Lühike trolliküti käsiraamat

Daniel Vaarik

Kirjutasime koos Tarmo Jüristoga kokkuvõtliku teksti anonüümsuse ja netikommentaaride teemal. Erinevalt senistest aruteludest on selles dokumendis rõhk lahenduste esitamisel.

Samas on ju nii, et paljud lahendused on ju juba olemas, tuleb lihtsalt aru saada, et kuidas ja miks  on neid tarvis kasutada. Selleks sisaldab “Lühike trolliküti käsiraamat” ka netikommentaaride kohta levinud väidete samm-sammulist analüüsi.

Nii. Ja miks me seda tegime?  Mis on meie huvi? Sellepärast, et krt, see on meie riik ka. Tahaks sõnavabadust. Jah,  ja me kirjeldame ka seda, milline on praeguse kommentaaripraktika hind ning kuidas see  töötab sõnavabaduse ja demokraatia vastu.

Samuti on meil kahju ju kõigist neist võimalustest, mis online tehnoloogiate üheülbalise rakendamise tõttu kasutamata jäävad.

Nagu näete, on see dokumendi esimene versioon ja me oleme avatud täiendusettepanekutele ja avalikule arutelule. Head lugemist!

Picture 22

Muutus: 18.09, kell 18.32  muudetud versioon 1.3, mõned kirjavead parandatud

  • PKallas

    Selles küsimus ongi, et kommentaariumi näol pakub delfi üldkasutatavale andmesidevõrgule juurdepääsu. Täpselt samamoodi teeb seda Hot.ee.

    Ja täpselt nagu sa ütled: See ei puutu ka absoluutselt asja:
    1. Kas Delfi kirjutab artikleid kommentaaride jaoks, või on kommentaarid artiklite jaoks
    2.Kas kommentaarides sisalduv sõim on seotud artikli/autori/subjektiga/vms

    Ka hot.ee meiliteenuse ainsaks kontrollivaks jõuks on Hot.ee.

    Asja iva ongi selles, et kommentaariumis ei avalda delfi teksti nagu Hot.ee´s ei kirjuta Hot meilide sisu. Avaldajaks on kirjutise autor. Miks peaks Hot või delfi vastutama kellegi teise autorluse eest? Mitu majaomanikku on saanud graffiti eest trahvi?

  • http://twitter.com/martparve Mart Parve

    Samamoodi võiks argumenteerida, et kui keegi saadab Postimehele (anonüümse) arvamusloo, kus soovitab peded ja juudid ahju ajada, peaks Postimees selle sõnavabaduse mõttes ära avaldama ning ei vastuta seejuures karvavõrragi – “Miks peaks Postimees vastutama kellegi teise autorluse eest?” Usun, et saame kõik omavahel kokkuleppele, et nii see meie arust olema ei peaks. Täpselt nagu me saame vast kõik ühiselt aru, et hot.ee ei vastuta mailide sisu eest.

    Jah, kusagile tuleb piir tõmmata. Selle piiri tõmbamine ongi osa käimasolevast arutelust.

  • argokerb

    Delfi ei paku vahendusteenust – delfi pakub sisuteenust. Ma kunagi rääkisin selle lahti sellise võrdlusega:

    Delfi näol oli tegu selgelt sisuteenusega – Delfi lõi ise oma lehekülje ning haldab sellel asuvat teavet ainuisikuliselt. Delfi ei vahenda, kujundlikult öeldes mobiiltelefonifirmade moodi kõnesid, vaid pigem pakub võimalust helistaja kõne raadios avalikult maha mängida. Muidugi ei vastuta telefonifirma selle eest, kui mina kellegi perse saadan. Kui aga mõni raadio laseks kuu aega iga päev eetris näiteks minu tapmisähvardusi, öeldes, et ta “ei saa minu sõnu tsenseerida”, on asjad veidi teistmoodi.

