Daniel Vaarik
Rahvaajakirjandus või kodanikuajakirjandus on viimasel ajal palju tähelepanu saanud. Ajalehed kutsuvad inimesi üles saatma fotosid ja lugusid ning Delfi on avanud eraldi netilehe, mille nimeks Rahva Hääl, kus kirjasaatjaid nimetataksegi rahvaajakirjanikeks. Kodanike materjal läbib toimetamise, sest kuigi kunagi peeti ju ka lausa anonüümseid ja toimetamata kommentaariume rahvaajakirjanduseks, on tänaseks saanud selgeks, et nagu iga ajakirjanik vajab toimetajat, vajab seda ka rahvaajakirjanik.
Suurte meediakanalite soov osa saada rahvaajakirjanduse kasvust on mõistetav, kuid rahvaajakirjanduse tegemiseks ei pea olema suur institutsioon. Augustis loodud kylauudis.ee on ehe kodanikualgatus, mis demonstreerib, et hea idee õiges kohas paneb rahva kirjutama ja lugema ka ilma kalli infrastruktuurita.
Memokraat küsitles ühte Külauudiste portaali asutajat Erkki Peetsalut:
Haanjas elav Erkki Peetsalu on olnud nii ajakirjanik kui ettevõtja, teda võib kohata paljude kodanikualgatuste taga, näiteks on ta üks kylauudis.ee käivitajatest.
M: Kuidas sündis kylauudis.ee?
Mõte tiksus peas mitu aastat ja ootas oma aega. Enne pidi üks päevaleht oma kohalike kirjasaatjate projekti lõpetama ja üks kommivabriku nimeline uudisteportaal oma poe kinni panema. Mõlemad proovisid raha teenida uutelt jahimaadelt ja rakendasid kohaliku uudise kasumivankri ette. Hobused ei vedanud välja. Kohalik uudis ei ole äri, vähemalt täna veel.
Pärast sellekevadisi mõttetalguid otsustasime ühe mõtteseltslaste ringiga edendada veidi kodanikumeediat ja asutasime MTÜ, mis kannab nime Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts. Püüdsime tajuda õhus olevaid ootusi ja arutasime võimalikke tegevussuundi, sest paljudel oli isu millegi uuega katsetada. Esimene valik jäi külauudiste portaalile. Seltsirahvas ongi olnud kogu selle algatuse sünni juures ja ka praeguseks vedajaks.
M: Te ütlete, et kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, räägi natukene, kuidas selline asi nii öelda “kapoti alt” välja näeb. Kindlasti ei ole ju nii, et iga inimene saab oma loo kohe üles panna, sest siis oleks ju varsti lehel päris palju müra?
Mootor tuksub vaikselt, nagu uue põlvkonna võimas ja ökonoomne diisel :). Toimetusele laekub infot üle Eesti, aga päevatoimetajad otsivad ka ise sõnumeid juurde. Põhimõte on lihtne. Igal päeval ilmub üks nö olulisem lugu, mis jääb pikemalt esikohale. Ülejäänud uudised lisanduvad jooksvalt, värskeim kuvatakse avalehel kõige üleval, kohe põhiloo all. Sõltuvalt päevast võib keskne lugu olla arvamus, persoonilugu, huvitavam uudis vm. Päevad ei ole vennad, pilt on kirju.
Selleks, et suvaline loba ei hakkaks võimust võtma, oleme toimetaja filtri vahele pannud – st inimene ise infot üles panna ei saa, seda teeb päevatoimetaja. Toimetuse sõel on siiski piisavalt suurte aukudega, nii et külauudised ei filtreeri päris nii nagu keskmeedia teeb. Juurdepääs rohujuure tasandi infole on garanteeritud.
M: Mis on sinu arvates kodanikualgatuse või rahvaajakirjanduse korras saadetud uudise ja ajakirjaniku poolt tehtud uudise vahe tänases Eestis?
Külauudiste portaal püüab kanaliseerida infot, mis ei olegi alati klassikalises mõttes uudis. Sellist keskset kanalit seni ei olnud, kus inimene leiaks kodukandi elulise info ühest kohast. Praktilise suunitlusega info – erinevad sündmused jms – mis külauudistesse sobib, ei ole tavaajakirjanduse jaoks sageli piisavalt atraktiivne ja kajastamisväärne.
Kuna enamik seltsirahvast on ajakirjandusliku taustaga, on Kylauudis.ee suuteline ise väga kvaliteetset sisu tootma. Seni ei ole see olnud eesmärk omaette.
M: Kas te teete seda tööd täiesti tasuta?
Jah, kogu portaal sündis põlve otsas ja 0-kroonise eelarvega. Müts maha Priit Lööperi ees, kes asja valmis joonistas ja kokku õmbles. Turuletulekule ja reklaamile ei ole samuti sentigi kulunud, vaid üks pressiteade läks välja.
Domeeni ja serveriruumi peale on läinud kokku alla 1000 krooni seltsi raha. Kõik ülejäänu on vabatahtlik töö. Hetkel toimetab külauudiseid päevase tsükliga kokku üheksa inimest. Mitmed kommertsmeedia tegelased ei ole suutnud uskuda, et nii on võimalik ja et jooksva toimetamise eest keegi tasu ei saa. Tõesti-tõesti, Kylauudis.ee on 100% õhinapõhine infoveski :)
M: Te olete küll vähe aega tegutsenud, kuid kui palju teil täna lugejaid on ja kas oskad öelda ka mõne numbri kirjasaatjate hulga iseloomustamiseks?
