Milline on müntide mõju igapäevaelule?

Daniel Vaarik

Mündid on inimesega nii kaua olnud, et enamus mõtleb neist kui tüütusest, mis teeb tasku raskeks, tekitab lennujaama turvaväravas probleeme. Eesti puhul on veel see häda, et 1-krooniste väärtus on nii madal, et sellega pole õieti midagi peale hakata. Natuke tõsisemaltvõetavaid 5-krooniseid ei ole aga eriti ringluses.

Vaid mõne kuu pärast tulevad Eestisse aga mündid, mis on palju kõvemad tegijad. 2- eurone on rohkem väärt kui meie Tammsaarega paberraha!

Kindlasti on selle taga terve teadus, kuidas rahasüsteem ja konkreetsete müntide või sedelite väärtus mõjutab igapäevaelu, kuid ma usun, et mobiilse parkimise innovatsiooni sünd just Eestis ja nii varakult, oli tingitud sellest, et Eesti mündid olid liiga madala väärtusega, et nendega parkimise eest maksta. Paberraha võtvad automaadid olid omal ajal samas liiga kallid, et mõni linn neid osta suutnuks. Nii ei saanud parkimise eest õieti kuidagi mugavalt maksta ja seega oli meil väga selge  motivatsioon mobiilse parkimise süsteemi välja arendamiseks. Seega, teatud valdkondade innovatsiooni seisukohalt oli isegi hea, et meil ei olnud suure väärtusega münte.

Kuid milliseid positiivseid või negatiivseid muutuseid võivad tuua meie ellu kõvad euromündid? Teen otsa lahti:

+ Tänavamuusikute sissetulek võib kasvada, sest inimesed tahavad väiksematest müntidest lahti saada, kuid isegi väikeste müntide väärtus on kõrge ja see soosib muusikuid. Ehk tekib neid isegi senisest rohkem?

+ Lõpuks ometi saab lihtsaid müntidel põhinevaid teenuseid arendada. Paljud neist olid seni liiga vähetähtsad, et neile mobiilne makselahendus ehitada aga nad on põhimõtteliselt siiski vajalikud (Näiteks erinevad avalikud tualetid või müügiautomaadid). Teisest küljest muidugi kui möödub veel paar aastat, on  e- ja m-maksevahendid  juba nii arenenud, et ilmselt enam vahet pole. Nii et kioskite müüjad ja wc-valvurid, mõelge juba varakult uue karjääriraja peale.

– Mõnede müntidel põhinevate pisiteenuste hind tõuseb, sest seda on nüüd lihtne tõsta. Avalikus tualetis küsida 50 eurosenti pole ilmselt mingi probleem aga see on juba peaaegu 8 krooni.

Või mis.

  • http://www.argoideon.com archiei

    5-eurost münti siiski pole, on 1- ja 2-eurosed ja väiksemad. Viiekas on paberist.

  • http://distantsignal.blogspot.com Daniel Vaarik

    Tõesti, särav möödalask, mul olid vaimusilma ees need Leedu 5-sed, mis näevad eurode moodi väja http://www.joelscoins.com/images/lithset9br.jpg . Parandasin ära, aitäh!

  • http://distantsignal.blogspot.com Daniel Vaarik

    Twitteris pakuti veel, et jootrahad võivad suureneda.

  • http://twitter.com/VolliKangas Volli Kangas

    Kondoomiautomaadid baarides ja kõik muud vending-machine'd saavad populaarsemaks… Kuna suur osa euroopast kasutab samu (euroga), siis on hinnad ka soodsamad, isegi kui Eesti Kroonil oleks suurem väärtus olnud.

  • http://twitter.com/VolbergOnNohik Mats Volberg

    Mina loodan, et vahest muutub ühistranspordi piletite ostmine lihtsamaks. Väljamaal lased mündi pilusse ja masin trükib pileti, meil peab aga putkasse minema vms.

  • http://twitter.com/nugajakahvel nugajakahvel.com

    variant c). hakatakse rohkem kaardimakseid kasutama.

  • http://www.dragon.ee/irve/blog/ irve

    Kahtlustan, et eestlasele tuleb see mündimajandus paraja šokina. Rahakotist mündi otsimine on värvikodeeringu puudumise tõttu üsna lotousetu ettevõtmine ja rahakott läheb rohkem pungi. See lükkab kaardimaksed eelistatumaks ja see tähendab, et uute automaatide tulv meid üldse tabada ei pruugi: sularaha lihtsalt ei kasutata enam nii palju.

  • http://distantsignal.blogspot.com Daniel Vaarik

    Üks inimene, kellega täna rääkisin, arvas, et kerjuste elu muutub lihtsamaks + neid võib mõnevõrra juurde tulla. (Seda siis juhul kui inimesed ei lahku veel rohkem kaardimaksete peale ja kannavad siiski ka münte).

  • http://www.facebook.com/people/Eimar-Veldre/611111800 Eimar Veldre

    Inkassaatorettevõtted saavad tööd juurde kuna veetava rahakoguse keskmine kilo kasvab :)