    Delfi pakub teadlikult “graafitivõimalust oma majaseinale”. Ta võimaldab uudiste juurde panna sinu kommentaari, mis osa tema portaalikontseptsioonist. Kommentaarium pole mingi üldkasutatav andmesidevõrk. Ajaleht ei ole ka üldkasutatav andmesidevõrk jne

  • argokerb

    Ma panen selle teema lõpetuseks Tallinna ringkonnakohtu otsuse sellel teemal, mille riigikohus jättis muutmata. Iroonilisel kombel ei suutnud/viitsinud/tahtnud/osanud ükski väljaanne kohtu otsust ja selle põhjendusi adekvaatselt kajastada.

    Tähtsamad kohad panen boldi – sellega võiks lõppeda vaidlus, kas Delfi on pahaaimamatu majasein või massiteabevahend:

    Maakohus on ebaõigesti kohaldanud InfoTS § 9 kostja poolt pakutava infoühiskonna teenuse kvalifitseerimisel, kuna Delfi portaali kaudu ei vahendata kolmandale isikule kuuluvas originaalallikas sisalduvaid andmeid ega tehta seda andmesidevõrgus andmete edastamise tehniliseks kiirendamiseks, nagu nõuab caching teenuse tunnustena InfoTS § 9.

    Delfi internetiportaal ei ole andmesidevõrk andmete elektrooniliseks edastamiseks elektroonilise side seaduse § 2 p 8 tähenduses ega andmesidevõrgu toimimist võimaldav tehniline lahendus, vaid massiteabevahend, mille kaudu toimub andmete kättesaadavaks tegemine avalikkusele.

    Delfi ei saa olla caching teenuse pakkuja ehk vahemällu salvestatud andmete vahendaja e-kaubanduse direktiivi ning InfoTS § 9 tähenduses, kuna Delfi ei salvesta kommentaare ajutiselt, ta ei salvesta kommentaare nende kiiremaks edastamiseks ega tegutse kommentaaride tehnilise vahendajana, kelle tegevus on „tehnilise, automaatse ja passiivse iseloomuga“ (direktiivi nr 2000/31/EÜ preambula p 42).

    Kostja poolt peetavas Delfi internetiportaalis avaldatud artiklid ja uudised on lingi abil seotud kommentaaridega, moodustades ühtse terviku, ning kostja kutsub üles kommentaare avaldama ja on sellest majanduslikult huvitatud.

    Asjaolu, et kommentaaride autorid on kolmandad isikud ja kostja on väidetavalt loobunud kommentaaride toimetamisest enne avalikkusele kättesaadavaks tegemist, ei vabasta kostjat vastutusest kommentaaride sisu eest.

    Analoogilisele seisukohale seoses meediaväljaandes avaldatud kolmanda isiku seisukohaga ning väljaandja vastutusega selle eest on jõudnud Riigikohus lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05. Riigikohtu lahendi kohaselt loetakse andmete avaldajaks VÕS §-de 1046 ja 1047 tähenduses isik, kes teeb andmed kolmandatele isikutele teatavaks ja omab seega kontrolli andmete avaldamise üle.

    Ei saa väita, et kostjal ei ole kontrolli Delfi internetiportaalis avaldatavate kommentaaride üle, sest kostja võimuses on määrata, missugused kommentaarid avaldatakse, ning kommentaare kõrvaldada.

  • PKallas

    Selles ongi küsimus, et kuhu tõmmata piir. Ma ei näe, miks ei võiks piiri tõmmata toimetamata kommentaaride ja toimetatud artiklite vahele. Kas Delfi või Postimees või muud peaksid selle arusaadavamaks tegemiseks oma kommentaarid andma mõnele teisele ettevõttele, näiteks Elionile? Väljaanded on ju aastaid selgelt öelnud, et nemad ei toimeta kommentaare vaid käsitlevad seda kui tehnilist vahendit.
    See anonüümse arvamusloo näide ei sobi konteksti, sest kommentaarid ei ole ega pretendeeri olemaks toimetatud ja erinevaid seisukohti tasakaalustav ajakirjandus – ei maksa kõike traditsioonilise meedia seisukohast vaadata.

