Kuulsin hiljuti, et kuni 5 protsenti leedulasi väldib Maxima poode. See number võib olla ka väiksem, ma üldse ei välista, kuid igatahes on olemas inimesi, kes põhimõtteliselt käivad Rimis või Ikis. Ka Eesti tarbijad on aeg ajalt mõne firma juurest ära jalutanud, kuid on üsna loomulik, et selle tegevuse edukuse kohta on nii Eestis kui Leedus vähe andmeid. Vaatame, siiski, mida me põhimõtteliselt rahakotiga hääletamise mõju kohta saame välja arvutada.
Kujutame ette ühte toiduainefirmat, ütleme näiteks, et piimatootjat. Oletame, et täiesti lojaalne ostja jätab selle firma kätte umbes 130 krooni nädalas, kuid keskmiselt jätavad tarbijad selle firma kätte 60 krooni nädalas per nägu, sest nagunii kõiki vajalikke piimatooteid samalt firmalt ei osteta ja on muidki põhjusi. Arvutus pole kindlasti täpne, kuid kuna tootja on väljamõeldud ja lõpploogikat see suurt ei mõjuta, siis olgu see praeguse postituse huvides nii.
Oletame nüüd, et selle ettevõtte ülbe omanik jääb meediale silma sellega, et rüvetab ATV-ga Soomaal rallides musta toonekure pesitsusala ning et asi ikka täielik oleks, jääb ühtlasi vahele ka sellega, et kallab just Teeme Ära meeskondade poolt puhtaks tehtud metsa alla mingeid roppe jäätmeid. Kodanikud on ärritunud ning osad inimesed otsustavad piimatootjat boikottima hakata. Mis siis juhtub?
Kui üks inimene otsustab selle peale firmat boikoteerima hakata, siis väheneb selle firma käive kõigest näruse 3120 krooni võrra aastas. Sada andunud boikoteerijat tekitavad juba 312 tuhande kroonise aastase käibekao ning pisut vähem kui 1 protsent Eestimaa ostuealisest elanikkonnast, ehk 10 tuhat inimest suudaksid selle kambakaga käibelangust tekitada 31,2 miljoni krooni eest.
Mis saaks aga siis, kui viis protsenti elanikest otsustaksid boikoti kasuks? Statistikaameti andmeil on Eesti poeskäimise vanuses olevaid inimesi 1,1 miljonit, viis protsenti sellest seltskonnast on umbes 55 tuhat inimest. Kui nemad kõik aasta aja jooksul loobuksid selle piimatootja toodangust, väheneks käive 172,2 miljoni krooni võrra. Kui oletame, et piimatootja teenib kasumit 10 protsenti, siis jääb kasum väiksemaks 17,2 miljoni krooni võrra. Kui vaadata, kui lihtne on valida erinevate piimapakkide vahel, hakkab see summa juba jumet võtma ning kogu aktsioon ei mõjugi enam mingi pehme moraalitsemisena. Tarbija on oma sõna öelnud ja kui see ei kosta ettevõtte omanikule veel võimsa möirgena, siis üpris ähvardava urinana kindlasti.
Lugu läheb aga veelgi põnevamaks, sest rahakotiga saab ka positiivselt hääletada ning just seda soovitaks järgmisel aastal kõigil teha. Selle asemel, et käia ja proovida erinevaid tooteid, poode, kohvikuid või teenuseid, valige vähemalt sarnase hinna puhul need, mis teile rohkem meeldivad ning mille omanikud on jätnud parema mulje. Vaadake, kus on parem teenindus ning meeldivam filosoofia ning viige oma raha sinna. Sedaviisi aitate kaasa, et majanduskriisis jääb jalule suurem osa neid ettevõtteid, mis teile meeldivad.
Aga on veel üks asi, mida ma tahaks mainida. Nii palju, kui mul on tuttavaid, olen ma kuulnud kõigilt hädaldamist selle üle, et Eesti meedia on täis kollaseid uudiseid ja “mingit hullu jura”. Vaatame korraks, miks see nii on. Ahaa! Sellepärast, et nende uudiste peal klikib kõige rohkem inimesi. See omakorda tähendab, et nende uudiste juurde pandud reklaamide eest saab ajaleht rohkem raha.
Põhimõtteliselt hääletab iga inimene oma hiirega pidevalt selle poolt, et mingid lood ilmuksid rohkem ja mingid lood vähem. Suur reklaamivend paneb kõik kirja. Nii et ise olemegi süüdi. Puhas majandus!
Seega, kui teinekord tekib vastupandamatu kihk vaadata, mis tegelikult peitub pealkirja taga “Elizabeth Hurley on liiminuusutaja”, hoidke end tagasi ning minge raiuge klahviga hoopis ümarlauavestlusel LUKAS, LAURISTIN, LEESI: Koolireform: kas väikegümnaasiumide lõpp? Raske? Võib olla. Kuid igasuguse keskkonna kenana hoidmine nõuab alati pingutust.
Kui vaadata asja tarbimisfilosoofiliselt, saaks 5 protsenti eestimaalasi tõepoolest mõjutada aastaga Eesti meedias liikuvaid rahanumbreid, minnes kiirelt Sirpi lugema. Aga kui Sirbi lugemine tundub äärmuslik, siis lugege neidsamu ajalehti, mida alati, kuid klikkige just neil lugudel, mis on teie arvates headelt autoritelt, kes kirjutavad paremini, analüütilisemalt. Jumala eest. Jah, kollane sisu loomulikult jääb alati alles, kuid nii jääb järele rohkem ka “kvaliteetsemaid” lugusid, sest nende järele on teie endi poolt loodud nõudlus.