seega, teatud valdkondade innovatsiooni seisukohalt oli isegi hea, et meil ei olnud suure väärtusega münte.

Kuid milliseid positiivseid või negatiivseid muutuseid võivad tuua meie ellu kõvad euromündid? Teen otsa lahti:

+ Tänavamuusikute sissetulek võib kasvada, sest inimesed tahavad väiksematest müntidest lahti saada, kuid isegi väikeste müntide väärtus on kõrge ja see soosib muusikuid. Ehk tekib neid isegi senisest rohkem?

+ Lõpuks ometi saab lihtsaid müntidel põhinevaid teenuseid arendada. Paljud neist olid seni liiga vähetähtsad, et neile mobiilne makselahendus ehitada aga nad on põhimõtteliselt siiski vajalikud (Näiteks erinevad avalikud tualetid või müügiautomaadid). Teisest küljest muidugi kui möödub veel paar aastat, on  e- ja m-maksevahendid  juba nii arenenud, et ilmselt enam vahet pole. Nii et kioskite müüjad ja wc-valvurid, mõelge juba varakult uue karjääriraja peale.

– Mõnede müntidel põhinevate pisiteenuste hind tõuseb, sest seda on nüüd lihtne tõsta. Avalikus tualetis küsida 50 eurosenti pole ilmselt mingi probleem aga see on juba peaaegu 8 krooni.

Või mis.