Hõbemägi eile TV3-s: “Ma võin eksida aga mul on sellised andmed.”
Viimastel nädalatel on mul tõesti suu lahti jäänud, avastades, et Priit Hõbemägi proovib nii leheveergudel, raadios kui televisioonis levitada ideed, et Rahvakogu on presidendi kantselei “vandenõu” eesmärgiga suukorvistada Eestis toimuv revolutsioon. Vabariigi Presidendi Kantselei sepitsus, mille tulemusena kanaliseeritakse nooruslik muutuste energia vanadele jäätunud radadele.
Tahaks täpsustada, Priit Hõbemägi, kas me räägime ikka sellestsamast presidendi büroost, mis ei suuda Rootsi visiitigi korraldada, ilma, et järgneks mütsiskandaal? Seesama büroo opereerib nüüd sellise sujuvusega nii avaliku arvamuse kui poliitiliste jõuvahekordadega, me kõik sipleme tema niitide otsas nagu banaanivabariik CIA embuses?
Kohtudes mingisuguse nii tõsiselt lolli väitega, on ilmselgelt raske seisukohta võtta, mis ilmselt on ka põhjus, miks keegi rohkem pole seda üles korjanud. No hästi. Vaadates eilset Kolmeraudse saadet, märkasin, et Hõbemägi ka allakirjutanu nime sellesse teemasse mässis, hüüatades: “Kus on Daniel Vaarik? Kus on Tarmo Jüristo?”.
Tõesti, kuhu ma olen kadunud? Täna esinesin 20-le riigiametnikule teemal, kuidas esindada riiki väärikalt. Hõbemägi seal esinejate seas ei olnud. Eile osalesin tunniajases Vikerraadio saates reporteritund. Hõbemägi seal saates ei olnud.
Hiljuti käisin Rootsis, kus tutvustasin ühes kohalikus mõttekeskuses Global Utmaning kolme erineva loenguga kunagist Ühtse Eesti projekti. Hõbemägi ma seal ei näinud.
Paari nädala eest kirjutasin 9000 tähemärgise loo Eesti loetaivama Päevalehe Postimees arvamusküljele, kus arutasin kodanikuühiskonna rahastamise eri mudelite üle. Pole kuulnud, et Hõbemägi oleks selle teema arutlemisele aega pühendanud, aga võib olla ma eksin.
Terve veebruarikuu kogusin Hooandjas raha oma uue raamatu jaoks. Hõbemägiga me teed ei ristunud. Nüüd kirjutan ma iga päev seda raamatut ning saadan rahastajatele esmaspäeviti aruandeid selle kohta, kuidas edeneb. Tõsi küll, Hõbemägi adressaatide hulgas pole.
Modereerisin Praxise mõttehommikut, kus arutasime taas kodanikuühiskonna rahastamise teemat, sellelgi üritusel Hõbemägi ei olnud. Enne seda tegime EMSL-i kontoris debati Alari Rammo ja Agu Laiuse vahel kodanikuühiskonnaga väga seotud teemal, usaldus või kontroll? Modereerisin mina, video on netis üleval. Kuigi oli avatud üritus, siis Hõbemägi seal ei olnud.
Mõni nädal tagasi esinesin kõnega Eesti Parima e-teenuse konkursi üritusel, kus kritiseerisin muuseas jätkuvalt Eesti ajalehtede kommentaariumimudelit. Hõbemägi seal üritusel ei olnud.
Kusjuures, erinevalt Hõbemägist tahaksin väita, et kõik need tegevused on seotud kuidagipidi kodanikuühiskonnaga. Eelmine aasta oli Memokraadil väga tihe ja pöördeline. Olime paljude sündmuste keskel ning mõnest neist said alguse minu arvates positiivsed arengud, kuid ma ei tähtustaks Memokraadi rolli siin kuidagi üle. Kirjutasin ise palju postitusi nagu Protokoll ja Skyfall, mis üritasid analüüsida seda, kuidas leida lahendusi dialoogi parandamiseks ühiskonnas. Diskuteerisime päris valusalt Reformierakonna funktsionäridega, pidasime rahastamisskandaali kronoloogiat. Kui sellest kõigest ei piisa ja midagi jääb veel tõesti Hõbemägile arusaamatuks, siis kahjuks vist tuleb käed üles tõsta. Sorry, ilmselt ei ole meil seda keemiat.
Võimalik, et Hõbemägi arvates on Memokraat nagu ajalehetoimetus, kus peab iga päev Rahvakogu teemal kahte pange kokku taguma. Mul isiklikult ei ole aga Rahvakogu kohta rohkem midagi ütelda. Tundub, et asi on heades kätes. Loodame, et homme läheb hästi. Muide, inimesed, kes Memokraati kirjutavad, selle eest raha ei saa ning nad teevad seda tihtipeale pärast seda, kui muud toimetused on tehtud. Samuti ei kirjutata Memokraati selleks, et lihtsalt teisi inimesi närvi ajada ja vaadata, kas tuleb võimalikult suur jama. Me ei pea täitma iganädalast formaati, vaid pigem proovime kirjutada siis, kui on uusi mõtteid, mida jagada. Siia kirjutatakse siis, kui on mingi teema pärast ka päriselt mure ning siin ilmuvat kriitikat kannustab pigem Karl Popperi sarnane idee sotsiaalsest innovatsioonist, mis paraku toimub samm-sammult.
Igatahes, telefon on mul taskus, selle ekraanil on näha erinevate helistajate numbreid, kuid mitte Hõbemägi oma. Ta on vist keegi televiisorist, sest muidu saaks ta aru, et ka temal endal on võimalik kodanikuühiskonnas kaasa lüüa ning tagada sellega, et konspiratsiooniteooriad oleksid välistatud. Tõesti, kui ma nüüd järele mõtlema hakkan, siis kus on Priit Hõbemägi? Kus ta tegelikult on? Seoses homme algava Rahvakoguga on palju olulisi teemasid üleval, kuid tuntud meediategelane tegeleb lihtsalt sellega, et ei viitsi kontrollida, kus keegi on ning käib saatest saatesse levitamas udu, mille ümberlükkamiseks piisaks ühest telefonikõnest või Google’i otsingust.
P.S. Kus on Tarmo Jüristo?