Augusti lõpus läks teade välja külauudiste alustamise kohta ja praeguseks on kogunenud ligi 6500 unikaalset kasutajat. Saidil viibitakse keskmiselt 2 minutit. Arvestades, kuidas oleme tegutsenud, on see üsna supertulemus.
Kirjasaatjate numbrit on raske öelda, infot laekub eri organisatsioonidest ja inimestelt. Eks info külauudistest kui avatud portaalist levib ka pidevalt edasi, ise oleme ka jõudumööda uusi kontakte loomas.
M: Minu meelest on täiesti ootamatu ja samas omamoodi fantastiline, et on teada kui suure vaeva ja rebimisega on saavutatud suurte ajalehtede tiraažid ja lugejanumbrid … ja siis tuleb üks huvitava sisuga natuke põlve otsas ja tasuta tehtud veebileht ja saab tuhandeid lugejaid puhtast elurõõmust, ilma turunduseta ja nii edasi. Mis värk on?
Meediapilt on muutumas. Huvitav on kõrvalt jälgida rabedaid vangerdusi meediagruppide ladvikus, sest omanikud ootavad kiireid tulemusi. Ülakorruselt kostab närvilist kobinat. Kuna vana ärimudel enam hästi ei tööta, leiutatakse käigu pealt uusi ja katsetamine käib nagu 1990ndate alguse kauboikapitalismi päevil. Mõni paberväljaanne ongi kukkunud oma tellijate, tiraaži ja reklaami mahuga tagasi 90ndate keskpaika. Nii valus ei ole vist ammu olnud.
Kui peab paika ennustus, et paberile jääb kvaliteetsem osa ajakirjandusest ning kõik muu kolib veebi, läheb ilmselt veel valusamaks. Mis tegelikult saab, küsi selgeltnägijalt.
Kodanikuajakirjandus on pead tõstmas kogu maailmas, ja ma ei pea siin silmas sotsiaalmeediat (Facebook, Twitter jm), mida vahel ekslikult kodanikumeediaks peetakse. Ajakirjandus ja Veispuuk ei ole kindlasti sünonüümid. Väljaspool suurte meediagruppide otsustusulatust tegutsevad kodanikumeedia kanalid on leidnud oma niši, mis vaikselt kasvab.
Infosajand on juba muutnud traditsioonilist meediamaastikku. Kodanik sai sisuloojaks – küsimus on tema meediaootustes, -oskustes, -teadlikkuses. Kodanikumeedia on vaba kasumiteenimise painest ja seetõttu saab tegutseda pingevabamalt. Loomulikult on sel ka omad piirid. Eks kodanikuajakirjandus otsib alles oma nägu ja toimimise mudelit, sest lõputuseni suudavad õhinapõhiselt tegutseda vaid vähesed.
M: See võib mõne ajalehe leviosakonna päris juukseid katkuma panna. Samas, kas te näete ennast tavaajakirjanduse konkurendina üldse?
Kylauudis.ee ei käsitle end kellegi konkurendina, kuna ei ole tunginud ühelegi võõrale kapsamaale. Nii nagu avalik-õiguslikul ja kommertsajakirjandusel, nii on ka kodanikuajakirjandusel oma ülesanne.
M: Kuidas te käsitlete kommentaare? Modereerite? Miks just nii?
Kommentaare väga ootame, ent toimetaja käsi on ka siin vahel, et mitte muutuda avalikuks peldikuseinaks. Me ei sekku kommentaari, kui pole vähematki põhjust. Portaali üldise kvaliteedi ja meelsuse hoidmiseks teatud tasemel peame siiski oluliseks jätta toimetusele õiguse modereeida kommentaare. Selles mõttes sarnaneb Kylauudis.ee poliitika natuke rahvusringhäälingu veebitoimetuse omale.
M: Kaua see toimetamine ühel inimesele aega võtab – mitu tundi päevas või kuidas seda täpselt arvestada?
Sõltub inimesest. Üldiselt läheb päevatoimetajal ikka päris mitu tundi ära. Oma muude tegemiste kõrvalt on seda aga täiesti võimalik teha, kui nii oled päeva planeerinud. Mina näiteks just olin päevatoimetaja ja sel päeval viskasin vahepeal sõnnikut põllule ning vahepeal tegin jälle mõne uudise. Kodukontorist tegutsedes saab oma samme nii planeerida, et aega jääks nii lambalauda kui arvuti jaoks.
M: Kas on midagi, mida ma ei küsinud?
Sa ei küsinud, miks me seda ikkagi teeme… Mõni suurärimees ütleb hea ärikombinatsiooni kohta ‘mängu ilu’. Mõnus on tegutseda, kui oled vaba ja leiad mõttekaaslasi, kellega koos mängida. Seda sama meediamängu pean silmas – põnev ja hariv eksperiment on olnud. Ja kogukonnale-ühiskonnale midagi andev, see ei ole vähetähtis.
Praeguseks on esimene õhin möödas ja portaali lastehaigused ka läbitud. Täna seltsirahva indu vaadates tundub, et külauudiste eksperiment jätkub. Toimetus ootab igaühelt sõnumeid tema kodukandi kohta, samuti arvamuslugusid jm praktilist infot. Sinult ka, sa ei ole erand. Ja kui keegi peaks nüüd või natuke hiljem tundma tõmmet, et sellesse kodanikumeedia mängu astuda, õlg alla panna, siis andku kindlasti märku. Läheb huvitavamaks.