  • PKallas

    See, et midagi nimetada sisuteenuseks või mitte ei määra asja. Kui riistvarafirma on välja töötanud tarkvara, siis ei nimetata seda ju riistvaraks. Firma võib tegeleda eri valdkondadega ja pakkuda eri teenuseid. Kust tuleb see väide, et kommentaarikeskus on justkui uudisajakirjanduse konseptsiooni lahutamatu osa?

  • argokerb

    Vaata järgmist kommentaari.

  • PKallas

    Kui sa vaid teaksid, kuidas see kohus oma otsuseid tegi ja millise ebakompetentsuse astmega on siin tegemist…

  • PKallas

    Kõige naljakam selle kohtuotsuse juures oli see, et otsuse aluseks otsiti mujalt Euroopast näiteid (Ameerika omad ei sobinud) ja leiti üks foorumipostituse näide Saksamaalt. Seda tõlgiti valesti ja tõlgendati täpselt vastupidiselt aga noh, keda see meie kohtusüsteemist huvitab.

  • argokerb

    Informeeri mind. Sa võid ka selgitada, kuidas Delfi polegi massiteabekanal, mis on mõeldud avalikkusele informatsiooni kättesaadavaks tegemiseks ning hoopis andmesidekanal.

    Fakt, et Delfi ise proovis kohtus tõestada, et kommentaar on cache-teenus, ütleb juba liigagi palju nende käsutuses olevate õigustamisvõimaluste kohta.

  • PKallas

    Küsimus on, kuhu tõmmata massiteabekanali joon. Kas Delfis asuvad e-poed on ka massiteabekanalid?
    Millest siis räägib fakt, et kommentaar on cache-teenus?

  • argokerb

    Delfi uudisteportaal (sic!) ei ole mingi hämar piiripealne nähtus, et me sügavale massiteabekanali teooriasse peaksime vajuma.

  • http://twitter.com/martparve Mart Parve

    Veel natuke, Argo, ja veenad Pkallase ära :) Ausalt, see on käeulatuses!

  • http://twitter.com/pansomon Valdek Laur

    pole küll veel teemat lõpuni jõudnud lugeda, sest alles äsja leidsin selle. aga tuleb tunnistada, et ma kaldun siinkohal trolliküttide poolele. tuletades meelde vanu häid fido aegasid, siis seal oli modereerimine mitte ainult tavapärane, vaid suisa kohustuslik. mõned lokaalsed piirkonnad olid, kus modereerimist ei toimunud, kuid need olid erandid. ja see süsteem toimis. aread olid loetavad, seal oli huvitav vestlus ning sai alati palju kasulikku uut infot. ja trollid elimineeriti kiiresti ja korralikult. tänapäeval küll see süsteem 1:1 ei toimiks, sest kasutajaskond on kordades suurem ja noh ma ei hakka siinkohal juba teiste juttu kordama. aga igatahes suures mastaabis on kindlasti paremad nt steni kirjeldatud süsteemid, kus moderaatorid on tavajuuserid, kes roteeruvad (et ei tekiks moderaatorite jumalikustumist), kuid igal juhul on moderatsioon oluline. me näeme seda ju ka tavapäraste konverentside ja vestluspaneelide puhul – miks peaks siis olukord virtuaalruumis olema teistsugune?

    ning veel pisut lisades oma kahele sendile, siis ma oleks samuti nõus maksma pappi selle eest, et lugeda asjalike inimeste kommentaare sirbi artiklitele (või kui aus olla, siis küll pigem diplomaatia artiklitele, aga sama supp tegelt ju :)). või et tarbida meediakeskkonda ilma trollide ja reklaamideta, kuid asjalike kommidega – ning tasuliselt. seni kuni tasu mu leiva pealt vorsti ära ei võta, siis oleks see vägagi teretulnud.

    jah, kindlasti autentimise ja teatava tsensuuri tagajärjel kommenteerijaskond väheneks. kuid pole välistatud, et see on ajutine tendents. suhtlusvajadus on narkootikum, nagu iga teine. ning kui trollid ära kaovad – siis kes sellest kaotaks? igatahes mitte keskkond.

    mulle tundub, et kommertskeskkondades on tihti see küsimus tasemel kvaliteet vs kvantiteet. ning keskkonnad ei saa aru, et mitte kvantiteet pole see, mille poole püüelda, vaid kvaliteet. sest kvaliteet on jätkusuutlik, kui kvantiteet seda mitte ei ole. kvaliteet tähendab ka enda lugejaskonna harimist ning kasvatamist. kvantiteet tähendab seda, et keskkond laseb lugejaskonnal ennast kasvatada. ning siis tuleb mängu juba le boni kirjeldatud efekt, kus mass muutub rumalamaks kui üksikisikud. ning kui keskkond lähtub kvantiteedist (klikid), siis ta laseb end kasvatada sellel massil, mis on kvalitatiivselt kehvem kui osade summa. rõhudes kvaliteedile aga keskkond harib ja kasvatab ise oma lugejaskonda. keskkonnal on kontroll. valik on ju lihtne – sa kas lased end kontrollida lambakarjal või hakkad karjuseks…

  • http://twitter.com/pansomon Valdek Laur

    kvantiteet vs kvaliteet problemaatikast – asi ilmselt selles, et kvantiteet on mõõdetav, kui kvaliteet kipub olema subjektiivne määratlus. ning mõõdetavatele väärtustele (raha) tuginevad süsteemid saavadki tugineda oma tegevuses vaid teistele mõõdetavaltele väärtustele (klikid) ja mitte abstraktsele kvaliteedile. aga see on osa elu paradoksaalsest loogikast.
    ja tegelikult on kvaliteedipõhiseid keskkondi juba üsna piisavalt (kasvõi jutuks olnud tarkinvestor), et näidata kvaliteedile suunatud keskkondade jätkusuutlikkust.

  • http://twitter.com/toomasmolder Toomas Mölder

    Kiitus Trolliküttidele!

    Tahtsin öelda lisamõttekese “Leebe autentimine” variandile: olukorras, kus on võimalik suhteliselt väikese pingutusega teha “anonüümseid”, täpsemalt, “teist” (kolmandat-neljandat-viiendat) identiteeti kandvaid meilikontosid või -aadresse (kasvõi näiteks @hot.ee kontol kuni 5 aliast), ei toimi leebe autentimine mitte.

    Kommenteerijal on võimalik valida enne kommentaari tegemist endale sobiv identiteet ja kirjutada siis sellele vastav sisu, kas pooldav, laimav või mõni muu.

    Põhimõtteliselt on võimalik ka iseendaga kommentaariumis vaielda, tekitades teistes lugejates arusaama erineva maailmavaate ja seisukohtadega isikutest (skisofreenia?). Tulemuseks on ikkagi “peldikusein”, pole välistatud ka “kunstilis-sotsiaalsed eksperimendid” a la vahtplastist kuldne pronkssõdur vmt.

  • http://twitter.com/toomasmolder Toomas Mölder

    Kiitus Trolliküttidele!

    Tahtsin öelda lisamõttekese “Leebe autentimine” variandile: olukorras, kus on võimalik suhteliselt väikese pingutusega teha “anonüümseid”, täpsemalt, “teist” (kolmandat-neljandat-viiendat) identiteeti kandvaid meilikontosid või -aadresse (kasvõi näiteks @hot.ee kontol kuni 5 aliast), ei toimi leebe autentimine mitte.

    Kommenteerijal on võimalik valida enne kommentaari tegemist endale sobiv identiteet ja kirjutada siis sellele vastav sisu, kas pooldav, laimav või mõni muu.

    Põhimõtteliselt on võimalik ka iseendaga kommentaariumis vaielda, tekitades teistes lugejates arusaama erineva maailmavaate ja seisukohtadega isikutest (skisofreenia?). Tulemuseks on ikkagi “peldikusein”, pole välistatud ka “kunstilis-sotsiaalsed eksperimendid” a la vahtplastist kuldne pronkssõdur vmt.